Kuni 18. jaanuarini 2026 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 3. aprillil 2026 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 18. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee . Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, mis pääsevad näitusele, kataloogi ja oksjonile. Väljavalitud teosed tuleb kunstnikel to Vaata lähemalt ›
0
Lilleniit on väga ilus elurikkust suurendav haljastusvõte, mida ka meil tasapisi juurutatakse. Kultuuriliselt osutab see tööstusrevolutsiooni eelsele idüllile, sellest rõkkavad ärkamisaegsed koorilaulud, lilleniit võib ka meenutada lapsepõlve vanaema juures või maakodu suvesid. Eelmine kevad Baieris ringi sõites pani mind vaimustama, kui toredasti on kõikjal kahe sõidusuuna vahelisele haljasribale valitud kooslusega õitsev lillemeri. Meil on teede ääres tavaliselt niidetud rohi, mida muruks nimetada oleks e Vaata lähemalt ›
0
Hobusepea galeriis avatud näitusel „Amuse“ ehk „Lõbu“ uurivad Petra Vehviläinen ja Tuomas Lehtomaa, näituse pealkirjale vastavalt, lõbu kui sellise eri tahke. Eestis esmakordselt esinevad Tuomas ja Petra on mõlemad Helsingi kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ning tegutsevad Helsingis. Nende loomingu keskmes on skulpturaalsed ning kohaspetsiifilised installatsioonid, mida võib kohata nii galeriides, linnas kui ka metsas. Galerii ülemisele ja alumisele korrusele pole asju laotatud liiga palju. Kahe Vaata lähemalt ›
47
Must leib – just nii öeldi sinu kohta ühel koorikonverentsil. Must leib on oma, ehe, juuretisega. Tema valmistamiseks on vaja aega, oskusi ja hoolt … ja ta ei lase enam lahti. Juurtega maalt, Aakrest, saatis kõiki sinu tegemisi kaalutletus, visadus, talupojatarkus ja erakordne huumoritaju – sa võtsid kõigeks aega. Rääkisid tõsistel teemadel nii, et „kõik metsad on vait“, ja ühtlasi naerutasid pisarateni. Sinu elutöö oli eesti koorimuusika hoidmine ja arendamine:... Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta 2.-3. oktoobril toimus Eestis esimene tasaarengut ja kasvujärgsust käsitlev konverents „Elu kasvujärgses Eestis“.1 Sündmus tõi kokku eri eluvaldkondadest inimesed, keda ühendab mõistmine, et senine jätkusuutmatu looduse arvelt elamise ja laienemise kurss ei saa lõputult kesta. Aga mis tuleb pärast kasvu? Teema on õhus tugevamalt kui eales varem – aina enam võetakse tasaarengu teema üles ka majandusaruteludes ja ühiskonnana oleme liikunud idee eitamise faasist märksa reaktsioonilisemale astmele Vaata lähemalt ›
56
Kõik on klaar. Trajektoor selge. Lennukaar on lõpuni jälgitav. Selgelt joonistub välja kulminatsioon, kuid süsteemsus kaalub selle üles – vähemalt juhul, kui kõne all on tervik. Eesmärk – tõde – on saavutatud. Niivõrd, kuivõrd tõde inimesele kättesaadav on. Oma abstraktses paatoses sobib eelkirjutatu kirjeldama nii Henn Roode kunsti kui ka tema näitust Tartu kunstimuuseumis, ent mitte viimseni. Esiteks on Roode puhul peenutsevate võõrsõnade ja mõtetega mängimine libe tee (kui just... Vaata lähemalt ›
0
Kärmelt langeb hämarus siin maailma piiril, Reini kaldal. Üks torssis poiss on visanud oma sandaalid jõkke ning vaatab neid allavoolu hulpimas. Poissi otsima saadetud leegionär sumab vette, toob sandaalid ja asetab need aupaklikus kauguses poisi ette. See poiss on keiser Germanicuse poeg, Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus, keda tillukeste sõdurisandaalide ehk caligae järgi Caligulaks hüütakse. Poiss vihkab seda nime. Poiss ei tea veel, et temast saab keiser, keda ajalugu mäletab... Vaata lähemalt ›
