Alguses kadusid lõhnad, siis maitsed ja helid. Umbes nii nagu filmis „Täiuslik meel“. Aga seejärel kadusid ka inimesed, kes oleksid võinud haista, maitsta või kuulata ja see ei juhtunud filmis, vaid tegu on tõesti sündinud looga Tallinna vanalinnast. Olen vanalinna tänavakivisid kulutanud üle poole sajandi, kuid midagi ligilähedastki ei ole mul olnud juhust kogeda – […] Vaata lähemalt ›
0
Wilhelm Humboldtile oli ülikool eelkõige rahvusliku kultuuri alustugi, mille põhiülesandeks intellektuaalse eliidi ettevalmistamine. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem on olnud USAst eliidikesksem.1 Ühendkuningriigis oli veel kuni 1960. aastate alguseni kõrghariduses osalejate määr vaid 5% vastavast eagrupist (18–23aastased). […] Vaata lähemalt ›
0
Teadus on avalik hüve, mille eesmärk on pakkuda tõenduspõhist teadmist poliitiliste otsuste tegemiseks. Ühiskonna areng sõltub teaduse arengust. Teadlastelt oodatakse, et nad selgitaksid välja olulisemad probleemid, viiksid läbi olulisi uuringuid, kasutaksid piiratud ressursse efektiivselt ning vastutustundlikult, pakuksid teaduslikult põhjendatud lahendusi. Teaduskommunikatsiooni ülesanne on tagada teaduse usaldusväärsus, võimaldada informeeritud arutelu ning otsustamist, samuti anda aru tulemustest […] Vaata lähemalt ›
0
Valgevenelased on juba üle kolme kuu rahumeelselt vägivalla vastu protestinud. Nõutakse sõnavabadust, poliitvangide vabastamist ja repressioonide lõpetamist, aga ka iseennast presidendiks kuulutanud Aleksandr Lukašenka tagasiastumist. Streigivad töölised, arstid, kultuuritegelased, sportlased, üliõpilased jpt. Tänavatele ei ole tulnud mitte ainult „noored ja veendunud“, vaid ka pensionärid ja puuetega inimesed. Rahulikke proteste suruvad võimud maha kummikuulide, veekahurite, pisargaasi […] Vaata lähemalt ›
4
Pühendumine Askees tähendab kreeka keeles harjutamist. Askeesiväline mõistab seda aga enamasti võõriti, negatiivsena, mingit sorti kannatusena. Aga ütleme, et keegi elab „askeetlikult“: tema elamine on väike, seal on vähe asju, ta sööb vähe jne. On võimalik, et ta teeb seda loomuldasa ega pane tähele, et tema elus oleks mingeid piiranguid. Tal on lihtsam elada, kui […] Vaata lähemalt ›
0
Iga ajastu väärib oma kangelasi. Trump oli muidugi käegalöömise ja ärapanemise meeleolude saamatu kehastus, kelle eestvedamisel suurt midagi jalul seisvat ei saanud sündida. Ent iseäranis nüüd, kui onu Donaldi toetajaskond on kasvanud miljonite võrra kõige erinevamates valijarühmades ja kümned tuhanded itkevad tänavail, nõudes tagasi „parimat pressut eales“, on aeg aduda, et midagi paremat kui ametist […] Vaata lähemalt ›
1
Valed ja nende levimine. Üldse ei taha sellest kirjutada. Niigi suur osa paljude teadlaste tööajast kulub valeinformatsiooni kummutamisele. Lisaks on väärinfo levikust nii palju kirjutatud ja seda arutatud, et justkui võiksid kõik olla kursis ja ammu immuunsed. Loodus- ja kliimateemade puhul olen vahepeal lootnud, et huvi tõenduspõhisuse vastu tugevneb puhtalt sel põhjusel, et ka oma […] Vaata lähemalt ›
103
