Müürilehe märtsinumbris paneme ette Peeter Koppeli prillid ja vaatame kultuuri läbi majandusprisma. Kirjanike Liidu juht Tiit Aleksejev annab intervjuus Maia Tammjärvele aru, kas kirjandus on tõepoolest katastroofilises seisus. Oma kogemustest raha ja toimetulekuga räägivad vestlusringis Saara Mildebergile neli noort loomeinimest. Helena Aadli kirjutab kultuuritarbimise mõistest, Kaisa Eiche eraraha kaasamisest kultuuri ja Henri Kõiv ühisrahastusest. Mariliis […] Vaata lähemalt ›
0
Niguliste muuseumi tornigaleriis on alates 9. märtsist avatud näitus „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“, mis tutvustab Liivimaa keskaegset palverännuainest. Nagu muus Euroopas, kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Siit mindi nii kaugel kui ka lähedal asuvaisse pühapaikadesse, võõrsilt tulnud palverändurid külastasid omakorda siinseid kohti Riia toomkirikust Pirita kloostrini. Kõik see jättis omaaegsesse ainelisse […] Vaata lähemalt ›
0
2. märtsil kuulutati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis välja verivärsked Tuglase novelliauhinna laureaadid. Seekord tehti omamoodi ajalugu – mõlemad laureaadid on naissoost. Selline lugu on Tuglase auhinnaga varem juhtunud ainult üks kord enam kui nelja kümnendi eest, 1983. aastal, mil võidunovellid olid kirjutanud Asta Põldmäe ja Aino Pervik. Mis saab olla veel toredam kui astuda nende […] Vaata lähemalt ›
3
Riigivõimu revolutsioonilisem ehk edasijõudnud osa tegeleb seadusandlikul tasandil innukalt Eesti riigi ja selle kodanike kolimisega välispäritolu nutiseadmetesse ning käega katsumatutesse ja silmale nähtamatutesse pilvedesse. Üks ministeerium tahaks asjatundjate hoiatustest hoolimata jõuda juba Euroopa Parlamendi valimisteks uue, nutiseadmes hääletamise võimaluseni. Teine soovib kiirkorras kaotada Eesti kodanikke üle 20 aasta hästi teeninud ID-kaardi kohustuslikkuse, sest näeb vaimusilmas, […] Vaata lähemalt ›
0
Märtsikuus on juba tavaks saanud, et räägitakse – ilmselt ka mõeldakse – rohkem eesti keelest, mistõttu on asjakohane arutleda õigekeelsuse üle ja vaadata, kust saab keeleabi. Kui asun mingit teksti kirjutama, on esmane tööriist, mille appi võtan, e-keelenõu (kn.eki.ee). E-keelenõu lehelt saab teada, et selle portaali eesmärk on „pakkuda lõpptarbijale intuitiivselt lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele, nt […] Vaata lähemalt ›
0
Kogu muu „oige ja vasemba“ kõrval on märtsi kui teatrikuu kaks tähtsündmust esmalt kuu algul teatri aastaauhindade nominentide väljakuulutamine ning seejärel 27. märtsi ehk rahvusvahelise teatripäeva pidu, kus pannakse laureaatidele pärjad pähe. Seekordsed teatriauhindade nominendid said teatavaks nagu ikka 1. märtsil ajakirjanduse vahendusel, kusjuures mul on „tunnetus“ (kui kasutada seda Jüri Ratta parasiitsõna), et see […] Vaata lähemalt ›
0
Kai Kase läinud aasta lõpul ilmunud jutukogus on paar uut lugu, kimp Loomingus ja Vikerkaares ilmunut ja üks novellett kirjastuse Puänt armastusjuttude kogumikust. Uus lugu „Vaba langemine“ sai äsja Tuglase novelliauhinna ja eks see ütle tekstide kvaliteedi kohta kõik. Mina auhinnatud lugu raamatus parimaks ehk ei peakski. Meeldisid hoopis „Neetud king“ ja „Madalpingeviiner“. Edaspidi seletan, […] Vaata lähemalt ›
