Esmaspäeval algas kolm nädalat vältav suurejooneline õppus Kevadtorm. Ligi 7000 meie ja liitlaste kaitseväelast treenib, et meie armast väikest riiki, mis on otsekui metsmaasikas (ütles keegi kord), mitte keegi noppida ei tihkaks. Tänapäeval pole õppusel paugutamine, metsas müttamine mingi ekstreemsus. Hoopis äärmuslikum on telefonide ärakorjamine ehk siis nutipaast: kolm nädalat Twitterita! Meeldivad sulle siis suurte […] Vaata lähemalt ›
21
Eesti riik on praegu nagu vahva rätsep, kes lööb kaks kärbest ühe hoobiga. Kui tuli uudis, et septembrist koondatakse Kaitseväe Orkester, siis oli raske seda tõsiselt võtta. Loodeti, et see on Martin Heremi strateegiline võte panna kärpeprotsentidele nimed ja näod taha ning nõnda kärpimisest pääseda. See on mõistetav, kuna kaitsekulutused on seotud rahvusvaheliste kokkulepetega aastateks […] Vaata lähemalt ›
0
Ei ole midagi näotumat kui kritiseerida ja olla seejuures ise väljaspool kriitikat. Seepärast on muusikakriitika ajalugu ühtlasi lugu rahulolematusest kriitikaga. Lausa tsüklilise järjekindlusega peetakse seminaridel ja ümarlaudades aru muusikakriitika olukorra üle Eestis, ja kriitika kriisi tunne on olnud õhus lakkamatult. Mis on muusikakriitika ülesanne, kuidas see toimib ja kes seda veel üldse loeb? Heal kriisil […] Vaata lähemalt ›
27
Sarja viimast lugu kirjutama asudes mõtlesime, mis võiks olla see eriline taim, meie ravimtaimenduse lipulaev, millest kirjutada. Või nagu noorem rahvas kõneleb: Eesti otsib supertaime. Veeretasime taimekesi siia- ja sinnapoole ning paistis, et kõik kanged on juba eelnenud üheteistkümnes osas lahti seletatud. Arutasime kuldvuntsi, eelmiste aastate moeröögatust, mis pidavat viima vähktõve ja hommikul sööduna andma […] Vaata lähemalt ›
69
Paide teatri ja Pariisi Théâtre de la Ville’i „Poeetilised konsultatsioonid“, telefonil Johannes Richard Sepping, Maria Paiste või Kirill Havanski. Pandeemia algusest saadik on „Poeetilisi konsultatsioone“ Emmanuel Demarcy-Mota juhtimisel viinud telefonitsi läbi rohkem kui 150 näitlejat üle maailma. Paide teatri näitlejad kohtuvad sel viisil oma publikuga alates 20. IV. Enam-vähem samal ajal, kui kuulsin tollest telefoniteatri […] Vaata lähemalt ›
2
Kaose käsiraamat. Tekstid ja visuaalid: Kaose Kogudus (Martiini, Gabriela Liivamägi, Marja-Liisa Plats, Helle Ly Tomberg, Paul Lepasson, Uku Pira, Martin Rästa, Siim Lill, Kersten Kõrge, Salme Kulmar), kujundanud Martin Rästa. Kogo galerii, Tartu 2020. Tartu: vana anatoomikum, kus ägab ülikooli IT-osakond ei tea kust tekkivate kontide ja kummituste käes; neli nahksoniga tätoveeritud meest kükitamas Emajõe-äärses […] Vaata lähemalt ›
91
Aare Pilve põhjaliku eestikeelse luule ülevaate järgi ilmus 2020. aastal ligi sada algupärast uudisteost (vt Looming, nr 4). Kui lisada tõlkeluule, kordustrükid ja kogumikud, saab see arv veelgi suurem. Tervikpildis moodustavad siin vaatluse alla tulevad teosed möödunud aasta luulesaagist üpris väikese kimbu, kuid võimaldavad ehk siiski välja pakkuda mõningaid eristusi ja rühmitusi. Valikusse mahtunud raamatute organiseerimisel kasutasin […] Vaata lähemalt ›
0