Teatrifestival „Kuldne mask Eestis“ on viieteistkümne tegevusaasta jooksul toonud Eestisse suure hulga Venemaa parimaid lavastusi, mille seas on olnud palju Kuldse Maski auhinna laureaate. Kommenteerime koos festivali Eesti kuraatori Svetlana Jantšekiga Venemaa tänavuste Kuldse Maski peamiste draamalaureaatide valikut. Dmitri Krõmovi „Serjoža“. Selle lavastuse mängulisele esitusele on Eestis juba kaasa elatud, kui Moskva Kunstiteater etendas 2019. […] Vaata lähemalt ›
0
Loomulikult on keskkonna hoidmine vajalik, kuid vahel jõuab kliimaaktivistide tegutsemine tagasi raiskamiseni. Kliimaaktivistid on nagu tänapäeva hipid või punkarid, aga nad ei kujuta ettegi, milliseid kliimadändisid maailmas ringi liigub. Näiteks tellis üks mu tuttav hiljuti Saksamaalt 25 kilo biodünaamilisi kartuleid. Kohale toodi need ilmselt lennukiga. Biodünaamilise põllumajanduse idee põhineb sellel, et kogu maailm on üks terviklik looduse rütmidele alluv elusorganism. Piltlikult öeldes kitsendataks Vaata lähemalt ›
2
Peeter Sauter, Plagiaat. Toimetanud Valner Valme. Kujundanud Inga Joala. Kirjanik, 2020. 112 lk. „Plagiaat“ on nüüdisklassiku pikk luuletus või fragmentaarne moodsa eepose vormis teos, mille eepilisusele osutab mahu kõrval ka suurte teemade üle mõtlemine: kesksem nendest on armastus, mida otsitakse suhetest, seksuaalvahekordadest, mälestustest ja materiaalsest memorabilia’st, kuid paralleelselt arutletakse jumaliku loomisprotsessi ja ettemääratuse üle. Kirjaniku argipäevategemised […] Vaata lähemalt ›
2
Rakvere teatri „Lõppmäng“, autor Samuel Beckett, tõlkija Mati Unt, lavastaja ja kunstnik Peeter Raudsepp. Mängivad Margus Grosnõi, Märten Matsu, Helgi Annast ja Volli Käro. Esietendus 17. X Rakvere teatri väikeses saalis. Oodata hommikut, oodata bussi, oodata märki, oodata last, oodata õnne, oodata Godot’d, oodata lõppu. Kuigi Rakvere teater jõudis kevadsuvise karantiini lõpu ootamisega „Lõppmänguni“, on […] Vaata lähemalt ›
0
Kaks uudist ühtejärge: Trump kaotas USA presidendivalimised ja Mart Helme astus tagasi. Kõlab hästi muu hulgas neile, kes soovivad, et poliitpukis istuksid inimesed, kes ei ole absoluutselt süüdimatud. Kõlab hästi ka vahevõiduna populismi ja paremäärmusluse vastu, aga siinkohal olengi äraootav. EKRE hõivab endiselt siseministri portfelli. Joe Bideni valitsus võib esindada sõjaliselt agressiivse USA lihtsalt veidi […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Hullumeelsus“ (Tallinnfilm, Eesti NSV 1969, 79 min), režissöör Kaljo Kiisk, stsenarist Viktors Lorencs, operaator Anatoli Zobolotski, kunstnik Halja Klaar, produtsent Arkadi Pessegov. Osades Jüri Järvet, Voldemar Panso, Mare Garšnek, Vaclovas Bledis, Bronius Babkauskas, Valeri Nossik, Viktor Pljut jt. Linastub PÖFFi veebikinos programmi „101 Eesti filmi“ raames. „Hullumeelsust“ peetakse esimeseks tõeliselt silmapaistvaks ja modernistlikuks filmiks […] Vaata lähemalt ›
3
