Koroonaviirus võib võtta lõhna- ja maitsetaju. Kuid mida teeb maskikandmine, füüsilise läheduse vältimine, palju ühes ja samas siseruumis viibimine jms meie maailmatajuga? Mu eesmärk pole maskivastasust õhutada ega koroonapiirangute üle kurta, ometi vähendavad need paratamatult meie meelelise tunnetuse võimalusi. Mõned inimesed tahavad rohkem oma meeli kasutada, tunda oma naha ja kehaga. Piirangud on neile inimestele […] Vaata lähemalt ›
13
Narva ajaloomälu on üks imetabane nähtus: piirilinna ajalugu on niivõrd tihedalt seotud arvukate sõdade ja ulatuslike riigikorra muudatustega läbi sajandite, et ajaloouurija või -huviline leiab siit ilma suure vaevata arvukaid ajalookihte ja koguni üksteisele vasturääkivaid mälestusmärke rohkem või vähem kangelaslikest sõdadest ja lahingutest, vabastamisest, okupatsioonidest ja repressioonidest.1 Rootsi ajal tõusis Narva kaubanduskeskuseks ning linlaste ja […] Vaata lähemalt ›
3
Juunis alustab Tartu linnavalitsuses tööd ruumiloome osakond. Millega uus osakond tegelema hakkab, selgitab osakonna juht, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. Mis on loomise põhjused, miks on ruumiloome osakonna järele vajadus? Tõnis Arjus: Põhjused, miks on vaja mõtestada avaliku sektori toimimist, on olnud pikalt õhus. Praegune linnavalitsuse struktuur on üles ehitatud sektorite kaupa ja tagab küll linnaruumi […] Vaata lähemalt ›
45
MATTIAS TUROVSKI: Metsikuks kasvamine Maailmavalitseja õhkõrna vundamendiga pjedestaalilt maha ronimisel vajab homo industrialicus nii palju abi, kui võimalik. Carl Safina, Becoming Wild: How Animals Learn Who They Are. Henry Holt and Co, 2020. Kui Sirp tegi ettepaneku kirjutada Carl Safina uusimast raamatust „Metsikuks kasvamine – kuidas loomade kultuurid perekondi peavad, ilu loovad ja rahu teevad“, ei olnud ma autorist ega raamatust varem kuulnud. Olen tänulik – Safina teos on täis... Vaata lähemalt ›
0
ERM kuulutab välja üleskutse kõigile, kel soov elus kasvõi üks kord oma näitus teostada ja endale olulistel teemadel tuhandeid muuseumikülastajaid kõnetada. Konkurss „Oma näitus 2022“ ootab häid ideid, millest võiks valmida järgmine ERMi osalussaali näitus. Eesti Rahva Muuseumi osalussaal ongi mõeldud näitusteks, mille on loonud inimesed, kes igapäevaselt näituste kureerimisega või muuseumitööga ei tegele. Küll […] Vaata lähemalt ›
0
ERM kuulutab välja üleskutse kõigile, kel soov elus kasvõi üks kord oma näitus teostada ja endale olulistel teemadel tuhandeid muuseumikülastajaid kõnetada. Konkurss „Oma näitus 2022“ ootab häid ideid, millest võiks valmida järgmine ERMi osalussaali näitus. Eesti Rahva Muuseumi osalussaal ongi mõeldud näitusteks, mille on loonud inimesed, kes igapäevaselt näituste kureerimisega või muuseumitööga ei tegele. Küll […] Vaata lähemalt ›
0
Õpiku „Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt“ autorid PhD Heinike Heinsoo ja PhD Maksõm Kasianczuk on seadnud eesmärgiks luua ukrainlastele praktiline ja lihtne eesti keele õppevahend, mille abil saab eesti keelega tutvust teha ka iseseisvalt. „Siiani on ukrainlased õppinud eesti keelt võõrkeele kaudu, olgu selleks inglise või vene keel. Ukrainlased on Eesti arvukuselt teine vähemus, abiks […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 21. aprillil, annab Avatud Eesti Fond üle oma 24. Koosmeele preemia, mille pälvivad sel aastal kunstnik Flo Kasearu ja Pärnu Naiste Tugikeskuse juht Margo Orupõld. Auhinna märksõnadeks on tänavu loominguline eneseväljendus ja kodanikuaktivism. AEF tunnustab Kasearu ja Orupõllu koostööd perevägivalla teema elulise ja kunstilise tõstatamise ning ka lahenduste pakkumise eest. Tallinna Kunstihoones aasta algusest […] Vaata lähemalt ›
0
Mai lõpus algav 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja oma satelliitprogrammi kuuluvad sündmused. Enam kui kahekümne näituse seas on ehte- ja klaasikunsti, kohaspetsiifilisi installatsioone ja eri kunstiliike siduvaid ettevõtmisi. Praegusele ajale iseloomulikult on mitmeid aknanäitusi ning programm hoitakse paindlikuna. “Hea meel on tõdeda, et vaatamata ebakindlatele oludele on satelliitprogramm mahukas ja kunstnikud on välja tulnud […] Vaata lähemalt ›
0
Eilsest jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatus, mis toob 8,5 miljonit eurot lisaraha loometoetuste maksmiseks ning millega leevendatakse kuni 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi. „Koroonakriis on vabakutselised loovisikud pannud eriti keerulisse olukorda ning senine seadus ei olnud piisavalt paindlik, et neid aidata. Värske muudatus võimaldab loovisikuid täiendavalt 8,5 miljoni euroga toetada ning muudab taotlemise […] Vaata lähemalt ›
6