Nad jälgivad oma tuhande silmaga. Ei, mitte meid – mitte ilmtingimata meid, vaid valgust ja üksteist. Neil pole üht fookust, erinevalt meist on nad rööprähklemise maailmameistrid. Sügavad ja haaravad oma tuhande sõrmega. Valu neid ei huvita, selle tundmine ei annaks neile mingit eelist. Liigseid kannatusi tuleb siiski vältida, need on objektiivselt halvad ja vajavad ratsionaalseid […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel laupäeval, 15. V oli Nakba – palestiinlaste mälestuspäev, mis märgib 1948. aastal toimunud katastroofi, kui Palestiinas sunniti sajad tuhanded araablased lahkuma oma kodust. 14. V 1948 oli asutatud Iisraeli riik. Praegu pommitab Iisrael Gazat. Seda vägivaldset vastasseisu nimetatakse Eesti meedias välisallikate eeskujul konfliktiks ning toimuva vähesed kajastused on peaasjalikult kontekstivabad otsetõlked ERRi ja Postimehe […] Vaata lähemalt ›
38
Tallinnas on saanud viimastel kuudel imetleda, kuidas üpris tempokalt on tühjaks õõnestatud kunagise teaduste akadeemia maja nurk Estonia teatri vastas. Tänava poolt on pilt enam-vähem sama – stalinistlik esindusarhitektuur –, ent õue poolt on näha, et tegu on fassaadi, toestatud välisseinaga, aga ülejäänud hoone on selle tagant kadunud. Kohe-kohe peaks vaakumi täitma Andres Alveri kobeda […] Vaata lähemalt ›
21
Korraldad augustis Viinistul toimuvat hübriidkonverentsi „Biotoopia“. Mis on biotoopia? Kas antropotseeni vastand, bio-utoopia või midagi muud? „Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui teiste eluvormidega kontaktide loomise kasvulava, kasvatamaks uusi väärtusi inimese ja looduse suhetes ning kujutelmi elukorraldusest, mis hoiab tähelepanu all elu terviklikkust, mitte ainult inimese huve. Biotoopia rakendab posthumanistlikku eetikat – […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu kõike muud, lükati ka XVII Veneetsia arhitektuuribiennaali üleilmse COVID-19 laine tõttu mitu korda edasi. Kestvatest reisipiirangutest ja karantiininõudest hoolimata otsustati, et biennaal siiski avatakse ja seda saab külastada 22. V – 21. XII. Seekord on biennaali peakuraator Liibanoni arhitekt ja õpetlane Hashim Sarkis, kes on osalejatele esitanud aktuaalse küsimuse „Kuidas me koos elame?“ („How […] Vaata lähemalt ›
0
Inimese unistused ja ettekujutused, mida ta oma vabadusega peale hakkaks, sõltuvad sellest, mis tema päevi täidab. Virginia Woolf jõudis järelduseni, et naise looming ja eneseteostus algavad oma toast. Vendade Urbide laulus palvetab Ivan aga: „Mulle ennusta, et peatselt pärast pühi saan amnestiaga välja / ja lennujaama puhvetis saan tuttavaks ma ladna lesega.“ Need olid neile aktuaalsed teemad. Viimastel kuudel oli mu suurim unistus, et […] Vaata lähemalt ›
94
Mulkide Selts kutsub osa võtma Hendrik Adamsoni murdeluulekonkursist. Võistlusele oodatakse luulevalikuid vähemalt viie luuletusega, mis on kirjutatud autori lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste (kuni 19aastased) loomingut hinnatakse eraldi. Konkurss kestab 1. septembrini. Konkursi eesmärk on elustada murdeluulet ning tunnustada ja tutvustada üldsusele murdeluule autoreid, kelle looming on kaasa aidanud murdeluule loomisele ja levitamisele, murde hoidmisele elusana. Ettevõtmine […] Vaata lähemalt ›