Tänased tähed. Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 „Eduard Tubin 115“ 5. – 13. XI Tallinnas. Eduard Tubina nimeline keelpillimängijate konkurss oli nii sisuliselt kui ka korralduslikult taas suur õnnestumine – nagu viis aastat tagasi. Kui tol korral äratas suurt tähelepanu esmajoones tšellistide kõrge ja ühtlane tase, siis seekord särasid kõige rohkem viiuldajad ja nende seas oli ka kõige tihedam […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Olge te hoitud ja armastatud“ Tallinna Kunstihoones kuni 20. XII. Kuraator Tamara Luuk, kunstnikud Dénes Farkas, Tõnis Saadoja ja Jevgeni Zolotko, Prinzhorni kollektsiooni teosed. Esimest korda nägin seda näitust avamise ajal. Mõne näituse puhul saab ka avaüritusel üldmulje kätte ja polegi vaja uuesti näitusele minna. Seekord oli vastupidi: seda näitust ei saa mitte kuidagi avamise […] Vaata lähemalt ›
0
Triin Reidla, „Avamata peatükk arhitektuuri ajaloos“ Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 Intervjuu Eesti muusika- ja teatriakadeemia professori Olavi Kasemaaga Paavo Matsin, „Minu Pauts“ Tauno Vahteri „Pikaajaline kokkusaamine“ Näitus: „Graafika levib ruumis“ Intervjuu Rakvere teatri loomingulise juhi Peeter Raudsepaga Rakvere teatri „Lõppmäng“ Mängufilm „Hullumeelsus“ Mängufilm „Teenrid“ Irja Lutsar, Tuuli Metsvaht, „Mõtestades personaalset meditsiini, abiks ravimikalkulaatorid“ Eesti esimese mükoloog Vaata lähemalt ›
0
Täna, 20. novembril antakse üle Aino Kallase auhind. Selle saab tõlkija Kadri Jaanits. Kadri Jaanits on eesti keelde tõlkinud Sofi Oksase, Rosa Liksomi, Riikka Pelo jt silmapaistvate kirjanike loomingut, samuti mõttekirjandust Seppo Zetterbergi, Esa Saarise ja Erkki Tuomioja sulest. Just Kadri Jaanitsa tõlkes on eesti keeles ilmunud ka tänapäeva soome kirjanduse ühe nõudlikuma autori Katja […] Vaata lähemalt ›
0
Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Erika Tammpere isikunäitus „Pimedalegi selge”. Näitusel on välja pandud enamuses suureformaadilised tööd: viis gobelääni ja viis tekstiilinstallatsiooni. Tööd on valminud autori enda teostuses põhiliselt 2000ndatel. Aukohal on siiski nelikümmend aastat tagasi loodud „Taganttuules“, mille esmaesitlus oli Moskva olümpia Tallinna purjeregati ajal just Tartus, Spordimuuseumis. Erika […] Vaata lähemalt ›
0
Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Taavi Talve isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid”. Näituse aineseks on maastikuid raamivad pilgud, eri ajastutest pärinevad reisikirjeldused ja päevikumärkmed, subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused. Minavormis sissekannetena esitatud jutustus seob erinevad ajastud, sündmused ja inimesed üheks looks. „Dokumenteeritud vaatepunktid” on film kujutlemisest, mis on töös kui üksik kirjeldus või mällusööbinud […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Heliloojate Liit on 4 aasta pärast ees ootava 100. juubeliaasta missiooniks võtnud Nüüdismuusika Keskuse rajamise, mille kohaselt 2025. aastaks on Tallinnas Eesti Nüüdismuusika Keskus, mis on tunnustatud koostöö- ja kompetentsikeskus eesti heliloojatele ja nende partneritele nii Eestis kui ka välismaal. Täna täitub ühel Eesti vanimatest loomeliitudest 96. tegutsemisaasta. Eesti Heliloojate Liidu eelkäija, Eesti Akadeemiline […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 12:29
Viimane uuendus: 12:24.
Uudiste reiting uuendatud: 12:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)