Presidendi paika sättimisega sai küll nokk kinni, kuid nüüd on saba lahti taas Eesti Rahva Muuseumil. Kes saab selle juhiks? Võiksime mõelda vaatajate silmis kas piinlikele või kelmikatele kombinatsioonidele, näiteks et kolmandat korda tuleb oma taret uueks looma Tõnis Lukas või hoopis ennast veelgi tublima juhina näidanud Sirje Karis. Seda võib teha nii mõõduvõtmisena kui […] Vaata lähemalt ›
0
Animafilmifestival „Animist“ 18. – 21. VIII 2021 Tallinnas EKA peahoones ja Kai kunstikeskuses. Jooned on enamasti mõeldud piiritlema ja andma kuju asjadele, mis muidu valguksid laiali. Maantee-ehitus ei ole lõpetatud, enne kui valged jooned teeservas pole paika saanud. Hea näide on ka sebrad, nii looduses kui ka ülekäiguradadena. Kui järele mõelda, ei ärata valged laiaks […] Vaata lähemalt ›
0
Nihilismi mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast „nihil“, mis tähendab „eimidagi“, kandes seega arusaama eitusest ning väärtuste puudumisest. Nihilism, negatiivne ellusuhtumine, on vähemalt Antiik-Kreekast peale tuntud igivana probleem.1 Esimesena kasutas tänapäevast „nihilismi“ mõistet filosoofias väidetavalt Friedrich Heinrich Jacobi 1799. aasta tekstis „Avalik kiri Fichtele“. Mitmed ajaloolased, sotsioloogid ja kirjanduskriitikud on väljendanud arvamust, et nihilistlik maailmakäsitlus iseloomustab praegus Vaata lähemalt ›
81
Ulrich Seidli surematus teoses „Paradiis. Armastus“1 nimetakse animaatoriteks Keenia noormehi, kes äratasid korpulentsetes Euroopa daamides kolmanda nooruse. Eesti animaatorid on olnud juba mõnda aega varjusurmas – vähemalt puudutab see sobivat loominguväljundit oma kodumaal –, aga nüüd on lisandunud festivalikalendrisse „Animist“, millega püütakse siinsele animafestivalikultuurile taas elu sisse puhuda. Kui vaadata kas või reipas valveseisakus odaotsa Sander […] Vaata lähemalt ›
5
XXI rahvusvaheline Kohila keraamikasümpoosion Tohisoo mõisas 11. VII – 1. VIII, näitus kuni 4. IX Kohila endises paberivabrikus. Korraldajad Lumi Kristin Vihterpal ja Jekaterina Kultajeva, kunstnikud An Roovers Belgiast, Amie Chan Nga Man Hongkongist, Pauliina Pöllänen Soomest, Elysia Athanatos Küproselt, Broc Allen Ameerika Ühendriikidest, Florencia Califano Argentinast, Roy Maayan ja Efrat Eyal Iisraelist, Kevin Andrew Morris […] Vaata lähemalt ›
97
24. augustil avaldati Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (edaspidi teadusnõukoda) soovitused* bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (edaspidi elurikkuse kokkulepe) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi kliimamuutuste kokkulepe) osaliste konverentsidele, mis toimuvad sel sügisel. Kuueteistkümnest põhjapanevast soovitusest seitsmes on käsitletud keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Peale selle on tähelepanu leidnud ühiskonnaelu korraldamine ja tervis. Vaatlem Vaata lähemalt ›
261
Lubasin eelmises lõpuloos, et lähen ja vaatan oma ainukese suveetendusena ära Draamateatri lavastuse „Talupojad tantsivad prillid ees“, mis oli tähelepanu tõmmanud naljaka pealkirjaga ning mille kasuks rääkis asjaolu, et seda mängitakse siseruumis (kõrgemaid ootusi ei julgegi ma suveteatrile seada). Kuna mul pole vähimatki ambitsiooni hakata teatriarvustusi kirjutama ja Kaur Riismaa on talupoegade loo 2. juuli Sirbis […] Vaata lähemalt ›
0
Siinses kliimas on hoovid olnud teisejärguline väliruum. Mööda on vaadatud tõsiasjast, et õu on võimalusrohke paik, mis väljakute ja platside kõrval rikastab ja mitmekesistab linna. Eestis ja lähinaabrite juures on sisehoovid taganud küll privaatsuse, aga ei ole soodustanud õues viibimist ja suhtlemist. Aeg on harjumusi muuta. Ajalugu ja kuvand Skandinaavia maades on sisehoove kasutatud loomade […] Vaata lähemalt ›
0
Sirp on väheseid eesti ajalehti, mis pole kollane või poolkollane. Kahjuks leidub mõnikord selleski väljaandes kirjutisi, kust kumab kollast kas urgitseva ärapanemise püüde või nõmeda asjatundmatuse ja õelavõitu suhtumise tõttu. Priit Uringu 6. augusti Sirbis ilmunud kirjutises rünnatakse järjekordselt Eesti iseseisvuse olulisel määral taganud suurmehi Pätsi ja Laidoneri, mis on lausa moeks saanud kahjuks isegi […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Jazzkaar“ 23. – 29. VIII Tallinnas. „Jazzkaar“ on nagu omamoodi Eesti džässiaasta showcase: uus muusika vaheldumisi tuntud ja armastatud paladega, vanad koosseisud kõrvuti verivärsketega ning külalised teiselt poolt riigipiire toovad aasta-aastalt publiku hulka nii põliseid džässiarmastajaid kui ka uusi huvilisi, kes on tõenäoliselt märganud linnapildis festivali kirevaid reklaamplakateid. Tänavune ehk XXXII festival sai igati suurejoonelise […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 3. septembril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis