Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustas Türi Kultuurikeskuses liidu kevadnäituse „Kes aias“ avamisel tänavusi aastapreemiate laureaate. Aasta tekstiilikunstnik 2025 on Ingrid Helena Pajo, Aasta noor tekstiilikunstnik 2025 on Kassandra Laur ning Aasta tekstiilitegu 2025 tunnustuse pälvis Eesti Raamatu Aasta piltvaip. Pikaajalise loometöö eest pälvis elutööpreemia Ehalill Halliste. Kõiki nominente tutvustav väljapanek on avatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu veebilehel www.tekstiilikunst.ee 19. veebruaril 202 Vaata lähemalt ›
0
Tänavu möödub 250 aastat Tartu Ülikooli kunstimuuseumi rajaja ja raamatukogu kauaaegse juhi ning kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professori Johann Karl Simon Morgensterni sünnist. 50 aastat oma elust Tartus veetnud professori sünniaastapäeva tähistamiseks avatakse 11. juunil Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus „Kivilõikekunsti lummus. Morgenstern 250“ ja samal päeval Tartu tähetorni aias näitus „Hommikutäht“. Johann […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ornament ja Balti modernistlik disain, 1955-1985“ Kuraator: Triin Jerlei (Vilniuse ülikool) Pühapäeva, 14. juunini saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis vaadata näitust „Ornament ja Balti modernistlik disain, 1955-1985“, mis keskendub ornamendi variatsioonidele Balti disainis. Eksponeeritud on esemeid kolmest Balti riigist, ehetest keraamikani. Laupäeval, 13. juunil kell 13.00 toimub näitusel kuraatorituur, sissepääs muuseumipiletiga. Kui modernismiga […] Vaata lähemalt ›
0
Viive Väljaots POST FACTUM 12.06.- 07.07. 2020 Hop galerii Alates 12. juunist saab HOP galeriis vaadata keraamik Viive Väljaotsa näitust „Post Factum“. Viive Väljaotsa näitus lahendab tema kui tarbekunstniku isikliku nõutuse probleemi tarbekunsti osas. Sirgjooneliselt, viies lahku tarbe ja kunsti, et vaatajal ei tekiks tema kavatsuste suhtes kahtlusi. Tulest läbi käinud savi on määratud püsima […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood ootavad kuni 1. septembrini eriolukorra päevikuid ja mälestusi eriolukorrast Märtsis kutsusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood üles kõiki huvitatuid pidama eriolukorra päevikut. Nüüd, kus eriolukord on lõppenud, oodatakse päevikupidajaid saatma oma päevikud arhiivi. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare […] Vaata lähemalt ›
0
Näitusel saab mõtiskleda unistamise ja hirmu, edu ja kriisi olemuse üle üksikisiku ja ühiskonna arengus. Reedel, 19. juunil algusega kl 18.15 toimub näitusetööde oksjon. Näituse idee ja pealkiri “Aeg unistada või karta?” tekkis eriolukorra esimesel nädalal ning kohe kutsuti kunstnikke ka sellel teemal kaasa mõtlema. Näitus koosneb 11 kunstniku erinevas meediumis kunstiteostest – õli- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Grupinäitus: “Endast väljas” 10.06–21.06.2020 Kunstnikud: Johannes Luik, Katariin Mudist, Mathias Väärsi, Nusrat Jahan, Emilia Furs, Maarja Tõnisson, Liis Vares, Johanna Ruukholm ja Lisann Lillevere Kuraator: Maria Helen Känd Näitus “Endast väljas” annab üheksale kunstnikule võimaluse isiklikult uurida emotsionaalselt piiripealseid seisundeid. Sellistes olukordades võivad muutused toimuda nii psühholoogilises kui ka füüsilises kehas. Vaadeldakse, millist potentsiaali