Ükskord ammu, möödunud sajandil, elas seitsme maa ja mere taga (siitpoolt lääne suunas) ühes suurlinnas üks kunstnik, kellele ei meeldinud, et tema aastatetagune maal müüki pandi. Huvi maali vastu olla olnud suur, kuid vallandunud autori hinnangul täiesti valel põhjusel. Nimelt oli maal ühe rikka mehe käes, kes kaubelnud teose omal ajal enesele veidi alla turuhinna. Nüüd aga hinnati maali rahalist väärtust kõrgemalt kui kunagi varem – ja just see ei... Vaata lähemalt ›
0
Parimad komplimendid, mida uusehitis, antud juhul koolimaja võib saada, on need, kui koolidirektorist ja vallavanemast kiirgab siirast uhkust, maja külastavad arhitektid vaatavad kadedusega ja mõtlevad, et siin oleks tahtnud ise õppida ja et nädalavahetuseti kasutavad kohalikud elanikud hoonet ümbritsevat avalikku ruumi. Minul avanes võimalus külastada uut koolihoonet koos briti arhitekti Sam Jacobiga, kui ta oli siin arhitektide liidu aastapreemia žüriiliikmena ringkäiku tegemas. Sam on ilmselt kõige lõbus Vaata lähemalt ›
0
Välismaalaste ekskursiooni liikmed vaatavad linnahallis ja hiljem selle katusel hämmastunult ringi ja kuulavad giidi seletusi. Koloss hingab vaikselt, katus tilgub läbi, rohi võrsub kivide vahelt. Eemalt silmitseb seda otsekui nähtamatuna hallipäine vanahärra, muie suul. Arhitektid ongi enamasti nähtamatud, astuvad kõrvale ja jälgivad, kuidas lapsuke elus hakkama saab. Kõnekas stseen Raine Karbi vahest tuntuima hoone linnahalli katuselt juhatab sisse Keiti Väliste dokumentaalfilmi „Karp“. Noor linnahall on. Vaata lähemalt ›
0
Linnapark ei pea olema suur, et olla mõjus. Üha enam hinnatakse ruumi, mis on targalt kavandatud, arvestades kohapealse väljakujunenud keskkonnaga, pakub rahulikke hetki ja lisab sellele ökoloogilist väärtust. Üks selline on Põhja-Tallinna Krulli kvartali Krulli park. Pargi kujunduses on lähtutud selgest põhimõttest: luua mitme funktsiooniga, kuid rahulik linnaruum, mis pakub inimestele lõõgastusvõimaluse ja toetab ka linna elurikkust. XIX sajandi lõpus Kalamaja servale rajatud metalli- ja masinatööstus ehk Vaata lähemalt ›
0
TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD Žürii: Henri Hütt (esimees), Aleksander Krjukov, Alvar Loog, Aare Rander, Kärt Tõnisson ja Inga Vares. Lavastajaauhind Marina Kesler – „Sisalik“ (Eesti Rahvusballett). Elmo Nüganen – „Jumalad“ (Südalinna teater). Tiit Ojasoo – „Eneseabiõpik“ (Eesti Draamateater). Ivar Põllu – „Tapty1985. Laskumine orgu“ (Tartu Uus teater). Riina Roose – „Alguses oli laul“ (Tallinna Linnateater). Kunstnikuauhind Pille Jänes – kunstnikutöö lavastusele „Palavik“ (Vanemuine). Kairi Mändla – lavakujund Vaata lähemalt ›
0
Iseseisvuspäeva vastuvõtul esitas president Alar Karis sõnumeid nii oma kõnes kui ka kontsertlavastuse kaudu, kuid kõige rõhutatumalt siiski kätlemistseremoonial. Ühelgi ühiskonnarühmal ei olnud kutsutute hulgas ligilähedaseltki sama suurt esindust kui tehisaru sõpradel, nn TI-hüppega seotud tegijatel. Kohal olid TI-edendajad ja TI-toetajad, TI-ettevõtjad ja -arendajad, TI-teadlased ja TI-praktikud, TI-õpetajad ja TI-õpilased. Igati mõistetav, sest tehisaru on presidendi liputeema ja oma kõneski kordas ta ü Vaata lähemalt ›
0
Oli ju plaanis rohkem filmidest rääkida, aga nagu „Berlinale“ puhul viimasel ajal tavaks, varjutab muu programmi. 2026 oli pikalt Inglismaal töötanud Ameerika kuraatori ja filmiajakirjaniku Tricia Tuttle’i esimene aasta „Berlinale“ direktorina ja kuigi ma veetsin festivalil vaid mõne päeva ja nägin tosinajagu filme, võib nähtu põhjal ettevaatlikult väita, et kvaliteedihüpet on märgata. Seda kahetsusväärsem, et idealistliku, ent eaka žürii esimehe Wim Wendersi ettevaatamatult sõnastatud fraasid läksid viraal Vaata lähemalt ›
