Kultuurkapital tähistab emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Avalikustati 2020. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad. Laureaadid valisid välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Palju õnne! Ilukirjanduslik proosa: 𝐌𝐮𝐝𝐥𝐮𝐦 ”Mitte ainult minu tädi Ellen” Luule: 𝐓𝐨̃𝐧𝐢𝐬 𝐕𝐢𝐥𝐮 ”Tundekasvatus: Jaapani surmaluuletused“ Laste- ja noo Vaata lähemalt ›
0
Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutavad 12. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2021”. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub kuuendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2020. aasta loomingu eest. PROOSA Mudlum, „Mitte ainult minu tädi Ellen“ LUULE Tõnis Vilu, „Tundekasvatus“ TÕLKEKIRJANDUS Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde Triinu Tamm – Patrick Deville, „Katk ja koolera“; Nancy Huston, „Ingli märk“ Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde Jouko Vanhanen – Jaan Krossi „Maailma avastamise“ ja „Taevakivi“ tõlge […] Vaata lähemalt ›
0
Kaarel Tarand: Millisena näete teie oma rolli ministrina? Kas olete pigem valdkonna huvide esindaja valitsuse juures või valitsuse huvide ja poliitika esindaja ja kehtestaja valitsemisealal? Anneli Ott: Ma ei usu, et seda nii selgelt ka keegi varem on näinud, eks see peab olema tasakaalus. Minister on valitsuses kokku lepitud poliitika esindaja, samas peab minister olema […] Vaata lähemalt ›
1
Lauri Sommeri tekstides ja muusikas on peidus ajatus, palve ja pühitsemine. Ta laulab inimesele ja linnule, läheb ränduri kerge sammuga moepärasuse haaravast voolust mööda, võttes istet mõne vaiksema ja käänulisema oja ääres, et seal omanäolist keelt ja maailma sepitseda. Tema üksirännakuid täiendavad tähenduslikud kohtumised teiste üksiklaste, öökullide, kasside, sõnade ja vaikusega: kohtumised, mida tõlkida ja […] Vaata lähemalt ›
15
Kui uskuda Prantsuse kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooniministri Frédérique Vidali ja mõnede tema kolleegide ja kaasmõtlejate sõnavõtte, näib, et Prantsuse ülikoolid vaevlevad islamivasakpoolsuse gangreeni all. Mida aga islamivasakpoolsus õigupoolest tähendama peaks ja kas selline fenomen üleüldse ka olemas on? Mille üle Prantsusmaal ikkagi vaieldakse ja mida on meil Eestis sellest õppida? Kuna see debatt on nüüdseks […] Vaata lähemalt ›
0
Sügisest alates on kogunud hoogu arutelu seniste ja tulevaste keelekorralduspõhimõtete üle. Teemat on käsitletud päevalehtedes, Vikerraadio „Keelesaates“, 22. jaanuari toimetajaseminaril ja 19. veebruari teemapäeval „Keelekorralduse äärmised võimalused“1. Sõnavõttudes on muu hulgas kõneldud palju keeletoimetaja tööst. Avaldatud on nii toetust kui ka kriitikat, aga puudu näib olevat tervikpildist. Muutuv ÕS, muutuv keeletoimetaja 19. veebruari teemapäeval ütles […] Vaata lähemalt ›
6
Tartu identiteet on omajagu vastuoluline: rahvasuu nimetab seda väikeseks puust linnaks ja kalurikülaks, aga ka Emajõe Ateenaks ja muusade linnaks. Üks võimalus neid vastandlikke määratlusi kokku sobitada on liigitada need eri sfääre kirjeldavateks ning öelda näiteks, et kaks esimest kõnelevad Tartu looduslähedusest, viimased kaks Tartu kultuuri- ja kunstilembusest. Heal lapsel on teatavasti mitu nime ning […] Vaata lähemalt ›
3
Põhja-Tallinn on üks jõudsamini arenev Tallinna linnaosa, mis meelitab inimesi mitmekülgse arhitektuuri, mereläheduse ja küllaltki rohelise keskkonnaga. Piirkond on arhitektuurilt mitmekesine hulga tööstushoonete tõttu, mis tõusevad uue funktsiooni saanuna järk-järgult tuhast. Kasutuseta seisvat tööstusarhitektuuri, mis suuresti looduse hooleks jäetuna on getoliku hõnguga, väärtustatakse aina enam. Amortiseerunud tööstushooned teevad läbi metamorfoosi, neist saavad esinduslikud äri- ja […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
14. märtsil, emakeelepäeval selguvad Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Paljusid on üllatanud, et kandidaatide seas ei ole Kristiina Ehini luulekogu „Janu on kõikidel üks“. Sama eepilise haardega kogu, mis mõtestab sügavuti eelkõige just Eesti ajalugu ja eesti pärimust, ei ole aastaid ilmunud. Võib-olla viimati oli selleks Krulli „Kui kivid olid veel pehmed“. Ehini luulekogus […] Vaata lähemalt ›
3