35
4. jaanuaril oli Gianni Vattimo (1936–2023) 90. sünniaastapäev. Mis sellest, justkui juba kõlaks mu kõrvus meie ajale omane ärritunud toonil küsimus. Kogu see postmodernne veiderdamine ja vastuolude vaibutamine on moest läinud jamps, võidakse öelda ja sellist diagnoosi on raske suisa kummutada. Fukuyama ajaloo lõpu asemel elame keset Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrget, postmodernse mõtlemiskarnevali asemel annavad tooni eksalteeritult kõnelevad gurud (nt Jordan Peterson), akadeemilisi koolkondi ase Vaata lähemalt ›
0
Kas sa seda anekdooti tead: kolm naist astuvad baari … Ilmselt mitte, sest tavaliselt astuvad baari eestlane, venelane ja sakslane, mõne ameti esindaja (sagedasti vaimulik) või siis mõni araks tembeldatud loom nagu jänes või hiir, kes end julgeks joob. Sageli aga lihtsalt kaks või kolm meest, sest baar on nende koht, kus heal juhul tilbendab leti ääres üksik arutu blondiin. Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi ja Sunayana Shetty lavastus „Three... Vaata lähemalt ›
0
Pealkirjas on küll levinud ütlus, aga kui nüüd rääkida muusikakultuurist, siis – kes on see, kes maksab? Ja miks keegi üldse peaks muusika eest maksma? Mida üldse tähendab tänapäeval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt kättesaadav ning muusika kõlab ka pelga ruumitäitena peaaegu igal pool kohvikust kaubamajani? Muusika „tarbija“ võib küll soetada helikandjaid, kontserdi- ja festivalipileteid, kuid tema ei ole siiski see, kes muusika otseses... Vaata lähemalt ›
48
Kahetsusväärse üksmeelega tõdesid alanud aasta poliitikasündmuste ennustajad pikkades jutusaadetes, et tänavused suured asjad kodumaal on kõigepealt presidendi valimine, mille arutamine vältab varasügiseni, ning sealt edasi läheb juba valimiskakluseks, mille käigus opositsioon maalib sünkmustaks praeguste võimulolijate kogu tegevuse, mida tahes ka arvandmed ei näitaks. See, et erakonnad ja nende suhtekorraldajad ainumääravad ühiskondlikud aruteluteemad, tundub ennustajatele justkui paratamatu. Ikka vana man Vaata lähemalt ›
30
„Et veidikegi ängi vaigistada, võtsin taskust suupilli“ – nii juhatab Sõnaveebi EKI ühendsõnastiku näitelause väljapääsu kõigile neile, kes läinud kehvapoolsel aastal vaevlesid kas globaalsel või perekondlikul põhjusel mõne ängi käes. Oli see siis sõjaäng (sõda ei lõpe eales) või aasta eest uudissõnana arvele võetud kliimaäng (otsustajad ei kuula kliimateadlikke noori ega langeta kliimamuutust pidurdavaid otsuseid) või ängistav vangistus vägivaldses kodus. „Sa võtad elu tõsiselt, kuid mulle on ta mäng, mis Vaata lähemalt ›
0
Talvetaevas on taas vajunud me peale ja vaevu valgustab ahtaks surutud vaatevälja. Pimedusega harjunud silmad ei taha aga seda natukestki vaadata. Ootavad päeva lõppu, ootavad uudistesaate lõppu. Kevadpäike tuleb ükskord nii ehk naa, seega parem juba kohe päevavalguslamp sisse lülitada ning olukorrale otsa vaadata: rahvas ja riik, mille eluõiguse aluseks on oma kultuur ja kultuuripärand, ei hoia neid väärtusi vääriliselt. Kui kultuuripärand muutub ühiskonna teadvuses ning riigi strateegiates ja eelarves... Vaata lähemalt ›
71
