Eike Epliku, Art Allmäe, Edith Karlsoni, Anna Mari Liivranna ja Johannes Luige näitus „Heade mõtete kodu“ Kogo galeriis kuni 30. I, kuraator Rael Artel. Elu ollakse harjunud liigendama eri ulatuses pausidega, nagu seda on kohvipaus ja uinak, nädala- ja aastavahetus. Pausi üldisem eesmärk on peatada korraline rütm ja tegeleda inimliigile omaselt mineviku ja tuleviku suhete […] Vaata lähemalt ›
0
Sari „Eesti lood“, 2021. „Homme saabub paradiis“ (rež Anna Hints), „Kasuemad“ (rež Meelis Muhu), „Murust“ (rež Kaupo Kruusiauk), „Muusika, mida ma veel ei tea“ (rež Aleksandr Heifets). Ühe mu väga armsa sõbra lemmiksari on ERRi „Ajavaod“. Oma üllatuslikku valikut põhjendab ta huviga, mis jääb väljapoole ajalooarmastust: „Vaata, mind huvitavad inimesed. Kogu see esimene vabariik polegi […] Vaata lähemalt ›
2
Ma lihtsalt pidin Ma mõnikord pidanud plaani ja vahtigi pidanud ja pidanud peenikest naeru ja tegema midagi muud ja veel olen pidanud viisi ja pidanud minema, kui miilits mind pidamaks kinni on vilistand vilega ja pidanud enda eest kostma ja pidanud kinni põit ja pidanud pileti ostma, kui rongi või bussiga sõit ja natuke pidanud […] Vaata lähemalt ›
6
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) on taastanud Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna. Auhinna pälvib eesti või võõrkeeles ilmunud Eesti-aineline teos, olgu tegu kas proosa, luule, memuaristika või uurimusega. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui ka Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uurimus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või […] Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses asuva kaasaegse kunsti arhiivi eesmärgiks on luua nähtavust Eesti kunstnikele ja kunstiväljale ning panustada KKEKi kui uurimiskeskuse arendamisesse. 2020. aastal täienesid kunstnike andmebaas ning trükiste ja videoarhiivid uute materjalide ja kasutusmugavust võimaldavate rakendustega. 2020. aasta alguses avaldasime uue kodulehe, kust leiab uuenenud kujul Eesti kunstnike andmebaasi, mis praegu pakub sissevaateid 63 kunstniku loomingusse. Viimase […] Vaata lähemalt ›
0
Sel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2020. aasta IV jaotus. Kultuur algab heasoovlikkusest eksijate suhtes. Meelis Oidsalu intervjueeris näitleja Henessi Schmidti. HENESSI SCHMIDT: „Kui tahta maailma muuta, tuleb leida tasakaal idealismi, pragmatismi ja terve huumori vahel.“ Peale osatäitmise filmis „Talve“ (režissöör Ergo Kuld) mängis noor vabakutseline näitleja Henessi Schmidt äsja lõppenud aastal VAT-teatri kahes uuslavastuses: septembris esietendunud „Romeos ja Julias“ (lavastaja Aare Toikka) o Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 13. jaanuaril astub Pärnu kontserdimaja lavale särtsakas löökpilliduo Tanel Eiko Novikov ja Heigo Rosin. Sellest haaravast muusikaduellist saab alguse Eesti Kontserdi 80. sünnipäeva-aasta, mis kulmineerub kevadel vaimuka sünnipäevakontserdiga. Et Estonia kontserdisaal on koroonapiirangute tõttu jätkuvalt suletud alustab Eesti Kontsert 2021. aasta kevadhooaega Pärnust. Noored löökpillivirtuoosid Heigo Rosin ja Tanel Eiko Novikov on laval ühises […] Vaata lähemalt ›
0
Uuri lisa >> A-Galerii kulgeb uude aastasse värske visuaalse sõnumiga, et tähistada kohalikku ehtekunsti. Galerii tõi selleks kokku kolm isiksust – näitleja Mirtel Pohla, laulja YASMYN ning kunstnik Anu Kalm – kelle olemuse kordumatu ilu ning isiklikud kohtumised ehtekunstiga A-Galerii ja autoriehete essentsi peegeldavad. Esindades ehtepoe ja näitusepinnana üle saja erineva Eesti autori loomingut, on […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Jakobi galeriis on 12.01.2021–19.02.2021 avatud Hanna-Liisa Lavoneni isikunäitus “Traageldades Peidan Tõde II” Näituse eesmärk on visualiseerida vaimset ebastabiilsust ning selle koormat. Tegevus viitab sisemisele kandamile, mis saab ilmsiks välise kesta katmise, parandamise ja vormimise läbi – vormime ennast nagu laetud skulptuuri. Kunstnik uurib, kuidas visualiseerida ebamugavat taaka, mida kanname endi õlgadel ning mis on […] Vaata lähemalt ›
0
Persooniintervjuus heidab “Plekktrummi” saatejuht Joonas Hellerma pilgu möödunud kümnendi kultuurielu peamistele arengutele Mikita mütopoeetilistest esseedest digimaailma plahvatuseni. Kui Rein Raud kirjutab takistustest, mis pärsivad inimkonnal keeruliste probleemidega toimetulekut, siis Robert Varik osutab 21. sajandi peamistele väljakutsetele. Paide Teatri üks eestvedajatest Jan Teevet räägib Aleksander Tsapovile, kuidas teatri kaudu anda ühele kujutlusvõime kaotanud kogukonnale tagasi oskus unistada. Ma Vaata lähemalt ›
0
