1 koht 0
Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustas Türi Kultuurikeskuses liidu kevadnäituse „Kes aias“ avamisel tänavusi aastapreemiate laureaate. Aasta tekstiilikunstnik 2025 on Ingrid Helena Pajo, Aasta noor tekstiilikunstnik 2025 on Kassandra Laur ning Aasta tekstiilitegu 2025 tunnustuse pälvis Eesti Raamatu Aasta piltvaip. Pikaajalise loometöö eest pälvis elutööpreemia Ehalill Halliste. Kõiki nominente tutvustav väljapanek on avatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu veebilehel www.tekstiilikunst.ee 19. veebruaril 202
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Tiitlikaitsja USA alistas jäähoki maailmameistrivõistlustel A-alagrupi kohtumises lisaajale järgnenud karistusvisetest Saksamaa 4:3. Duo 5 ja Postimees tegid kohtumisest otseülekande. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti toidutööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema järjestikuste kriisidega. Kallinenud tooraine ja energia, muutunud tarbimisharjumused ning tihe konkurents on sundinud ettevõtteid otsima ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpalli meistrivõistluste esimese, laupäevase finaalmängu vaheajal Tartus, kui kõva möllu teinud publik hinge tõmbas, astus platsile Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜASK) juhataja Gert Prants, et sõlmida pidulikult koostööleping Hiina korporatsiooniga Dahua Technology, mis on maailma suuremaid jälgimistehnoloogia tootjaid ning mille tegevust on mitmed lääneriigid piiranud ja keelanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kunstnike liidu arvelt peaaegu 700 000 euro kadumine jäi teisipäeval küll drooni allatulistamise varju, ent see juhtum on tähelepanuväärne. Õpetlik, kurb ja kõhedust tekitav. Seda enam, et liit ei jäänud mõne seni tundmatu skeemi küüsi, vaid arve tehti mitme päeva jooksul tühjaks, kasutades kõiki neid nõkse, millest on aastaid räägitud, ka Sakala veergudel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna Sadam avas eile pidulikult Paldiski Lõunasadamas uue kai, mis mõeldud nii tankide ja muu soomusmasinate kui ka tuulepargidetailide veoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul tabas Narva kortermaju vingugaasi häirete laine, mille kontrolli alla saamiseks suleti mitme maja või trepikoja gaasikraanid. Probleemi põhjustas soojalaine, mis tekitas ventilatsioonilõõridesse «õhukorgi». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Sirp
Eret Talviste, „(Mõtte)rännud ja imestamised“ Miikael-Aadam Lotman vestles Saksa filosoofi Markus Gabrieliga Meelis Oidsalu vestles Soome näitekirjaniku E. L. Karhuga Ardo Ran Varres, „Kolm pilku filmindusele. Tehisaruga ja ilma“ Annika Peetsalu, „Kui sõnavabadusest saab rünnak“ Eneli Kindsiko, „Inimeseks olemise kunst“ Anni Martin, „Tõlkes kaduma läinud kultuur. „Pärand“ ilma „kultuurita“ jääb hoidjata“ Merle Karro-Kalberg vestles Eesti disainikeskuse uue juhi Kirke Leinatammega Juhan Raud, „Jumalannad, an Vaata lähemalt ›
0
2. mail lahkus Kanadas Torontos eesti arhitekt Tõnu Altosaar. Tõnu Altosaar oli partner Kanada ühes suuremas arhitektuuribüroos Bergman & Hamann. Altosaare projekteeritud on suurem osa uuematest pilvelõhkujatest Toronto südalinnas ja neid leidub ka paljudes teistes maailma suurlinnades. Altosaare pere lahkus Eestist 1944. aastal. Lapsepõlv möödus tal Rootsis, kuid pere läks sealt edasi Kanadasse, kui poiss oli viieaastane. Tõnu Altosaar lõpetas Toronto ülikooli arhitektina ning alustas arhitektuurifirmas Be Vaata lähemalt ›
0
Eesti on küll õigupoolest olematu suuruse ja tuntusega maa, kuid miskipärast on meid viimastel aastatel õnnistatud äärmiselt rikkaliku (klassikalise) muusika eluga – üksteise järel jõuavad siia maailma juhtivad artistid. Harukordsed on endiselt vaid täismõõtu sümfooniaorkestrite külastused. Õnneks on meil maailmatasemel ERSO ja kui selle ette satuvad sellised legendaarsed muusikud nagu dirigent Dennis Russell Davies ja pianist Maki Namekawa – „partnerid laval ja elus“, nagu nad endid ise nimetavad –, ongi... Vaata lähemalt ›