Keelearutelu – millise turva- ja stabiilsustunde see tekitab! Keeles peitub poliitiline potentsiaal, aga just sellisena kuulub ta võõrandamatult kõigile, ja grammatika voolab nii püsivalt muu maailma all. Keelest räägitakse viisakalt, kabinettides, kampsunites. Ja siis leitakse, et igaüks ei oskagi oma keelt õigesti kasutada. Et mõni rikub seda vigase käänamise või võõrapärase lauseehitusega. Keel tuleb päästa […] Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri „Aed“, autor Sigismund von Krahl, teksti autorid Peeter Jalakas ja Taavi Eelmaa, lavastaja Peeter Jalakas, kunstnik Emer Värk, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundajad Mihhail Makošin ja Oliver Kulpsoo, muusika autorid Kirill Havanski, Jürgen Reismaa, Tõnu Kõrvits ja Blixa Bargeld, koreograaf Ingmar Jõela. Mängivad Mari Abel, Ingmar Jõela, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Katariina Tamm […] Vaata lähemalt ›
0
Põhja-Tallinn on üks jõudsamini arenev Tallinna linnaosa, mis meelitab inimesi mitmekülgse arhitektuuri, mereläheduse ja küllaltki rohelise keskkonnaga. Piirkond on arhitektuurilt mitmekesine hulga tööstushoonete tõttu, mis tõusevad uue funktsiooni saanuna järk-järgult tuhast. Kasutuseta seisvat tööstusarhitektuuri, mis suuresti looduse hooleks jäetuna on getoliku hõnguga, väärtustatakse aina enam. Amortiseerunud tööstushooned teevad läbi metamorfoosi, neist saavad esinduslikud äri- ja […] Vaata lähemalt ›
15
Näitus „Silmates maastikke. Perekond Värniku kogu“ Mikkeli muuseumis. Kuraator Kerttu Männiste, näituse kujundus ja graafiline disain Exporabbitilt, kataloogi tekstide autorid Eero Epner ja Kerttu Männiste. Valitsuse otsusega COVID-19 ohu tõttu on muuseum suletud kuni 28. III. Mikkeli muuseumis on erakogude tutvustamine saanud lausa traditsiooniks, vaat et igal aastal on väljas mõne kas rohkem või vähem […] Vaata lähemalt ›
2
Lahkunud on kauaaegne Rahvusooperi Estonia solist Maarja Haamer (1969. aastast kodanikunimega Maarja Renter). Tartus sündinud sopran lõpetas 1967. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal. Aastatel 1961–1962 oli ta Vanemuise teatri koorilaulja ning 1965–1991 Estonia teatri ooperi- ja operetisolist. Aastatel 1985–2005 tegutses ta ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulupedagoogina. Maarja Haamerit on iseloomustatud kui lüürilist, suurekõlalist […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „see sinine maja Baeri tänaval“ 24. II Tartus Baeri tänav 5. Kuraatorid Riin Maide ja Nele Tiidelepp, kunstnikud Liisbeth Horn, Robin Isenmann, Saara Liis Jõerand, Gregor Kulla, Maria Izabella Lehtsaar, Liz Lethal, Janne Lias, Riin Maide, Anumai Raska, Geil Studio, Marta Talvet, Nele Tiidelepp, Raul Markus Vaiksoo, Mattias Veller ja Mait Vesker. On kujunenud nii, […] Vaata lähemalt ›
4
ICOMOSi Eesti rahvuskomitee pöördus veebruari lõpus üldsuse poole märgukirjaga, milles osutatakse Haaberstis asuva Liberty suvemõisa ümber kestvale tohuvabohule. Liberty suvemõisa on pöördumises nimetatud Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõisaks, silmapaistvaks näiteks XVIII–XX sajandi sotsiaal-majanduslikust elukorraldusest. 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Tegu on kolme arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega: Egon Kochi Vaata lähemalt ›
12
Von Krahli teatri „Aed“, autor Sigismund von Krahl, teksti autorid Peeter Jalakas ja Taavi Eelmaa, lavastaja Peeter Jalakas, kunstnik Emer Värk, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundajad Mihhail Makošin ja Oliver Kulpsoo, muusika autorid Kirill Havanski, Jürgen Reismaa, Tõnu Kõrvits ja Blixa Bargeld, koreograaf Ingmar Jõela. Mängivad Mari Abel, Ingmar Jõela, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Katariina Tamm […] Vaata lähemalt ›
0
Mõne kuu eest avanes kunstiakadeemias metallitöökoja akna tagant möödujale veider vaatepilt. Üliõpilased seisid ümber suure jahuse laua ja mätsisid koogivormidesse tainast. Mööda koridore hõljus magus kaneelilõhn. Mitmed jäid vesise suuga pikemalt piidlema, kiigati ruumi sisse. Palusime loengut mitte segada, kuid soovitasime tunni pärast tagasi tulla. Sellest, miks küpsetasime tudengitega akadeemilise loengu käigus hunniku kooke, veidi […] Vaata lähemalt ›
5
Emakeelepäeva ei peeta vaid Eestis – igal aastal tähistavad seda ka üleilmsed eestlased. Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste märgib: “Eesti keel on olulisemaid sidemeid üleilmaeestlastele. Emakeelepäev on pidupäev ka neile kaugel elavatele eestlastele, kes seda ehk iga päev ei saagi kõnelda. Digiajastu võimalused annavad meile võimaluse olla lähestikku ka kaugel elavate eestlastega.” Eesti Instituut on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 19:29
Viimane uuendus: 19:24.
Uudiste reiting uuendatud: 19:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)