9
Vahur Afanasjevi (Laanoja) lahkumine on miski, millega näib olevat võimatu leppida. Ta oli parimas loomeeas – surmapäevaks ajakirjas Looming veel ilmumata tosin võrratut lühilugu, mis tähistasid järjekordset pööret ta loomingus, ja uue luulekogu käsikiri trükki minekut ootamas. Aga veel vastuvõetamatum on see neile, kellel oli õnn temaga elus kokku puutuda, tunda teda kui kindlat, elujaatavat sõpra. […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kunstimuuseumis avaneb 22. mail legendaarse kunstniku Eduard Wiiralti loomingul põhinev näitus „Randevuu Nellyga. Eduard Wiiralti looming Juhani Komulaineni kogust“. Eduard Wiiralti tegevus kunstnikuna on Tartu ja Tartu Kunstimuuseumi jaoks olulise tähtsusega. Lõpetas ju oma eluajal rahvusvahelise tuntuse pälvinud graafik 1924. aastal Tartus tegutsenud Pallase kunstikooli esimese lennu. Värske vilistlasena õpetas Wiiralt veel põgusalt Pallases, […] Vaata lähemalt ›
0
Niguliste muuseumis 21. mail avatav näitus „Meeletu Dymphna järele“ toob vaatajate ette erilise väljapaneku, mis tutvustab 500aastast teost, räägib Iiri printsessi Dymphna kurvast eluloost ning avab teose äsja lõppenud konserveerimistööde tulemused ja uued avastused. Näitus pöörab tähelepanu ka laiematele, ühiskondlikult olulistele küsimustele vaimsest tervisest ja naiste õigustest. 20. mail kell 17 saab jälgida näituse veebiavamist […] Vaata lähemalt ›
0
„Animist“ – meie oma animafestival. Tristan Priimägi vestles Mari Kivi ja Priit Tenderiga August tundub Eesti festivalimaastikul tulevat väga tihe. Traditsiooniliselt toimub augusti alguses, 2. kuni 7. augustini, Tartu armastusfilmide festival „Tartuff“. Nüüd leiame augustist ka teist korda oma toimumisaega edasi nihutanud HÕFFi ehk Haapsalu õudusfilmide festivali, mis leiab aset 13. kuni 15. augustini. Kohe […] Vaata lähemalt ›
0
19. mail valis Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjon Eesti Kirjandusmuuseumi uueks direktoriks Tõnis Lukase. Märtsis kuulutas Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu välja konkursi direktori ametikoha täitmiseks, kus asutuse juhi peamiste ülesannetena nähakse Eesti Kirjandusmuuseumi kujundamist nüüdisaegseks teadus- ja mäluasutuseks, mille roll on mõtestada humanitaarteaduste ja ühiskonna seoseid, säilitada ja uurida eesti kultuurivara ning olla humanitaarteadusliku uurimistöö ja […] Vaata lähemalt ›
0
Etnomusikoloog Maria Korepanova Aeg: TÄNA, kolmapäeval kell 17.00! Koht: otseülekanne teadusportaalis Novaator, Fenno-Ugria Youtube’i kanalil Etnomusikoloog Maria Korepanova on aastaid uurinud ja kogunud udmurtide ja Udmurdimaa põhjaosas elavate bessermanide rahvamuusikat. Kitsamalt on ta vaadelnud bessermanide traditsioonilist vokaalžanrit krež, mis on tänapäeval peaaegu kadunud. Kreži teeb eriliseks asjaolu, et see ei põhine sidusal tekstil, vaid improviseeritakse […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 00:07
Viimane uuendus: 00:00.
Uudiste reiting uuendatud: 00:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)