Öeldakse, et kriisi ajal, nagu ka muul tavapärasest elukorraldusest teistsugusel perioodil, tuleb välja inimese tegelik olemus. Seepärast rõhutab näiteks abielutõotus, et kokku hoitakse nii headel kui ka halbadel päevadel. Ent samamoodi ilmneb inimolemus ühiskondliku kriisi ajal. Abielutõotuse analoog meie ühiskonnas on põhiseadus, kus kinnitatakse pühendumust liberaalsetele väärtustele ja demokraatiale, sedagi nii headel kui ka halbadel […] Vaata lähemalt ›
262
Aeg-ajalt kerkib ikka esile autoreid, kelle looming muudab arusaama luulest kui niisugusest, autoreid, kelle esteetilis-poeetiline käekiri tõukab ümber hindama laiemaid küsimusi selle kohta, kus on luule piirid, kuidas luulet kirjutada või milles seisneb ülepea luule funktsioon. Või siis jällegi, meie ühtelugu teisenevas revolutsioonilise põhiolemusega luuleloos on ikka leidunud luuletajaid, kelle tekstide lugemise järel ei saa […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Tänapäeva armastus ehk Armastus külma intiimsuse ajastul“ Tallinna Kunstihoones kuni 5. IX. Kuraator Katerina Gregos, kunstnikud Gabriel Abrantes, Hannah Toticki Anbert, Melanie Bonajo, Laura Cemin, Benjamin Crotty, Marijke De Roover, Kyriaki Goni, David Haines, Juliet Jacques, Mahmoud Khaled, Maria Mavropoulou, Lauren Lee McCarthy, Kyle McDonald, Marge Monko, Péter Puklus ja Margaret Salmon. „Süvenenult vaatamine on […] Vaata lähemalt ›
0
Juba Stalini ajast on teada, et kaebekirjal, mille on läkitanud grupp seltsimehi – olgu omast vabast tahtest ja ilmavaatest lähtuvalt või kannustatuna püüust lugeda võimulolijate silmist nende soove –, võivad olla saatuslikud tagajärjed. Eriti kui kaebuseuss satub viljakale ja hoolsasti kobestatud pinnasele. Juuli teisel poolel esietendus Moskva teatris Sovremennik noore poola lavastaja Benjamin Kotzi „Esimene […] Vaata lähemalt ›
0
Sõitsin kaks nädalat tagasi bussiga. See oli aeg, kui seal pidi juba maski kandma. Inimesed tulid valdavalt peale maskis. Kellel ei olnud, sellele anti. Buss oli täis ja peaaegu kõik olid maskis. Aga mõne aja pärast algasid vaiksed muutused. Kuulen tagantpoolt häält ja saan aru, et see on maskita hääl. Näen oma kõrval istuvat inimest, […] Vaata lähemalt ›
1
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, keraamik Jutta Matvei. Jutta Matvei sündis 25. aprillil 1925 Harjumaal Kose kihelkonnas, Karla külas Kuivajõe vallas. 1938. aastal lõpetas Jutta Matvei Kuivajõe Algkooli ning suundus õppima Tallinna Kõrgemasse Kodumajanduskooli, mille lõpetas 1944. aastal. Täiskasvanueas hindas Jutta Matvei koolis omandatut väga kõrgelt. 1946. aastal lõpetas Jutta Matvei 9. Töölisnoorte Õhtukeskkooli. […] Vaata lähemalt ›
0
Liivi muuseumis peeti 21. augustil festival „Eesti kirjanik 2021“. Tänavune festival kandis alapealkirja „Kirjanduse silmad“: uuriti, mida praeguses eesti kirjanduses välditakse ja mida võimendatakse. Aasta kirjanikuks kuulutati Eva Koff romaaniga „Kirgas uni“. Žürii liikme Mihkel Kunnuse arvates on Eva Koff üks viimase aja tugevamaid ja väljakujunenumaid prosaiste. Kofi teosed pole Kunnuse hinnangul blogijakiirusel puusalt tulistatud, vaid […] Vaata lähemalt ›
0