Meie hulgast lahkus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne õppejõud, muusikapedagoogika professor Jüri Plink. 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi üldklaveri õppejõud ning aastatel 1971-1972 ja 1975–1983 üldklaveri kateedri juhataja. 1983. kuni 1987. aastani oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan ja 1989. aastast muusikapedagoogika professor. Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga. Ta osales aktiivselt selle ülesehitamises ning oli selle direktor Vaata lähemalt ›
0
Esimesel jõulupühal jõudis lõpule Eesti Teaduste Akadeemia medali kavaleri Mart Nikluse pikk elutee. Tunneme teda esmajoones kui teisitimõtlemise ja Eesti vastupanuliikumise sümbolit. Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. aastal, astus ta aspirantuuri. Paraku katkes noore ornitoloogi teadlaskarjäär juba 1958. aastal, kui ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest vangi ja saadeti vangilaagrisse. Seda korduvalt. Uute tuulte saabudes vabanes ta lõplikult 1988. aastal ja lülitus kohe poliitilisse tegevusse. Mart Nikl Vaata lähemalt ›
0
Suvituskultuur Nõukogude Eestis polnud eralõbu, vaid allus rangele riiklikule planeerimisele. Vaba aega tuli veeta viljakalt: taastada jõuvarud, ent panustada ka toidulaua katmisesse aiasaadusi kasvatades, et leevendada üldist kitsikust. 1960. aastate keskpaigast hakati massiliselt aiandus- ja suvilakooperatiive looma, rajati laialdased puhkealad, mis muutsid eriti linnalähedase kultuurmaastiku ilmet ja kujundasid tuhandete perede elulaadi. Sel ainulaadsel nähtusel oli pikk eellugu Eesti-aegsetest nädalalõ Vaata lähemalt ›
106
Hiljuti kajastati ajakirjanduses korduvalt Aruküla kooli lugu, kus lapsed paigutati hinnete alusel klassidesse. Minu lennus väikeses Kärdla keskkoolis oli 1980. aastate lõpus kolm paralleelklassi. Ühte neist nimetati eliitklassiks ning me ise uhkeldasime – vähemasti pidasime täiesti normaalseks –, et just sinna kuulume. Lapsed jaotati hinnete järgi, mõned said sellesse klassi vist ka mingite teenete või muul alusel, näiteks tuntud vanemate lapsed. 35 aastat hiljem on peaaegu kõik meie klassi lõpetanud... Vaata lähemalt ›
0
Eesti aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi sada nelikümmend teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 eesti puud ja põõsast“ (2011) ning „Koduaia ilupuud ja põõsad“ (2014). Sanderi elutööks aimekirjanikuna võibki pidada pisut aega enne surma ilmunud „Väik Vaata lähemalt ›
0
Pean tõdema, et Ameerika mõtleja James P. Carse’i (1932–2020) nimi oli mulle kuni arvustatava raamatu lugemiseni tundmatu. Küll aga avastasin kohe alguses, et tema ideed resoneerivad paljude teiste mõtlejatega, kellega olen tuttav. Nende seas torkab silma muidugi Gilles Deleuze, kellele on mäng samuti äärmiselt oluline kategooria. Lisaks meenus Juri Lotman, kes teeb mängust kunsti ja teaduse kõrval omaette modelleerimisviisi. Ja veel Guy Debord oma vaatemängu mõistega, millega eriti seostub lõplike... Vaata lähemalt ›
0
Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maanteed ja sellele eelistab rohtunud metsarada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine udu. Karl Ristikivi,... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
21% 7 |
Postimees
|
15% 3 |
Õhtuleht
|
12% 3 |
ERR
|
9% 4 |
Maaleht
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.01.2026 10:32
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne