Kümme aastat on Tallinna vanalinnas, Vene ja Munga tänava nurgal tegutsenud Eesti tarbekunstnike ja graafikute näitusepind ja müügigalerii „Kunstiaken“. 10 aastat on väärikas vanus, arvestades, et majandusasjatundjate sõnul on kuue-aastane Eesti ettevõte meie ajal juba saavutus. Galeristide sõnul on kümne aastaga enam kui sada meie naha-, klaasi-, metalli- ja tekstiilikunstnikku, keraamikut ja graafikut saanud siin […] Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on hõimukuu. 17.oktoober on hõimupäev ning ERMis toimub suisa kaks sündmust: Kell 16 algab hõimupäevade peakontsert“Tee akkuna avõõ”*, mis sel aastal on pühendatud digiaastale ning kontsertilavastuses kasutatakse digitehnikat traditsiooni ning kaasaega ühendava digisillana. Kontsert jõuab vaatajateni MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja ERMi koostööna ning kontserdi lavastaja on Kadi Haamer. Kell 16 toimub laste ERMis regilaulutuba, mida veavad […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi kriisipaketist sai loometoetuse 960 vabakutselist loovisikut. Loometoetuste eelarve on nüüdseks ammendunud, kuid ühekordse leevendusena lisandub toetuste maksmiseks veel 110 000 eurot, et rahuldada osaliselt ka pärast vahendite lõppemist laekunud taotlusi. Ühtekokku on tänavu välja jagatud loovisiku toetusi 5,2 miljonit euro ulatuses. Loometoetusi makstakse vabakutselistele loovisikutele loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel, mis kehtib 2005. aastast. Koostöös loomeliitudega […] Vaata lähemalt ›
0
Kui mõtlen strateegilise planeerimise peale, kerkivad esimese asjana silme ette kaadrid nõukogude propaganda- ja sõjafilmidest, mida okupatsiooniarmee sõjavangistuses kohustuslikus korras palju vaatama pidi. Neis oli tüüpstseeniks hämar ruum, mille keskel suur laud maailmakaardiga, selle kohal kaarti valgustav lamp ja laua ümber Saksamaa kindralstaabi mundrimehed, kes kaardil lippe ja nupukesi ümber paigutavad. Muidugi oli neis filmides […] Vaata lähemalt ›
0
Mis on võrdsus? Kuigi võrdsuse üle arutletakse palju, esitatakse seda küsimust üllatavalt harva. Me kõik teame, et on olemas ebavõrdsus: alates Occupy liikumisest teame ka, et on olemas „üks protsent“, kes maailmas valitsevast ebavõrdsusest kõige rohkem kasu lõikab, sellal kui teised kannatavad ja üksteist süüdistavad. Teisest küljest teame, et meie ühiskond põhineb demokraatia ideel, ja […] Vaata lähemalt ›
1
Filmi- ja telehuvilistena teame, et alguses on tiitrid (ingl opening credits). Nende tänapäevast mõõdet tajume, kui vaatame möödunud sajandi esimese poole filme, mille algusse on kuvatud lihtsalt mustale foonile valged nimed. Tänapäeval on osatäitjate ja tegijate nimed vaid üks sissejuhatuse element, kuivõrd kesksele kohale on nihkunud kogu narratiivi eelhäälestav esteetiline tervik. Kas just algustiitrite olulisusele, […] Vaata lähemalt ›
2
11. septembril sattus Düsseldorfi ülikooli haigla erakorralise meditsiini osakonda eluohtlikus seisukorras 78aastane naine. Ta vajas viibimatut abi, kuid arstid ei saanud seda pakkuda. Haiglat oli tabanud küberrünnak, mille käigus lunavara lukustas serverites olnud failid ja tegi paljud süsteemid kasutuskõlbmatuks. Patsient saadeti kiirabiautoga umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Wuppertali haiglasse. Seetõttu viibis abi umbes tund aega. […] Vaata lähemalt ›
1
Kui olete juhtunud hiljuti Tallinnas Filtri teele, olete kindlasti märganud sinna kerkinud kolossaalsete mõõtmetega hoonet. Veel pidulikult avamata läti ehitusveikals Depo on arvatavasti eesti kuldsete käte lemmiku Espaki kõrvale hädavajalik, sest olgem ausad – Tallinnas on kaubanduspinda ühe inimese kohta „ainult“ kaks ruutmeetrit. Eesti jõudis Euroopa ihatud esimese viie hulka juba aastaid tagasi.1 Aga olgu, […] Vaata lähemalt ›
18
Raske öelda, kus lõpeb ajakirjandusalasest asjatundmatusest tulenev käpardlikkus ja algab sihiteadlik sirgjooneline sigadus. Piir nende vahel on sama ähmane nagu Jüri Ratta ümmarguste vastuste roboti toodang.1 Eks munitsipaalajalehti olegi väga erisuguse tasemega, kusjuures sõltub see ennekõike sellest, kes on lehe toimetaja (või isik, kes on pandud munitsipaalmasinavärgis selle eest vastutama), aga ka sellest, kui palju […] Vaata lähemalt ›
0
Värske nobelist Louise Glück küsib luuletuses „Ööränded“, kas surnute hingele piisaks olematusestki, olgugi et meil on seda raske kujutleda. Olen elus pidanud ühe filosoofiakursuse. Lõpueksami ühe ülesande sisuks oli otsustamine tõeväidete paratamatuse või sattumuslikkuse üle. Üllatusena leidsin, et paljud üliõpilased pidasid väidet „Ma olen olemas“ paratamatuks tõeks. Millest selline veendumus? Kas enda olematusest on tõesti […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu varandus maapõues, nii on ka linnaruum põlevkivimaal mitmekihiline. Märksõnaga „Ida-Virumaa“ meenuvad nõukogudeaegsed tööstuslinnad oma stalinistlike südalinnaansamblitega. Kuid sel piirkonnal on ka varasem kihistus sõjaeelsest ajast, mil kodu- ja välismaa kapitali koostöös asuti põlevkivitööstust nullist rajama. Alljärgnevalt uuringi, kus ja kui palju seda veel alles on. Põlevkivileiukohad ei paiknenud Vabadussõja-järgselt suuremate asulate läheduses, sest enamasti […] Vaata lähemalt ›
