Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises ning suurte katkestuste mõjust inimeludele. Filmi nimitegelaseks on sõjajärgne USA suurfarm, mille keskkonda meenutavad sõja, tagakiusamise, rassismi ja väljasaatmise eest põgenenud tööliste lapsed. Emotsioonide tonaalsuselt on tegu väga tasakaalus teosega, kus lood sõjast, põgenikelaagritest ja inimsusevastastest kogemustest vahel Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt on mõistlik teha maailma asjades inventuur, et aru saada, kust oleme tulnud ja kuhu jõudnud. Kõik muutub kiiresti ja vana kipub ununema või tähendust kaotama. Isegi sõda peetakse teisiti ja aina tähtsamat osa etendavad selles droonid, mille tootmist ja kasutamist on suurendanud kõik, kes sõda peavad või selleks valmistuvad. Nii käivad droonid ja võimumängud käsikäes. Kõnelda võib võidurelvastumise uuest etapist, mille käigus on USAgi avastanud, et tal ei ole... Vaata lähemalt ›
0
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. AHFi juhi Ai Vaata lähemalt ›
44
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud k Vaata lähemalt ›
32
Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). Ja... Vaata lähemalt ›
54
Kas pole tüütu teema – vabakutseliste ravikindlustus? Kui Sirp oleks elusolend, oleks tal sellest ammu üledoos. Üheksa aasta eest nentis Ott Karulin sellest kirjutades, et teema on leierdatud, ja paar aastat hiljem tsiteeris sama teemat käsitledes iseennast – et teema leierdatud! Ja nüüd ma jälle leierdan. Kas pole Margus Allikmaa ja Elin Kard kinnitanud, et häda on saanud leevendust kulka loometöötasu maksustamisega? Allikmaa ütleb mai lõpus ilmunud artiklis: „Eesti loovisikuid,... Vaata lähemalt ›
2
Ly Lestbergi fotonäitus „Mälumäed“ sai alguse ühest vanast Tartu toomkiriku vaatega postkaardist. Kunstnik on Toomemäel sündinud ja veetnud oma elu esimesed õnnelikud viis aastat Vallikraavi tänava väikses õdusas ärklitoas. Samas majas on elanud ka Heiti Talvik. Kõik näituse fotod on komplekteeritud lähtuvalt sellest tema jaoks jõulisest sümbolist, toomkirikust. Silma jääb ka teine kaardike pealdisega „Carte Postale“, mille kunstnik oli leidnud skulptor August Vommi arhiivist. Fotografeeritud on selle tagak Vaata lähemalt ›
0
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. Meie vestlus leidis aset vahetult enne aprillis toimunud valimisi, mille tulemusena jätkavad n Vaata lähemalt ›
98
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata. Raamatud mitte... Vaata lähemalt ›
0
19. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2025. aasta romaanivõistluse võitjad. Auhinnalised kohad I koht – Kaur Riismaa, „Väsinud valguse teooria“ II koht – Mario Pulver, „Theseuse laev“ III koht – Anu Allas, „Allaandmine algajatele“ III koht – Jaagup Mahkra, „Mõrv Karlovas“ Äramärkimised Miina Piir, „Noviits“ Liia Kikas, „Väikelinna biit“ Eriauhinnad Postimehe auhind – Kristi Küppar, „Nadinunnadi-nadinaa“ Margus Karu nimeline auhind – Laura Evisalu, „Andersi hoidja“ Tallinna... Vaata lähemalt ›
0
ÕSi ilmumist on alati suure huviga oodatud. Ühed on rõõmuga leidnud uusi põnevaid sõnu ja eluõiguse saanud rööpvõimalusi, teised on nördinud, kui mõned varem vaevaga omandatud reeglid „on vabaks lastud“. ÕSi roll on pikalt olnud kahetine: juhis, kuidas keelt kasutada, aga ka kirjeldus, kuidas kasutame keelt, „mida me praegu räägime ja kirjutame“. Nõnda on ÕSi saatesõnas kirjas juba veerandsada aastat. Kirjakeele normi alus. Maailmas on haruldane – kui mitte ainukordne... Vaata lähemalt ›
0
Millest ma nüüd pidingi pihta hakkama … Kuhu paganama sohu mu mõtted jälle ekslesid … Ah soo! Meelde tuli. Lugupeetav teatrikülastajate sootsium, minu missioon on teid tungivalt hoiatada ühe teatud teatrivaatleja eest. Kindlasti olete toda persooni märganud, tema käib ju teatris üleloomulikult tihti. Olge valvsad, kui teid järjekordselt tabab krooniline ebaõnn sattuda temaga koos teatrisaali. Tema nimelt luurab teie järele maniakaalselt, mälu on tal sedamoodi treenitud, et kuigi ta hoolega... Vaata lähemalt ›