Looduse eestkõneleja Aveliina Helm Aastatega on selgeks saanud, kui valusalt on senine inimtegevus koduplaneeti ja selle elurikkust haavanud. Antropotseenis on hääletu looduse eestkõnelejateks kujunenud ökoloogid. Sirbi kolumnist Aveliina Helm ütlebki enda kohta, et ennekõike on ta ökoloog, loodusteadlane ja looduskaitseteadlane. Ja seejärel tuleb kõik muu. Eestis täidavad ju kõik mitut ülesannet. Aveliina ongi ehe näide, […] Vaata lähemalt ›
33
Möödunud aastal lõid Soome kunstiinstitutsioonid täiesti uuelaadse töökoha ja palkasid ökokoordinaatori, kelle ülesanne on organisatsiooni süsinikujalajälje mõõtmine ning kasvuhoonegaasi heidete kahandamisplaani väljatöötamine. Lühikese ajaga on ökokoordinaatori tööle võtnud näiteks Helsingi kunstimuuseum HAM, Espoo moodsa kunsti muuseum Emma ja Kone sihtasutus. IHME (Helsingi kaasaegse kunsti festival, mille tarvis luuakse uusi teoseid ning mille juures tegutseb kunstiharidusprogramm […] Vaata lähemalt ›
8
Teadus on arengumootor, mis puudutab kõiki eluvaldkondi otse ja kaude. Teadusest tuleneb maailmast adekvaatne arusaamine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja edasiarendus ning kogu meie haridussüsteem tervikuna. Teaduslik maailmapilt on aluseks haridusele kõikides valdkondades, seejuures õpetajate, inseneride, arstide ja teiste valdkondade spetsialistide koolitusele. Teadlased koolitavad ülikoolides inimesi, kes koolitavad järgmisi ja need omakorda järgmisi. Ka ettevõtete ja […] Vaata lähemalt ›
16
1970ndatel sündinud põlvkond on jõudnud otsapidi juubeliikka. Põlvkonnakaaslane Leo Luks vestleb värskete juubilaride Jaan Kangilaski ja Jüri Lippinguga eesti filosoofia uuest algusest üleminekuajal. 1989. aastal, kui keskkooli lõpetasite, ei olnud veel Eesti ülikoolides avatud filosoofia eriala, seda tuli õppida kas Venemaal, nagu tegi põlvkonnakaaslane Aive Pevkur, või tuli alustada mõne muu eriala õppimisega ja alles […] Vaata lähemalt ›
37
Ühel augustikuisel jahedal pärastlõunal, kui Marko aiaposti maa sisse kaevates nagu tavaliselt oma pea auku küünitas, et sealt peopesadega maapinda välja kühveldada, jäi ta jahedate muldseintega raamitud kambrikeses mõtlema surmale ning keskealisele režissuurile Eesti teatris. Nimelt oli Marko hakanud viimastel aastatel märkama, et kui tema lapsepõlves ilmusid teatris karakterid ükshaaval lavale, neile anti väärikalt aega […] Vaata lähemalt ›
0
Kui otsida Sirbi eelmise aasta rubriigist „Kliimale tuleb kasuks“ läbivat sõnumit, siis tuleb tõdeda, et kõik pole sugugi kadunud ning inimtekkelise kliimamuutuse pidurdamiseks saab kiiresti ja palju head teha nii globaalselt kui ka lokaalselt. Veerul moodustunud kliimamosaiik sai sedavõrd kirju, et mis tahes kokkuvõttev üldistus võib teha mõnele autorile liiga. Püüdsin siiski ühisnimetajaid leida (ja viitan […] Vaata lähemalt ›
0
Oli kole aasta, ei saa salata. Ja kui Euroopa piirdus koroonamonomaaniaga, siis Eestit täitis püha kolmainsus koroona, EKRE ja referendum, nende kohal kõrgumas permanentne valitsemise kriis. Nii oli pilt küll mitmekesisem, aga rõõmu sellest ei olnud. Uue aasta alguses tahetakse ikka näha lootust, nii ka tänavu. Kas paistab Ratta tugeva turja tagant valgus tunneli lõpus? […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu tähelepanelik lugeja teab, ei ole „Sagittarius A*“ esimene Jürgen Rooste luulekogu, mille alapealkiri on „Meeleheite laulud“. 2018. aastal ilmunud kogu „Veider aeg. Meeleheite laulud I“ kirjelduses on öeldud, et tegu on neljast raamatust koosneva sarja esimese osaga. Must auk Sagittarius A* Linnutee keskosas on meist küll 26 000 valgusaasta kaugusel, kuid Rooste meeleheitelaulude teine osa „Sagittarius A*“ […] Vaata lähemalt ›
0
15. detsembril lahkus meie seast 92. eluaastal teatri- ja filmikriitik Endel Link, kes oli peaaegu neli aastakümmet (1953–1991) ajalehe Sirp ja Vasar teatri- ning seejärel ka filmiosakonna juhataja. Endel Link lõpetas 1946. aastal Viljandi II Keskkooli, seejärel 1953. aastal eesti filoloogina Tartu Riikliku Ülikooli ning jõudis õppida Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteaduse aspirantuuris (1962). […] Vaata lähemalt ›
0
30. detsembril lahkus 86aastasena tunnustatud konsertpianist ja pedagoog Eevi Ross. Eevi Ross (snd Torpats) oli pianist, kelle kirg klaverimuusika vastu algas varajases nooruses ning kestis elupäevade lõpuni. Tartus sündinud ja imelapseks peetud Eevi alustas klaveriõpinguid üheksa-aastaselt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Eevi Ross lõpetas 1952. aastal Tallinna Muusikakooli Erna Saare klaveriklassis ning 1957. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Sakala
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 20:05
Viimane uuendus: 20:04.
Uudiste reiting uuendatud: 20:04.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)