Peeter Vähi, helilooja Juhuse tahtel sattus „Vabaduse platsi“ mõtteavalduse kirjapanek päevale, mil tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva. Ometi ei suuda mõtted püsida kolme aastakümne tagustel augustipäevadel, vaid liiguvad kaugemale. Maailma tähelepanu keskpunktis on Afganistan. Seoses Afganistaniga meenub, kuidas Kabuli kesklinnas suunas USA ohvitser äkitselt kuulipilduja toru meie poole ja käratas: „Kaduge eest, muidu avan tule!“ Või teinekord, teel Bāmyāni, vihises Talibani leekkuul ö Vaata lähemalt ›
3
Sõbrale järelehüüde kirjutamine on ilmselt raskeim asi, mida ükski ajakirjanik kunagi tegema peab. Minu sõber ja mälumängukaaslane Marek Laane jõudis vara katkenud eluteel paista silma ajaloolasena, Postimehe ajakirjanikuna, mälumänguri ja ristsõnade lahendajana, eriti suure panuse andis ta aga tõlkijana. Temaga sai pidada sügavuti minevaid vaidlusi kõikvõimalike ulmekirjanduse, mütoloogia- ja religiooniajaloo, aga ka muude ajaloo- ja […] Vaata lähemalt ›
0
7. kuni 13. septembrini korraldatakse Tartus teatrifestival „Draama“, mis tänavu toimub koos Balti teatri foorumi ja Eesti etenduskunsti esitlusfestivaliga „draamamaa.weekend“. Festivalide programmi kuuluvad Tallinna Linnateatri „Balti tragöödia“ (lav Karl Laumets), Eesti Draamateatri „Kuritöö ja karistus“ (lav Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo) ning „Lehman Brothers“ (lav Hendrik Toompere jr), Von Krahli teatri „Pigem ei“ (lav Juhan […] Vaata lähemalt ›
0
Proovigem üles lugeda Eesti kirjandusfestivalid: Tartus on „Prima vista“, Tallinnas „HeadRead“ ja kirjandustänava festival, Peipsi ääres Rupsil „Eesti kirjanik“. Jalga puhkab staažikas Võtikvere raamatuküla, lisandunud on Tagaranna kirjanduspäev Saaremaal. Võib-olla midagi veel. Kuigi Pärnu kohta on arvatud, et seal ei jagu publikut ning seetõttu ei ole mõtet teha ka laiemale avalikkusele suunatud kirjandusüritust, on oma […] Vaata lähemalt ›
0
Tartus sai eelmisel nädalavahetusel sihitult ringi kondamine põhjuse. Peeti linnafestivali „Uit“. Festivali rikkalikus eeskavas oli muuhulgas installatsiooniprogramm „Parasiitarhitektuur“. Selle käigus püstitati linna kümme väikest, kuid täpset ja vaimukat arhitektuurilist väikevormi, mille eesmärk oli esile tuua unustatud või märkamatud nurgatagused ja -pealsed, majade vahele jäävad kitsad avaused või mahajäetud majad. Märkamatud praod tõid rambivalgusse kunstnikud ja […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast lühikest rasket haigust on lahkunud kunstnik Mall Vahtre (neiupõlvenimega Toom). Mall Vahtre sündis Lukel, keskhariduse sai Nõo keskkoolis ja läks edasi õppima arhitektuuri kunstiakadeemiasse (toona Eesti Riiklik Kunstiinstituut). Ta lõpetas selle 1977. aastal. Õpingute ajal abiellus ta 1973. aastal disaini õppiva Silver Vahtrega. Ta pühendus oma elus paljuski perele ja oma abikaasa kirju ja […] Vaata lähemalt ›
0
Iseseisvuse taastamisest on möödunud kolmkümmend aastat, peaaegu sama vana on ka meie praegune põhiseadus: selle kolmekümnendat kehtimisaastat tähistame järgmise aasta 28. juunil. Iseseisvuse esimestel aastatel olin Kadrinas emakeeleõpetaja, viimased 26 aastat olen juhtinud keeleametit. Mu töölaual on seejuures olnud alati põhiseadus, mille preambul ütleb selgelt, et Eesti riigi olemasolu mõte on eesti rahvuse, keele ja kultuuri […] Vaata lähemalt ›