enesearenguks ja […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast kolm kuud kestnud pausi avab Eesti Kontsert esmaspäeval, 8. juunil jälle kontserdimajade uksed ning algab suvekontsertide piletimüük. Tavapärasest erinevas suvekavas on uus kammermuusikasari Tallinnas, siseturismile kutsuvad kontserdid Ida-Virumaal ning erilised kontserdiõhtud Kuressaares ja Haapsalus pühendusega Saaremaa ooperipäevade ja Tšaikovski festivali austajatele. „Tänavune kevad oli kõigile keeruline ning tavalise elurütmi taastumine võtab muidugi aega. Tahame […] Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe juuninumber urgitseb inimaju sügavustes, lahkab hingehaavu, tuulab arhiivides ning portreteerib faktilembeseid inimesi – selleks kõigeks pakub võimalust mälutemaatika. Maia Tammjärvele antud intervjuus räägib ajuteadlane Jaan Aru nutiseadmete nutikast kasutamisest, aju evolutsioonist ja tehisintellekti loovusest ning purustab levinud müüte inimaju kohta. Vahur Afanasjev arutleb oma essees, kuidas soov valusaid mälestusi muuta sünnitab ühtlasi kättemaksuhimu. Ave […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni augusti lõpuni näeb Eesti Rahva Muuseumis Juss Piho maalinäitust, kuhu kunstnik on valinud 11 tööd viimase viie aasta loomingust. Näitusele pääseb tasuta. „Juss Piho maalid mõjuvad stopp-kaadritena, väljavõtetena meie endi elust, pisut humoorikas nihestunud võtmes,“ seisab kunstilehel NOAR. Nõnda see tõesti on, veendub igaüks, kes leiab tee näitusele „Valitud tööd“. „Olen maalides täiesti maailmast […] Vaata lähemalt ›
0
XXVII aktinäitus MEES, NAINE, LEND avaneb Pärnu Uue kunsti Muuseumis 6.juunil. Pärnu Uue Kunsti Muuseumi igasuvine aktinäitus tõstab sel aastal Mehe ja Naise taevastesse avarustesse. Väljapaneku altaril näeb poola kunstniku Andrzej Strumillo mütoloogilist maalisarja LEND. Aprillis lahkus Strumillo oma 93.eluaastal maisest paradiisist teispoolsusesse, järgnedes poola helikunsti suurkujule Krzysztof Pendereckile. Strumillot ja Pendereckit sidus Eestiga Arvo […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Toomas Reinu akvarellide näitusele “Sünopsis. Akvarellid 1979 – 2020” Vabaduse galeriis alates reedest, 5. juunist. Kunstnik on galeriis 5. VI kella 16 -18. Näitus on avatud 5. VI – 1. VII 2020. Toomas Rein pälvis tänavu riigi kultuuri elutööpreemia, peamiselt arhitektuuriloomingu eest, mis kuulub meie modernistliku arhitektuuripärandi kullafondi. Teda ennast on õigusega nimetatud […] Vaata lähemalt ›
0
Juba enne esimest nullipäeva, mil terviseametnikel ja arstidel ei õnnestunud enam Eesti territooriumilt leida ühtki uude viirushaigusesse nakatunut, andis terviseamet mõistlikult teada, et rangelt võttes ei olnudki Eestis tegemist epideemiaga, vaid haiguspuhanguga. Kas see jäi kardetust tagasihoidlikumaks erakorraliste abinõude, piirangute ja keeldude või elanikkonna tsiviliseerituse ja ettevaatlikkuse tõttu, ei ole tagantjärele tähtis. Veel mõne aja […] Vaata lähemalt ›
0
Mäng katkes väga järsku. Võitjat ei selgunud. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus. Tsivilisatsiooni alustalad, vägevate valitsusinstitutsioonidega riigid ei osanud suures määramatuses otsustada, mida oleks nüüd tark teha. Hierarhiad ja käsuliinid olid segaduses. Kommunikatsioon ühiskonna pealikelt ei süstinud lootust, usku ega usaldust. Inimese ürgne reaktsioon ootamatule ohule on: võitle või põgene! Võidelda – aga kellega? […] Vaata lähemalt ›
