15. novembril arutlevad teadlased, teadusajakirjanikud, teadusasutuste juhid ja teadust korraldavad inimesed Tartus teaduskommunikatsiooni järelkasvu üle.1 Järelkasvust rääkides tuleb alustada küsimusest, keda peetakse õigupoolest silmas: kas teadlasi, kes on võimelised ja huvitatud teostama teaduskommunikatsiooni teadmussiirde tähenduses, või teaduskommunikatsiooni spetsialiste (ajakirjanikke-toimetajaid) akadeemiliste asutuste juures või hoopis meediaväljaannete juures tegutsevaid (teadus)ajakirjanikke, k Vaata lähemalt ›
131
Animatandem Priit ja Olga Pärn katsetavad oma värskeimas filmis „Luna rossa“ uut tehnoloogilist lahendust, motion capture1 meetodit. See on toonud neile juba ka esimese auhinna: Ungaris sai film „Primanima“ festivalil auhinna õhustiku loomise eest, Põhjamaade suurimal animafestivalil Norras Fredrikstadis valiti „Luna rossa“ avafilmiks. Nüüd võistleb Eesti ja Prantsusmaa koostöös valminud seikluslik-romantiline „Luna rossa“ (ee „Punane […] Vaata lähemalt ›
101
Dokumentaalfilm „Anett“ (Flo Film, Eesti 2024, 75 min), režissöör-stsenarist-produtsent Kaupo Kruusiauk, operaatorid Aivo Rannik ja Kaupo Kruusiauk, helilooja Sander Mölder. Dokumentaalfilm „Kelly – kellegi teise unistus“ (Orée Films, PVS Company, Eesti-Prantsusmaa 2024, 93 min), režissöörid Helen Lõhmus ja Leana Jalukse, stsenarist Leana Jalukse, operaatorid William Mermoud, Jean Remy Ceron ja Mart Ratassepp, helilooja Sten Šeripov, […] Vaata lähemalt ›
2
Tartus alanud „Hullunud Tartu“ festivali üks väliskülalisi on Rootsi noorema põlvkonna luuletaja Anna Arvidsdotter. Oma esikluulekogus „Käed millest kinni hoida“ („Händer att hålla i“, 2022) räägib ta inimese haprusest, kaitsetusest ja sitkusest keset majanduslikku ebakindlust ning kasvavat sotsiaalset ebavõrdsust. Vestlesin Annaga tema raamatust, suhtest lavaluulega ja sellest, mis ajendab teda kirjeldama ühiskondlike tingimuste mõju üksikisikule. […] Vaata lähemalt ›
0
Heidi Iivari on Tartus elav soome luuletaja, kelle teine kakskeelne luulekogu „Meie suguvõsa mehed“ räägib tema surnud sugulastest Soomes ja elus kaaslastest Eestis. Kuigi väga isiklik ja spetsiifiline, on see raamat siiski hämmastavalt universaalne ning kõneleb peale Iivari elu ka minu või ükskõik millise teise meie rahvuskaaslase elust. „Meie suguvõsa mehed“ koosneb kolmest osast: „Juured“, […] Vaata lähemalt ›
117
Zygmunt Bauman (1925–2017) pole Eestis tundmatu mõtleja. Maakeeli on ilmunud mõned tema esseed ning Rein Rauaga kahasse põnev vestlusraamat „Iseduse praktikad“1, mis sai alguse maestro külaskäigust 2014. aastal. Kui rääkida Baumani ainuautorsusest, siis on vaatlusalune raamat esimene tõlge mõtleja aukartust äratavalt suurest pärandist.2 Tõlkevaliku üle pole siinkohal vaja mõtisklema hakata, kahtlemata on praegusel ajal hirm […] Vaata lähemalt ›
37
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on maailma liidrid ja eksperdid pidevalt võrrelnud sõda Ukrainas erinevate ajalooliste konfliktidega. Sarnasusi on nähtud nii Esimese kui ka Teise maailmasõja, Talvesõja, Korea sõja, Iraagi sõja, Afganistani sõjaga jne. Sellele, kes vähegi on Ukraina-Vene sõja analüüsimise diskursust viimase kahe ja poole aasta jooksul jälginud, peaks olema selge, et ideed ajaloost […] Vaata lähemalt ›