Ootame fotosid kuue muuseumi koostöös sündiva, sel suvel kaheksas linnas eksponeeritava rändnäituse “Tähelepanu! 1991! Start!” tarbeks. Mai lõpus avatakse Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi, Valga muuseumi, Saaremaa muuseumi, Narva muuseumi, Tartu Linnamuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid koostöös sündinud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud rändnäitus. “ Tähelepanu! 1991! Start ” püüab tuua publikuni Eesti erinevate kohtade ootused […] Vaata lähemalt ›
0
Ühes kauge sõja eelses koolilugemikus on kirjas õpetlik lugu „Aino arve emale“. Iseseisvas, kapitalistlikus ja turusuhetel rajanevas Pätsi Eestis ei kõheldud lastele korraga majandust ja pereväärtusi õpetada. Väike Aino oli terve päeva abiks kodustes töödes ning õhtul koostas oma emale selle eest ka arve. Ikka nii, et voodi ülestegemise eest kolm senti, põranda pühkimise eest […] Vaata lähemalt ›
18
Marek Rannala on nii mõneski mõttes linnaplaneerijatele, arhitektidele ja maastikuarhitektidele olnud õlekõrs, kes muidu autokeskse liikluse planeerimise maailmas on pakkunud liiklusinseneri tuge hea, see tähendab, jalakäija- ja rattasõbraliku elukeskkonna kavandamisel. Marek on juhtinud planeerimist, koostanud liiklusuuringuid, teinud strateegilist planeerimist, tegelenud ka autoliikluse modelleerimisega (selliseid spetsialiste saab Eestis kahe käe sõrmedel üles lugeda). Ta on aidanud […] Vaata lähemalt ›
416
Oma 1991. aastal ilmunud Aleksander Keskülast rääkivas artiklis kirjutab Olavi Arens, et „Eesti ajaloos on olemas väike Kesküla-probleem“,1 pidades silmas seda, et Kesküla omapärase isiku ja tegevuse kaudu annab valgustada tema eluajal ja osalusel aset leidnud pöördelisi ajaloolisi sündmusi – olgu selleks 1905. aasta revolutsioon või Eesti iseseisvumisprotsess – mõnevõrra teistsuguse ja harjumuspäratu nurga alt. […] Vaata lähemalt ›
42
Kui „Parasiit“ võitis eelmisel aastal neli Oscarit, hõlmas selle sündmuse järellainetus kogu filmitööstuse. Esialgne üllatus andis mõne aja pärast teed tervele hulgale küsimustele, kuidas sai midagi sellist üldse juhtuda (rääkimata president Trumpi hämmingust2). Ilmselgelt oli „Parasiidi“ meeskond ära teinud suurepärase lobi- ja promotöö, kasutanud ära nii režissöör Bong Joon-ho kui ka näitleja Kang Ho-songi (ning ka […] Vaata lähemalt ›
14
Sel sügisel valitakse taas Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide uued nõukogud. Praegusesse (2019–2021) kujutava ja rakenduskunsti (KuRa) sihtkapitali nõukogusse kuuluvad Maarin Ektermann (esinaine, kunsti sihtkapitali esindaja kulka nõukogus), Indrek Grigor, Indrek Köster, Kaire Rannik, Sten Ojavee, Anne Parmasto ja Mari Vallikivi. Kultuurkapital täidab kunstivaldkonna rahastajana keskset rolli, seega on töötingimuste parandamine suurel määral kulka kätes. Vestlusringis sihtkapitali […] Vaata lähemalt ›
89
Kellele ei meeldiks vanad pargipuud? RMK metsades toimuv on rambivalgusesse tõmmanud ka linnalooduses, parkides, tänavatel ja metsades tehtava. Ühest küljest on märgata soovi säilitada linnades kõik looduslik. Linnalooduse õlule on pandud kaalukad ülesanded: süsiniku sidumine, mikrokliima reguleerimine, soojasaare efekti vähendamine, puhta õhu tagamine jne. Igasugune puude langetamise teade kutsub esile valuliku reaktsiooni ja paljud tahaksid […] Vaata lähemalt ›
0
Keskkonnateadlased on teie eest midagi varjanud. Ei, see ei ole ükski teadustulemus või vaatlusandmestik. See on nägemus tulevikust, millest teavitamise strateegia osas ei valitse teadlaste hulgas üksmeel. Kuidas ikkagi oleks õige keskkonna ja kliimaga seotud suuri probleeme ja väljakutseid avalikkusele vahendada? On neid, kelle arvates tuleks ilustamata välja öelda, et faktidele ja hetkeolukorrale (ehk eesmärgistatud […] Vaata lähemalt ›
196
Festivali „Klaaspärlimäng“ kontsert „… et hing sees“ 10. IV, veebiülekanne Kadrioru lossist. Kädy Plaas (sopran), Imbi Tarum (klavessiin). Kavas Jean-Henri d’Angleberti, François Couperini ja Joseph Haydni muusika. Ilusal päikesepaistelisel 10. aprilli õhtupoolikul andsid Kädy Plaas ja Imbi Tarum Kadrioru lossi barokses interjööris kontserdi pealkirjaga „… et hing sees“. Kui veel aasta tagasi oleksin sellist pealkirja […] Vaata lähemalt ›
0
Taimede väega oleme kõik kokku puutunud. Kas või siis, kui õitsev toomingasalu meid enda juurde meelitab, nii et me arugi ei saa, mis meil arus on. Või paneb väike piibeleht meid käpuli laskuma ja oma õrnasid kellukaid puudutama. Esimest korda puisniidu salasopis kuldkingi nähes läheme täiesti pöördesse. Pole vist mõtet rääkida sellest, kuidas jõulude ajal […] Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Vanglaplaneet
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Sakala
|
0% |
Forte
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 18:05
Viimane uuendus: 18:00.
Uudiste reiting uuendatud: 17:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)