27
Möödunud aastal ilmus Ühendkuningriigi kirjastuse Dedalus sarjas kogumik „Baltic Belles: The Dedalus Book of Estonian Women’s Literature“ (2019) ehk „Balti kaunitarid. Dedaluse raamat Eesti naiste kirjandusest“. Kaheksa aasta eest ilmus samas kirjastuses kogumik „The Dedalus Book of Estonian Literature“ (2011), see on „Dedaluse raamat eesti kirjandusest“.1 Viimases on 304 leheküljel 17 autori lühijutud eri ajast: kaks autorit […] Vaata lähemalt ›
34
名可名非常名 Nimetatav nimi ei ole püsiv nimi. Laozi, §1 Nimetu kogukond ja trikster Igal asjal on kaks otsa, käes- ja väesolev. Käesolev ots on tema kõrvutuv ja järgnevuslik liigendus. Näiteks, et minu keha liigendub organiteks või rakkudeks ning et tal on oma rütmid (uni, veresuhkru tase jne). Või et ühiskonnas on eri ametid ja asutused […] Vaata lähemalt ›
6
Hiljuti kuulutas riigikohus osaliselt kehtetuks Rail Balticu (RB) maakonnaplaneeringu Pärnumaal. Hoolimata sellest, et kohtuotsusega tunnistati planeerimisprotsess õiguspäraseks, tühistati planeering just keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutavate vajakajäämiste tõttu. Kohus tõi välja, et planeeringut koostades ei selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Riigikohtu hinnangul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu kõrval asuva Luitemaa […] Vaata lähemalt ›
17
Raputusteküllane aeg nõuab unikaalseid isiksusi ja visioone. „Hoidke oma distantsi ja tehke, mida tahate. Meie vajame sporti. Võistlused peavad jätkuma. Sport peab tulema tagasi.“ Niisugused ainuõiged, sügavad ja edasiviivad mõtted edastas kriisidest laastatud rahvale maailma ühel esinduslikumal postil istuv Donaldi-nimeline mees.* Arhetüüpselt geniaalne, imperaatorilikult lakooniline, ülearususteta mehelik. Korraliku rahva kangelasel on stiili: tema väljenduslaad on […] Vaata lähemalt ›
0
Kui peaksin kunagi sellele koroonakevadele tagasi vaatama, siis ega vist mäletakski midagi erilist. Ilmselt ainult seda, et poisid ei käinud koolis. Ja tüdrukud olid kaua vanaema juures. Mu ema jääb ilmselt alatiseks meenutama, kui hea ja lõbus aeg see oli. Ega ta neid lapsi meile väga tahtnudki tagasi anda. Itaalias oli Eestiga võrreldes muidugi hoopis […] Vaata lähemalt ›
19
Mulle, kes ma turnisin mõnda aega karjääriredelil, tundus kunagi, et võiksin kirjutada sellest ajast raamatu „Sinna ja tagasi. Ühe luuletaja teekond“, aga ma ei andnud mõõtu välja, ei anna praegugi, mitte üheski mõttes. Esiteks ei ole minus luuletajatele ja kanadele omast täiemahulist pühalikkust, siirast vääramatut veendumust, et ainult mina ja mitte keegi teine, nürimeelset usku […] Vaata lähemalt ›
0
Kliimale on kasuks maksud Kliimaga on tõsised probleemid. Siberis puhkevad juba mais metsapõlengud. Romantiline ja osaliselt õige vaade on, et määrav keskkonnamõju on meie individuaalsetel tarbimisotsustel – autosõit tuleb asendada ühissõidukitega, pudelivesi kraaniveega ja nii edasi. Sel on kahtlemata mõju ja see on vajalik. Kultuurilise muutusega on alkoholitarbiminegi Eestis tublisti vähenenud. Ja kindlasti on ka […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 01:05
Viimane uuendus: 00:54.
Uudiste reiting uuendatud: 01:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)