5
Rääkida tänapäeval kunsti puhul ilust on umbes sama, mis rääkida inimsuhete puhul aust ja voorusest – ehk siis erakordselt vanamoodne. Veelgi kohatum oleks rääkida ilust kui universaalsest ja ajatust printsiibist, mis on oma täiuslikkuses kättesaamatu, kuid mille ihalemine on ainus väärt tegevus maailmas. Sellepärast mõjubki prantsuse XIX sajandi ühe suurima kunstikriitiku Théophile Gautier’ artiklikogumik „Ilust […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid“, kuraator Eero Epner. Kumu kunstimuuseumis kuni 16. II 2025. tühjade aedade ärevad ööd kauge ähvardav valgus kõdunev tuultes sahiseb see on väsinud algus Jüri Üdi1 Dekadents on moes. Tõsi küll, mitte esimest korda ajaloos, ja tõenäoliselt mitte ka viimast korda – vähemalt seni, kuni dekadendid […] Vaata lähemalt ›
0
Tänu võimalusele olla mullu ja tänavu Eesti teatri auhindade tantsužüriis, on täitunud minu pikaaegne unistus: näha kõiki meie etenduskunstide väljal esietenduvaid tantsukunstilavastusi. Viitamata kindlatele tegijatele olgu öeldud, et selle aja jooksul nähtud lavastuste puhul on ette tulnud olukordi, kus proovid tantsijatega kestsid kümme päeva (võimalik, et kellelgi veel vähem) või kus tantsijad ei teadnud ka […] Vaata lähemalt ›
27
„Sütitajad“, dramaturg ja lavastaja Sveta Grigorjeva, kunstnik Mara Kirchberg koostöös Marko Odariga, dramaturgiline tugi Kerli Ever koos kogu meeskonnaga, helilooja Martin Kirsiste, valguskunstnik Sebastian Talmar. Laval Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Katrin Kreutzberg, Alissija-Elisabet Jevtjukova, Johhan Rosenberg, Sveta Grigorjeva ja Dracaena. Esietendus 8. X Kanuti gildi saalis. Kinnitan endale: „Sütitajad“ on nutikalt komponeeritud irooniapunk. Seal ei ole […] Vaata lähemalt ›
102
Ruumilise sekkumise projekt „Elutoa tänav“ Lasnamäel Mustakivi asumis. Arhitektid Anna Riin Velner, Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Marie Anette Veesaar, Mia Martina Peil, Saskia Epp Lõhmus. Haljastusprojekti koostaja MTÜ Kino. Avati 2024. Tallinnas kohtab järjest enam ajutiselt linnaruumi sekkumist, et anda rahvale mekkida erisuguseid ruumitüpoloogiaid, et terad sõkaldest välja sõeluda ja luua sisukad püsilahendused. […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna arhitektuuribiennaal „Ressursid tulevikuks“. Peakuraator Anhelina L. Starkova (Harkiv), kaaskuraatorid Daniel A. Walser (Zürich) ja Jaan Kuusemets (Tallinn). Täpsem info https://2024.tab.ee/. Ressursid on tavaliselt piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ei jätku varusid, mida saaks kasutada lõputult. Seekordne Tallinna arhitektuuribiennaal käsitleb arhitektuuri ja linnaplaneerimist materjalide, hoonete, tüpoloogiate ja ühiskonna vaatenurgast. Pealkirja all „Ressurs Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 30. X – 2. XI Tallinnas, kunstiline juht Monika Mattiesen. Taban end aeg-ajalt ikka veel üllatumas selle üle, kuidas küll võib Tallinnas nii sageli ja nii palju kuulda nüüdismuusikat – nüüd juba peaaegu iga nädal! Lõppenud nädala uue muusika doosi annustas festival „Afekt“. Heeroldi kombel puhus festivaliuksed 30. oktoobril valla Kanuti […] Vaata lähemalt ›