6
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On... Vaata lähemalt ›
35
ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.1 Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. Sõnavalik ja sõnakasutus lauses sõltuvad alati kontekstist ja sihtrühmast, mistõttu üldkeele tasa Vaata lähemalt ›
0
Maarjamäel asuv filmimuuseum tegeleb järjest edukamalt meie filmi eilse päeva mõtestamise ja esitlemisega ning usun siiralt, et mida aasta edasi, seda tugevamaks muutub ka muuseumi võime rääkida kaasa Eesti filmi tänase ja ehk isegi homse asjus. Kui filmimuuseumi on paljud huvilised juba sattunud, siis mis koht on kinomuuseum? Kas ajaloomuuseumi filiaalina tegutseva filmimuuseumi veel väiksem allüksus? Huvitaval kombel tähistavad mõlemad muuseumid tuleval aastal oma 20. sünnipäeva, kuid otsest seost nende... Vaata lähemalt ›
0
Koos muude kultuuris aset leidnud protsessidega sai 1960. aastatel hoo sisse ka eesti filmikunst. 1963. aastal nimetati Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio ümber Filmistuudioks Tallinnfilm, NSV Liitu asus juhtima Nikita Hruštšov ja poliitilised tingimused, nn sulaaeg, soodustasid kultuuri arengut. Filmindusse tuli tollal värskete lennukate ideedega tegijaid. Kuigi tsensuur võimuvahetusega ei kadunud, mõjus toonane riiklik kontroll loomingule hoopis ergutavalt, sest sõnumi edastamiseks tuli o Vaata lähemalt ›
21
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Tuukka Kaila isikunäitus „Kaetav kaugus“. Näitus on kunstiliste ekspeditsioonide kogum, mis kasutab immateriaalsete kogemuste näitlikustamiseks dokumenteerimis- ja mõõtevahendeid. Nende tulemusel tekkivad salvestised võimendavad seoseid asukoha ja ajavooluga. Kunstilised protsessid tuginevad sageli abstraktsetele aluspõhimõtetele, mis võivad, aga ei pruugi tulemustes nähtavaks muutuda. Selle käigus ei ole kunstnik tingimata teadlik. Vaata lähemalt ›
0
Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ Pille-Riin Larm, „Kuidas läheb laenutustasul?“ Kadri-Ann Väärsi, „Nõukogude naine filmikaameraga“ Peeter Talvistu vestles Elin Kardiga Airi Triisberg, „Langevari ei avane“ Õnne Laansoo, „Siuru sirgumine“ Margit Mutso vestles muinsuskaitsja Madis Tuuderiga Ülo Mattheus, „T(d)roonide mäng“ Maris Pedaja, „Konkurentsi mitu palet“ Joonas Hellerma vestles muusikateadlase Toomas Siitaniga Kristiina Malm-Olesk vestles dirigent Lisanna Laansaluga Margit Langemets, „ÕSi Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Daria Morozova isikunäitus „Olen siin“. Näitus on kunstniku isikliku kriisikogemuse retrospektiiv: hirm, mittetunnustamine, üksindus. See räägib võitlusest – iseenda eest, oma koha eest ühiskonnas, võimaluse eest eksisteerida ilma pideva vajaduseta muutuda teiste pärast. Mis tunne on kogeda enda kahetisust? Kas on võimalik iseenda eest põgeneda? Või on ainus tee õppida lihtsalt olemas olema? Piltide kaudu uurib Morozova seda teekonda:. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“*. Näituse on koostanud Marge Monko ja kujundanud Karel Koplimets. Näitusel saab vaadata viit kunstnikufilmi, mis käsitlevad kodu ning sellega seotud mälestusi, igatsust ja melanhooliat erinevates psühholoogilistes ja esteetilistes registrites. Kodust lahkumise ja kodu igatsemise motiivid on sama vanad kui inimkonna ajalugu. Inimlikul tasandil on sunnitud kodust lahkumine – põgenemine – Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 7 |
ERR
|
13% 3 |
Õhtuleht
|
10% 1 |
Uued uudised
|
9% 0 |
Delfi
|
9% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 22:15
Viimane uuendus: 22:12.
Uudiste reiting uuendatud: 22:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)