0
hästi algab ja mil pole lõppu maailm hukkub aga meil pole lõppu!1 Mäletan selgesti kümne aasta tagust „Baltoscandali“ festivali. Olin värske keskkoolilõpetajana teatrinäljas ja käisin vaatamas kõike, mida vähegi õnnestus – peaasi, et sain taskukohase pileti ja koha trepiastmel. Just sealt nägin Showcase Beat Le Mot’ lavastust „Nazisuperpeople are better than you all – the horror of the ordinary“ („Natsisuperinimesed on teist kõigist paremad ehk Tavapärasuse horror“)2. Selle paralleeluniversumis tegutsevad. Vaata lähemalt ›
0
19. veebruaril kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Mart Kuldkepp raamatuga „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“ (Varrak, 2024). Žürii esimees Linda Kaljundi tõdeb, et „Põhjamaine Eesti“ on nüansirohke uurimus igati jaankrossilikul teemal – Eesti rahvuse ja riigiloome kujunemisaeg ja ideestik. Mõtestades Eesti riigi ja eestluse kohta maailmas suhete kaudu Põhjamaadega, teeb teos Eesti ajaloo kõnekaks ka laiemas, rahvusvahelises plaanis. S Vaata lähemalt ›
0
„Võit Päikese üle“ on Von Krahli teatri ja Saksa etenduskunstnike rühmituse Showcase Beat Le Mot kolmas koostöö. Showcase Beat Le Mot’ lõid 1997. aastal Giesseni rakenduslikus teatriteaduse instituudis õppinud mõttekaaslased. Trupp on eesti avangardi ajalukku jätnud jälje lavastustega „Piraadid“ (2001) ja „Europiraadid“ (2006), mida mängiti koos Von Krahli „vana“ trupiga. Nüüd kutsus Von Krahli teater Saksa „etableerunud avangardistid“ mängima Von Krahli teatri noore ja näljase trupiga. Sakslased valisid al Vaata lähemalt ›
0
Kumus on üleval Anders Härmi kureeritud rühmanäitus „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“, kus on võetud hinnanguid andmata vaatluse alla nn tehisintellekti, aga ka üldisemalt digitehnoloogiate problemaatika ühes seda saatvate inimlike meeleolude ja hirmudega. Kuraatori sõnul huvitas teda ennekõike tänapäevase homo digitalis’e alateadvus ja kehataju, aga ka see, mis jääb inimesest kõikvõimalike simulaakrumite maailmas lõpuks järele. Alustagem näituse pealkirjast. Mismoodi Pygmalioni ja Galatea müüt seda. Vaata lähemalt ›
0
Hunt Kriimsilm olemine tekitab pidevalt identiteedikriisi – jack of all trades, master of none. Mitte millegi meister, kõikide ametite tundja. Kriisiorgu võibki jääda, kui ei suhtu kõigesse mänguliselt. Elu muutub tuhmiks, kui ei katseta ega pane ennast ja ümbritsevat proovile. Haritud arhitektina võiksin proosaliselt öelda, et elu proovikive tuleb pidevalt ümber tõsta, lihvida ja oskuslikult müüriks laduda. Ja mis siis, kui mitte millegi meistriks olemine ei olegi läbikukkumine, vaid keeldumine... Vaata lähemalt ›
0
Maria Faust on saanud palju auhindu ning ainuüksi viimase kuu jooksul on talle silmapaistva loomingu ja muusikalise tegevuse eest antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ning Taani Dannebrogi ordu I järgu rüütlirist. Pärast värske teose esiettekannet 18. veebruaril anti Faustile esimese eestlasena üle Saksamaa plaadikriitikute aastapreemia (Preis der deutschen Schallplattenkritik) 2025. aastal ilmunud albumi „Sacrum Facere: Marches Rewound and Rewritten“ eest. Too album on Fausti esimene osa võimalikus marss Vaata lähemalt ›
0
„Ma nägin küll Karist pärast fuajees, rääkis kellegagi.“ „Tuli rahva sekka ka.“ „Niinimetatud rahva.“ Üks dialoogikatke õukonnast, aasta glamuurseimalt peolt, kui tsiteerida Õhtulehte. Ordenite, kettide ja lintidega inimesed õõtsuvad Estonia kontserdisaali parketil „Suveöö“ ja „Viljandi paadimehe“ järgi. Rahvalik muss, aga kas see on rahvas, kes tantsib? Muidugi, see on vastastikune žestide tegemine: me ju seisame Eesti eest, ja kui riik teeb žesti, tuleb teha vastužest. Kui mind esimest korda 24.... Vaata lähemalt ›