0
Franz Lehári operett „Lõbus lesk“ rahvusooperis Estonia 19. (esietendus) ja 21. VIII. Dirigent Kaspar Mänd, lavastaja André Heller-Lopes, dekoratsioonikunstnik Renato Theobaldo, kostüümikunstnik Sofía Di Nunzio, valguskunstnik Gonzálo Cordova, koreograaf Hedi Pundonen, näitejuht Helgi Sallo. Osades Helen Lokuta või Katrin Targo (Hanna Glawari), Tamar Nugis või Reigo Tamm (krahv Danilo Danilovitsch), Jassi Zahharov (parun Mirko Zeta), Karis […] Vaata lähemalt ›
0
Marge Monko näitus „Mida mannekeenid tahavad?“ 23. VII – 29. VIII Viljandis Rüki galeriis. Ajal, mil veebikaubandus kogub aasta-aastalt ostjaid, peetakse kaupluste vaateaknaid marginaalseks ja piiratud võimalustega reklaamikanaliks, kuid veel pool sajandit tagasi pakkusid need linnades omamoodi teatraalset vaatemängu. Kaubanduspinnad on avatud privaatsed ruumid, mis soodustavad ja tagavad võimalikult sujuva omandisuhte ülemineku. Ostuotsuse tegemine võib […] Vaata lähemalt ›
385
Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind antakse välja ka sel aastal. Auhind on loodud eesmärgiga juhtida tähelepanu keeletoimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind eraldatakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest. Kandidaate esitama on kutsutud ja oodatud kõik keele ja kirjandusega seotud organisatsioonid, niisamuti ka […] Vaata lähemalt ›
0
Ene Mihkelsoni Selts ja Tartu Kultuurkapital ootavad 10. septembriks taas ettepanekuid Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia üleandmiseks. Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiat on välja antud 2019. aastast, mil selle pälvis Joonas Hellerma. 2020. aastal anti preemia Aivar Kullile ja Henri Kõivule. Aivar Kulli puhul rõhutati tema järjepidevat tööd kirjandus tutvustamisel nii kirjutiste kui ka raadiosaadete kaudu. Henri […] Vaata lähemalt ›
0
Postkastis on Sirbi vahel ajakiri Diplomaatia. www. sirp.ee ootab reede keskpäeval! TRISTAN PRIIMÄGI : Kas Eesti filmi ootab lõpp? Riina Sildos: „Eesti audiovisuaalsel valdkonnal on väga tugev sisuline potentsiaal. Kui Eesti filmi rahastusest kaob nüüd kolm miljonit, siis vajume tagasi ühte draamažanrisse „Kaks inimest pimedas toas“.“ Eesti filmist on viimastel aastatel olnud juttu üsna eufoorilises registris. […] Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Linnagaleriis raekojas avatakse sel laupäeval Lembit Sarapuu loomingu mahukas ülevaatenäitus „Romantikast ühiskonnakriitilise räiguseni”, mis tutvustab maalikunstniku loomingu eri tahke – idüllilisest maastikest ja mütoloogilistest kangelastest ühiskonnakriitilise vulgaarsuseni. Väljapanekul on eksponeeritud üle 50 teose, millest enam kui pooled on pärit muuseumide kogudest ja kunstikollektsionääridelt. Näituse kuraatori Al Paldroki sõnul on mõne nädala eest 91. sünnipäeva […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 20:07
Viimane uuendus: 20:04.
Uudiste reiting uuendatud: 20:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)