6
Tallinna Linnateatri „Vanja“, autor Anton Tšehhov, tõlkija Ernst Raudsepp, lavastaja ja adaptsiooni autor Māra Ķimele, kunstnik Reinis Suhanovs, kostüümikunstnik Reet Aus, helikujundaja Lauri Urb, valguskujundaja Margus Sepman. Mängivad Simo Andre Kadastu, Kristiin Räägel, Rain Simmul, Sandra Uusberg, Kaspar Velberg ja Annika Rohtväli. Esietendus 3. X Hobuveskis. Tunnustatud läti lavastaja Māra Ķimele lavastab esmakordselt Tallinna Linnateatris: on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Naine. Asenduskeha“ Tartu Nooruse galeriis kuni 22. X. Kuraatorid Tiiu Rebane ja Leila Lükko. Läbi ajaloo on mehed mingil seletamatul põhjusel nautinud naiseks kehastumist – kas siis enda lõbustamiseks, vajadusest oma feminiinse küljega lähedasemaks saada või on tegu sajanditepikkuse karnevaliga igikestva hirmu maha surumiseks. Naiskunstnikud pole aga meheks ümberkehastumise vastu märkimisväärset […] Vaata lähemalt ›
8
Lahkunud on Toomas Niit, psühholoog, teadlane, tõlkija. Toomas Niit lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogiosakonna 1976. aastal ning suundus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. Alates 1979. aastast liitus ta tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli keskkonnapsühholoogia uurimisrühmaga, saades üheks Eesti keskkonnapsühholoogia kujundajaks ja rahvusvaheliseks eestkõnelejaks. Tema eestvõttel alustati Lohusalu konverentside sarjaga, konverentsid said tuntuks ja tunnustatuks nii üle tollase […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Tere tulemast koju“ Fotografiskas kuni 29. XI. Kunstnik Alex Prager. Norman Mailer on kirjeldanud Los Angelest kui plastiktähtkuju. See Ameerika suuruselt teise linna kirjeldus tundub olevat eriti asjakohane selle piirkonna kohta, mis hõlmab Hollywoodi, kus võib täheldada pidevat unistajate, petturite ja elukunstnike sissevoolu. Elu tundub seal kulgevat mingis kummalises tsoonis, kus ristuvad reaalsus, võltsing ja […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal asutati 1803. aastal ka botaanikaaed.1 Botaanikaaia rajamine jäi loodusloo professori Gottfried Albrecht Germanni (1773–1809) õlule. Selleks oli leitud praeguse Vanemuise ja Tiigi tänava vahel sobiv koht, mis kuulus kaupmees Jacob Johann Seebachile ja oli tuntud ka varasema omaniku järgi Pistohlkorsi krundina. 1803. aasta septembris sai krunt ülikooli omandiks ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkestri hooaja avakontsert „Kõrvaring III. Fööniksi pisarad“ 9. X Estonia kontserdisaalis. Iván Bragado Poveda (harf), Tallinna Kammerorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Helena Tulve „Hingamisveele“ (Eesti esiettekanne) ning Gustav Mahleri, Richard Straussi, Einojuhani Rautavaara, Henry Purcelli ja Gavin Bryersi muusika. Hooaja avakontsert kui märgiline sündmus on tihtilugu majesteetlik, värviline, solistlik ning energiarohke. Sage […] Vaata lähemalt ›
0
2. oktoobril valiti kirjandusajakirjale Värske Rõhk uus peatoimetaja. Järgmised viis aastat juhib ajakirja selle praegune kriitikatoimetaja Hanna Linda Korp. Värsket Rõhku tutvustatakse kui „noore kirjanduse ajakirja“. Uue peatoimetaja hinnangul peakski Värske Rõhk jääma ennekõike kirjandusajakirjaks, mis toob kokku erinevad hääled, stiilid ja maailmavaated. Ta kavatseb hoida ning võimalusel tõsta ajakirja sisulist kvaliteeti, kuid algatada ka […] Vaata lähemalt ›
0
Enn Tarvel, „Liivimaa tegemine kui sügavalt emotsionaalne ettevõtmine“ artiklikogumik „Making Livonia“ Puitarhitektuur põlevkivimaal Saku vallamaja Mängufilmid „Martin Eden“ ja „Tove Janssoni rääkimata lugu“ Margus Paju mängufilm „O2“ Kontrastne ja oivaliselt lõimitud muusikaga „Anna Karenina“ Tallinna Linnateatri „Vanja“ Thomas Desi elektrooniline kammerooper „Tarkovsky – Der 8. Film“ XV Eesti kammerkooride festival 10. – 11. X Tallinna Filharmoonia […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub kuraatorituur Epp Lankotsiga näitusel „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“, mis annab esmakordselt ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Suvilast või puhkebaasist sai oluline tahk nõukogude aja elukorralduses. Tuuril osalemine muuseumipiletiga. Massipuhkuse teke sellisena, nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Sakala
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 20:03
Viimane uuendus: 19:56.
Uudiste reiting uuendatud: 19:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)