0
Räägitakse, et Eesti on maailmas üks väheseid paiku, kui mitte ainus selline, kus klounidele antakse riiklikke teenetemärke. Pean siin silmas, et 2022. aastal tunnustas president klounipaari Piip ja Tuut Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Kunstivallas tegutsevate klounide puhul on see kindlasti erakordne, kuid näiteks poliitika kurjadele klounidele täiesti tavaline. Toogem või näiteks veidra soenguga riigijuht, kelle valdused algavad teiselt poolt ookeani ning kes alles hiljuti sai (küll kingitusena) Nobel Vaata lähemalt ›
0
Sirp on avaldanud ülevaateid kultuuriministeeriumi ning Eesti Kultuurkapitali ehk avaliku raha jaotumisest kunstivaldkonnale nii 2023., 2024. kui 2025. aastal. Aastal 2023 jõuti järeldusele, et aastatepikkune silmapaistvalt süsteemitu lähenemine kunsti toetamisele ja samavõrd ebapiisavad rahalised vahendid panevad valjult nõudma kapitaalremonti. Aasta hiljem tõdeti, et kuigi aasta tõi küll mõningat arengut, võis tehtud muudatusi pidada siiski pisiparandusteks ning vajadus suurema korrastustöö järele ei oln Vaata lähemalt ›
0
Kuidas mõjutab tehisaru tulek ilukirjandust? Eeldus, et TI hõlbustab kirjutamist ja avardab lugejate ligipääsu raamatutele, võib olla illusioon. Selle ja palju muu üle arutleb Ardo Ran Varrese intervjuusarjas kirjanik, tõlkija ja kultuuriteadlane Rein Raud. Alustan meie vestlust Hando Runneli tsitaadiga: „Maailm on enam-vähem hukas.“ No, seda ta on olnud ju ausalt öeldes juba võrdlemisi kaua. Juba Shakespeare ütles, et „Aeg liigestest on lahti“. See vist käis küll välispoliitika kohta, aga... Vaata lähemalt ›
0
Öeldakse küll, et ajalugu ei kordu. Ometi juhtus mulle hiljuti ühe koolitöö raames näppu (või õigemini ekraanile) info mingisugusest 1996. aasta kultuuritöötajate streigist. Tulenevalt oma sünniaastast (samuti 1996) polnud ma sellest muidugi midagi kuulnud ega meenunud seegi, et keegi oleks viimaste aastate kultuuritöötajate väljaastumiste kontekstis seda streiki maininud. Mida enam aga teemasse kaevusin, seda rohkem hämmastusin – juhuslikele riimumistele lisandusid lausa kummastavad kordused. See kõik ajen Vaata lähemalt ›
0
Sünnisüü ja veresidemete kaudu välja joonistuv sugupuu on ajas suhteliselt püsiv, muutusi sellesse võivad tuua vaid uued eosed ja võrsed ja mõningal määral täiendusi ka kaevumine juurtesse, pärimustesse ja kirikuraamatuisse. Lauri Sommer on oma emapoolset ja isapoolset pärinemist käsitlenud vastavalt mingis mõttes diloogiana kokkukuuluvais raamatuis „Räestu raamat“ (2012) ja „Sealpool sood“ (2014), millele järgnes rohkem omaenese mentaalsust kaardistav „Toome tuled“ (2022). Tagantjärele on neist kolmest kin Vaata lähemalt ›
0
Kui mind oli ära sigitatud siis tulid venelased seejärel tulin mina Tallinnas sündinud Ott Raun, Vaimu vend, nagu ta end vanema venna Vallo järgi määratles, on oma esimese ärkamise hiljem jäädvustanud Tallinna pommitamise ööst 9. märtsil 1944. Aastatel 1948–1955 õppis Ott Raun Tallinna 27. 7-klassilises koolis ja 1955–1959 Tallinna 22. keskkoolis, seejärel 1959–1962 Tallinna Kalanduse Tehnikumis ning 1965–1969 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. Kogu Ott Rauna... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Keila linn
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 03:10
Viimane uuendus: 02:54.
Uudiste reiting uuendatud: 03:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)