48
Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 30. X – 2. XI Tartus, kunstiline juht Monika Mattiesen. Tänavuse festivali „Afekt“ kandev telg oli transmediaalsus nüüdiskompositsioonis ning muusikateatriga seonduv mitmekihilisus. Selle foonil avaldati austust veel modernismi suurkujudele, sest tänavu on nn uue muusika isa, dissonantsi emantsipatsiooni ellu kutsunud Arnold Schönbergi 150. sünniaastapäev ning samuti avangardi ühe särava esindaja Luigi […] Vaata lähemalt ›
51
Kujutlus Kui ma kunagi Hiiumaa ametikoolis õppisin ja töötasin, kerkis vahel silme ette kujutluspilt ilmakuulsast koolimajast, mille ümber sagivad eri keeltes rääkivad värvilistes riietes õpilased, kes peavad pargis piknikke ja teavad palju. Kujutlus püsis elus ilmselt inspireeriva keskkonna pärast. Sest vana loss koos oma lugudega, korrashoitud aia ja ilusa pargiga inspireerib ja temas on praegugi […] Vaata lähemalt ›
271
Tiina Sarapu näitus „Tume maa“, kuraator Maarja Mäemets. Hopi galeriis kuni 29. X. Tiina Sarapu ja Maarja Mäemetsa koostööna valminud klaasinäitust „Tume maa“ näib väär mingi žanri alla paigutada. Ühelt poolt oli sellel väga kindel kontekstist tulenev fookus: näitus toimus Tallinna rakenduskunsti triennaali raames ning Hopi galerii esitleb end tarbekunstile ja disainile keskendunud institutsioonina. Teiselt poolt […] Vaata lähemalt ›
26
Kõvas tormis vastutuult seistes võib end tuule suunas kaldu lasta, peaaegu planeerida ja end linnuna tunda, kujutluses puulatva tõusta või drooni kombel metsa kohal lennelda. Metsaomanik saab kehalise kogemuse alles siis, kui tuul on vaibunud. Tormi tagajärg on murdunud oks või puu. Halvemal juhul laastab maru tukakaupa, muutes läbimatuks teed ja sünnitades esialgu läbimatuid häile. […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Tõnu Kõrvits. Kuu atlas“ 3. XI Arvo Pärdi keskuses. Joel Remmeli trio: Joel Remmel (klaver), Heikko Remmel (kontrabass) ja Ramuel Tafenau (löökpillid). Kavas Tõnu Kõrvitsa uudisteos „Kuu atlas“ (2024, esiettekanne). Läinud nädalavahetuse kahel õhtul jõudis kuulajate ette uus kava, kus kohtusid helilooja Tõnu Kõrvits ja Joel Remmeli trio. Esiettekandes kõlanud kaheksaosaline tsükkel „Kuu atlas“ […] Vaata lähemalt ›
0
Anu Raua raamat „Päevalill ja torupill. Lugusid ühest ja teisest aastakümnendist“ koosneb pajatustest, lühikestest olustikulistest lugudest, mis avavad mineviku igapäevaelu. Raud jagab oma kogemusi muhedal ja siiral moel, luues lihtsa ja loomuliku jutustamisstiiliga elupilte, milles on nii tõsiseid kui ka humoorikaid lõimi. Ise nimetab ta oma raamatut mälestuste kaapekakuks: lugejale pakub ta killukesi hullumeelsest ajast, millele […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 3 |
Õhtuleht
|
18% 1 |
ERR
|
8% 2 |
Pärnu Postimees
|
5% 4 |
Ärileht
|
4% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.11.2024 11:26
Viimane uuendus: 11:18.
Uudiste reiting uuendatud: 11:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)