0
Sic semper tyrannis [est], „nii alati türannidele“ See on fraas, mis meenub, vaadates Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva tähistamist ja lilli, mis ehivad tema monumenti Estonia juures, nagu ka tema monument iseenesest. Ehkki selle fraasi tegelik lähtekoht on latiniseering ühest „Iliase“ seigast ja tähistas see mõtet, et (ükspäev) ootab iga türanni ees kukutamine, siis sama hästi […] Vaata lähemalt ›
2
Konstantin Päts kirjutas 1896. aasta suvel Pärnus järgmised read: „Võitlus elu eest“ ehk teise sõnaga ülalpidamise eest on sest saadik, kui ilm olemas on, üks neist kõige valusamatest päeva küsimustest, mida terved rahvad, kui ka iga üksik inimene, oma „mõistuse“ ja jõu järele peavad mõistama ja ära võitma.“ „Võitlus elu eest“ ei tähenda selles tsitaadis […] Vaata lähemalt ›
0
Vene-Ukraina sõja foonil kerkib küsimus suveräänsuse olemusest ja sellest, milline see tänapäeval välja peaks nägema. Selle teema käsitlemiseks vastandan siinkohal Venemaa võimupõhise arusaama riigi suveräänsusest rahva suveräänsele õigusele otsustada oma tulevik üle ise. Venemaa eliidis on juurdunud geopoliitiline hirm, et riiki tungivavad sisse, selle allutavad ja koloniseerivad vaenulikud välisvaenlased. See oht on tavaliselt esile kerkinud […] Vaata lähemalt ›
0
Mulle öeldakse, et mu raamatutest on raske aru saada. Kuid mul endalgi on neist arusaamisega raskusi! Sest ma kirjutan, olles erinevate vaimude meelevallas. „Hämariku melanhoolia“ (lk 328) Praegu maailmas toimuva taustal iseäranis muretutena paistvate nullindate alguses sai toonase Tallinna pedagoogikaülikooli keeltemaja teise korruse igavesti jahedavõitu auditooriumis eesti kirjanduse loengus pikalt analüüsitud ühe luuletuse juurde kuuluvat illustratsiooni. […] Vaata lähemalt ›
0
Kaido Ole näitus „Head ajad, halvad ajad“, kuraator Erkki Juhandi. Tallinna Jaani kiriku galeriis, 7. III 2024 – 21. IV 2024. Kas Kaido Ole maalid on pigem iroonilise või unistava hoiakuga? 7. märtsil avati Tallinna Jaani kiriku galeriis tema isikunäitus „Head ajad, halvad ajad“, kus väljas on ka kolm uut teost. Kuigi üht silma kinni […] Vaata lähemalt ›
11
Aris Kafantaris, Kreekast pärit arhitekt, on 12 aastat töötanud XXI sajandi silmapaistvaimaks ehituskunstnikus nimetatud Jaapani arhitekti Kengo Kuma juures. 1990. aastal loodud bürool on üle 300 töötaja ja esindus nii Tōkyōs, Pariisis, Pekingis kui Shanghais. Kafantaris tegutseb Tōkyō büroos projektijuhina. Veebruari lõpus esines Kafantaris Tallinnas puitarhitektuuri kompetentsikeskuse (PAKK) kutsel Baltimaade puitarhitektuuri konverentsil. Ta tutvustas uurimistööd, […] Vaata lähemalt ›
0
Pent Talveti loomingut kohtab Tallinnas Tammsaare pargis ja USAski. Ometi ei tunta disainibüroo Iseasi disainerit Eestis laiemalt, kuigi ta on loonud nii kontori- kui ka avaliku ruumi mööblit. Siinkohal tuleb temaga juttu igapäevaolmest, tooteloomest, riigihangetest, tehisintellektist ja paljust muust. Kuidas ja millal jõudsid tootedisaini juurde? Kas pead ennast rohkem toote- või tööstusdisaineriks? Tagantjärele mõeldes ja eriala […] Vaata lähemalt ›
0