0
Bänd oli valinud oma comeback’i avalöögi paigaks seni pikalt suletud olnud Paljassaare sadama- ja tööstusala – 42 hektari suuruse Hundipea, mille juurde kuulub ligikaudu kolm kilomeetrit Tallinna lahe rannajoont. Tulevikus peaks sellest arendaja ettekujutuse järgi saama elu- ja töökeskkond, kuhu on oodatud eri sissetuleku ja elustiiliga inimesed: õpetajad, noored pered, eakad ja teised, kellele mereäärne elu linnas on seni olnud kättesaamatu. Hea ja üllas idee, eks aeg näita, kas see... Vaata lähemalt ›
0
Minu uue uurimistöö keskmes on kaks sõna, mis on inglise keeles omavahel tihedalt põimunud: wonder ja wander. Et säilitada kõlasarnasus, olen need eesti keelde tõlkinud kui unistamine ja uitamine, ehkki sisult on sõnale wonder lähemal kui unistamine hoopis imestamine. Wonder ja wander, imestamine ja uitamine. Need sõnapaarid on mulle andnud Virginia Woolf kogu oma loominguga: romaanide, esseistika, arvustuste ja päevikusissekannetega. Näiteks 1927. aastal ilmunud romaanis „Tuletorni juurde“1 kasutab Woolf s Vaata lähemalt ›
0
Soome Teatriinfo Keskuse (TINFO) korraldatud Soome teatri ülevaatefestivalil Helsingis oli keskmes eeskätt sealne omadramaturgia. Neljal päeval oli kutsutud külalistel võimalus vaadata kümmet eriilmelist lavastust ning saada ülevaade mitme oma repertuaari just rahvusvahelisele publikule pakkuva sealse teatri ja teatrirühmituse tegevusest. Hea näitena saab esile tuua teatri Viirus, kes mängib kogu oma repertuaari ingliskeelse tõlkega ja kuhu jõuab Länsisatamast eestlastele väga mugavalt jala 15 minutiga. Sam Vaata lähemalt ›
0
LXI Veneetsia biennaalil mitmeid Vene paviljoni vastaseid proteste korraldanud Pussy Rioti juht ja asutajaliige Nadja Tolokonnikova külastas Eesti paviljoni, kohtus kultuuriminister Heidy Purgaga ning andis ka kiirkommentaari Sirbile. Kas tänavuse Veneetsia biennaali korraldajad on korrumpeerunud või naiivsed? Kindlasti korrumpeerunud, sest biennaali juht Pietrangelo Buttafuoco aitas isiklikult venelastel vältida lääne sanktsioone, mis kehtestati pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on mainekas keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane, EKA emeriitdotsent Kaia Lehari, kes on andnud olulise panuse mitme põlvkonna disainerite ja kunstiteadlaste kujunemisse. Kaia Lehari kasvas Pärnus ja suundus kunstiajalugu õppima Leningradi ülikooli. See oli julge samm, sest enamasti õppisid kunstiajaloolased toona kas Tartu ülikoolis või nn vabariiklikel kohtadel Leningradi Repini akadeemias. Pärast ülikooli lõpetamist 1967. aastal sattus Lehari sellesse eesti kraadiõppurite rühma, kes n-ö ekspe Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Linnaorkester lõpetas oma XXXII täisväärtusliku hooaja 7. mail ja läks lühiajalisele puhkusele, enne kui algab suvehooaeg, mis on ehk olulisemgi kui kogu eelnenu. See on kuurortlinna staatus ja saatus, mis pigem siiski ergutab ja tiivustab, kui kurnab. Orkester on värske peadirigendi Henri Christofer Aaviku käe all jõudnud oma ajaloo kõrgemaile professionaalsele nivoole ja latti alla lasta pole küll plaanis. Hooaja kujundamisel on saavutatud hea rutiin, mille tulemus on silmaga... Vaata lähemalt ›
0
Põlvkondlikud tagasivaated algavad suuremate lainetena tavaliselt umbes üks põlvkond hiljem: kasvuraskused on ehk lõpuks ületatud, elu tihedamad aastad on jõudnud punkti, kus vaadatakse nostalgiliselt tagasi. Helsingi Q-teatri lavastus „Uuele tõusule“ on olnud nii menukas, et seda esitatakse kolmandat aastat, kuigi neil pole kombeks väga pikalt sama asja laval hoida. Liiga armas, et vihata. Alapealkiri „Lama-aegsete laste elu ja tegemised“ viitab justkui majanduskriisile, ent tegelikult on see lugu rohkem s Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.05.2026 00:13
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)