skulptori ja maalia Per William Peterseni isikunäitus „Naine kasukas. Valitud teosed 1995–2020“, mille kuraator ja kujundaja on Madis Liplap. Avamisel esitletakse ka samanimelist mahukat trükist. Kunstiajaloolane Peeter Talvistu on kirjutanud: „Kuigi Per William Petersen on sündinud Taanis, saab teda praeguseks hetkeks täiesti kindlalt pidada Taani-Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku konkursil osutus edukaks Ivo Lille, kes alustab tööd oktoobris. Lille on muusik, kultuurikorraldaja ja muusikapedagoog, praeguseni on ta Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli direktor. „Muusika aitab toetada isiksuse kujunemist. Sellepärast on tähtis, et muusikavaldkond oleks tugev – seda nii Eestis kui ka rahvusvahelises vaates,“ ütles Ivo Lille. „Muusikavaldkond on olemuslikult väga mitmekesine. Meil on […] Vaata lähemalt ›
0
Annike Laigo ÕHKÕRN 3.09.-21.09.2021 Neljapäeval, 2. septembril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Annike Laigo näitus „ÕHKÕRN“. Näitusel „Õhkõrn“ eksponeeritud tööde loomise ajendiks on ülekoormus ja mitmetine küllastumine, eelkõige sotsiaalsetest representatsioonidest. Redutseeritud on segavad viited, rahutukstegevad impulsid ja pretensioon vaatajat suunata. Prinditud digigraafika töödes tegeleb Annike Laigo poeetilise kohalolu teemaga, andes sellele minimalistliku vormi ning vabastades […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 2. septembril algavad Narva Ooperipäevad kontserdiga „Classics in Jazz“. Säravad solistid Elena Bražnik, Luc Robert, Priit Volmer ning jazzansambel annavad tervikliku etenduse, kust ei puudu ei avamängud ega grande finale. Laval on Elena Bražnik, Ukraina päritolu sopran, keda vaid mõned päevad tagasi võis teda näha Vana Tallinn Galal solistina Mozarti „Idomeneos”. Rahvusooper Estonia lavadel […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 3. septembril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Eva Elise Olli isikunäitus „Näotagune naer“. Tegu on kunstniku sisedialoogiga varem toimunud isikunäitustega „Näotagune ruum“ (Loomemajanduskeskus, 2020) ja „Minaruum“ (Fahle galerii, 2020), mis tegelesid muigava sürrealismi metoodikat kasutades inimeseks olemise keerulisuse ja ruumi rekonstruktsiooniga maalide pinnalisuses. Praegune väljapanek keskendub alateadvuse, inimlike stereotüüpide ning kaasaja kurioosumitega […] Vaata lähemalt ›
0
KAIA SISASK: „Pikka aega heitsin ma vara voodisse“ Tõlkijale ei ole keerulisemat teost kui Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“. Hinnakem siis seda, et jõgiromaani mitu köidet on nauditaval kujul eesti keeles olemas ja lisagi tulemas. Marcel Proust, Swanni poolel. Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Ainola, toimetanud Kail Öhren ja Katrin Kern. Kujundanud Kail Öhren. Atlantis, 2020. […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 03. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Killu Sukmiti isikunäitus „Kunstnik ja tema töö“. Näituse teema on osaliselt seotud kunstniku eelmise isikunäitusega “K aed“ (2019), mis samuti tegeles töö teemaga. Kui too väljapanek oli kontseptuaalselt seotud kunstnik Malle Leisi maaliga “Hr Sukmiti aed“ (1994), siis praegusel näitusel võib aia-kujundit mõista sarnaselt sellele, […] Vaata lähemalt ›
0
Eile lõppenud XVII Tallinna Kammermuusika festivali galal, 28. augustil Jaani kirikus andsid Mari-Ann ja Tunne Kelam üle traditsioonilise “Noore muusiku” preemia. Seekordseks laureaadiks on tšellist Theodor Sink. Preemia on pühendatud Marje ja Kuldar Singi mälestusele. Theodor SINK sündis Eestis muusikute perekonda. Tema isa Kuldar Sink oli helilooja ja ka teised pereliikmed on tihedalt seotud […] Vaata lähemalt ›
0
Kange Kalevi poegadel oli kolm koera: üks oli Irmi, teine Armi, kolmas murdja Mustukene. Õigupoolest olid vägevad murdjad kõik kolm. Kolm on maagiline arv nii meie rahvausundis kui ka terves kristlikus ilmaruumis. Pole ime, et võimude lahususe printsiip tähistab kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 1992. aastal kirjutati Eesti põhiseadusesse kolm tähtsat isikustatud ametikohta ehk institutsiooni. […] Vaata lähemalt ›
84
Eesti filmist on viimastel aastatel olnud juttu üsna eufoorilises registris. Olukord, kus Eesti filmid on olnud kolm korda Oscarite lühinimekirjas, oleks kümme aastat tagasi kõlanud täieliku utoopiana – korra jõudsime isegi nominatsioonini. 2019. aastal tuli Eestisse võtteid tegema järgneva aasta üks suuremaid Hollywoodi kassahitte „Tenet“. Eelmisel sügisel võitis German Golubi „Mu kallid laibad“ tudengifilmide Oscari […] Vaata lähemalt ›
788
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 20:07
Viimane uuendus: 20:04.
Uudiste reiting uuendatud: 20:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)