Punkar Mihkel Kolk kirjutas jaanuari Müürilehte meie pungiskeene seisust niivõrd põhjaliku artikli*, et mul pole sellele midagi lisada. Minu aeg kultuurimeedia valvepunkarina on ametlikult läbi. Paremal juhul võin kirjutada tagasivaateid, mõtestada möödunud aegu. 1. Tõelistel muusikutel on kombeks punkmuusikat ja -muusikuid vaikselt ja viisakalt igal võimalusel halvustada. Öeldakse sõbralikult naeratades, kuid sisuliselt pisendadas, et „pungis […] Vaata lähemalt ›
0
Vaba Lava „Spy Girls“, lavastaja Magda Szpecht (Poola), dramaturg Olga Drygas (Poola), helilooja Krzysztof Kaliski (Poola), video- ja valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, kunstnik Johannes Valdma, kostüümikunstnik Sirli Pohlak. Mängivad Mad Matrixx, Cyber Shadow ja Void Vigilante. Esietendus 9. II Vaba Lava Narva teatrikeskuses. Venemaa jõhker vallutussõda Ukrainas pole jätnud puudutamata kedagi, isegi mitte sageli poliitikaleiguses süüdistatud […] Vaata lähemalt ›
58
Ugala teatri „Kahe laine vahel“, autor Ian Meadows, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Taago Tubin, lavastusdramaturg Priit Põldma, kunstnik Kristjan Suits, helilooja Vootele Ruusmaa, muusikalised kujundajad Taago Tubin ja Vootele Ruusmaa, valguskujundaja Laura Maria Mäits, videokunstnik Margo Siimon. Mängivad Vallo Kirs, Liisa Pulk, Marika Palm ja Janek Vadi. Esietendus 10. II väikeses saalis. Risttee on kohutav koht: […] Vaata lähemalt ›
0
Berliin on end alati positsioneerinud keskmisest tublisti politiseeritumana nii programmilt kui ka seisukohavõttudelt. Paratamatult läheb seda rada publikki ning tänavune festival seisis silmitsi mõõduvõtuga, kes siis ikkagi on oma platvormilt teisest veel õigem ja õiglasem – kas festival või vaatajaskond? Tänavune Berlinale kujunes viimaseks senisele välispaarisrakendile – festivali juhtidele, Hollandi päritolu Mariette Rissenbeekile ja Itaalia […] Vaata lähemalt ›
39
Berliini rahvusvaheline filmifestival 15. – 25. II 2024. 19. veebruaril, samal päeval, kui Tallinna linnaruumi ilmus Rebeca Parbuse ja Estookini düstoopiliste vaadetega sari „Hetk“, esilinastus „Berlinale“ põhivõistlusprogrammis dokumentalist Viktor Kossakovski pooleteisttunnine visuaalne mõtisklus „Arhitektoon“1, mille juhatasid sisse droonikaadrid purustatud väikelinnadest. Lõhkirebitud korterelamud, tornitippude järgi äratuntavad õigeusu kirikud, kirgas ja lopsakas kevadine loodus, ei ühtegi inimest, […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“ tähistatakse ÜRO eestvedamisel 11. veebruaril alates 2015. aastast.1 Kampaania eesmärk on murda soostereotüüpe, tuua esile naiste tähtis osa teaduses, ergutada tüdrukute suundumist teadusmaailma ja ronima karjääriredeli kõrgeimatele astmetele. Eestis kutsuti algatus ellu 2021. aastal Tartu ülikooli ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) eestvedamisel. 5. – 11. veebruarini toimus Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees | 22% 1 |
ERR | 13% 2 |
Õhtuleht | 12% 2 |
Kroonika | 10% 6 |
Delfi Sport | 5% 1 |
Vaata allikaid » |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2024 10:54
Viimane uuendus: 10:47.
Uudiste reiting uuendatud: 10:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)