Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustas Türi Kultuurikeskuses liidu kevadnäituse „Kes aias“ avamisel tänavusi aastapreemiate laureaate. Aasta tekstiilikunstnik 2025 on Ingrid Helena Pajo, Aasta noor tekstiilikunstnik 2025 on Kassandra Laur ning Aasta tekstiilitegu 2025 tunnustuse pälvis Eesti Raamatu Aasta piltvaip. Pikaajalise loometöö eest pälvis elutööpreemia Ehalill Halliste. Kõiki nominente tutvustav väljapanek on avatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu veebilehel www.tekstiilikunst.ee 19. veebruaril 202 Vaata lähemalt ›
0
OLETE LAHKELT PALUTUD HAAPSALU GRAAFILISE DISAINI FESTIVALI AVAMISELE! LAUPÄEVAL, 30. MAIL KELL 14:00 HAAPSALU LINNAGALERIIS JA KULTUURIKESKUSES (Avamine leiab aset Kultuurikeskuse esisel platsil, 2+2 tingimustel). Näitused Haapsalus on avatud 30.05 – 28.06 2020 Haapsalu Kultuurikeskus, Posti 3, avatud: E–P 12:00–18:00 Haapsalu Linnagalerii, Posti 3, avatud: K–P 12:00–18:00 ———– Haapsalu Graafilise Disaini Festivali (HGDF) 2020 eesmärgiks […] Vaata lähemalt ›
0
Kadrioru kunstimuuseumi iga-aastase „Suure maalilaupäeva“ raames kutsutakse 30. mail üles maalima vabas õhus lilli ning osa saama meistriklassidest ja loengutest. Eriolukorra piirangute tõttu tuuakse „Suur maalilaupäev” ja kogu programm sel korral kõigile huvilistele veebis koju kätte. Põnevaid loenguid oma ala spetsialistidelt saab jälgida muuseumi Facebooki-lehel või kodulehel. Lisaks on maalilaupäeval valminud teostega võimalik osaleda kunstikonkursil. […] Vaata lähemalt ›
0
Üheski maailma riigis ei ole suudetud välja mõelda täiuslikku juhtimissüsteemi. Ka kõige pikema mitmeparteilise demokraatia traditsiooniga maadel on nii võimulepääsu (valimised) kui ka võimu teostamise reeglid pideva kriitika all, sest praktika näitab alatasa kätte puudujääke ning iga mängus osaleja tasemest sõltub tervikpildis liiga palju. Kuskil leidub alati erakordse riigimehelikkuse helgeid näiteid ja parteisüsteem suudab juhtideks edutada […] Vaata lähemalt ›
0
Johannes Käbin oli 28 aastat (1950–1978) Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Kui NLKP KK peasekretäri võimutäiust on võrreldud isevalitsejate omaga, siis sama kehtis ka väiksemate haldusüksuste (liiduvabariigid, oblastid, rajoonid) peremeeste kohta nende hooleks usaldatud territooriumidel. Esimese sekretäri tahte vastaselt ei saanud kellegi peas, piltlikult öeldes, juuksekarvagi liigutada. Kõik vähegi tähtsatesse ametitesse määramised ja mahavõtmised, […] Vaata lähemalt ›
0
Paolo Giordano, Nakkuse kütkes. Elu taudi ajal. Itaalia keelest tõlkinud Kaidi Saavan, toimetanud Teele Saul, kujundanud Villu Koskaru. Tänapäev, 2020. 64 lk. Elo Selirand, Koroonalahing Kuressaare haiglas. Toimetanud Mari Karlson, kujundanud Virge Ilves, kaaneillustratsioon Oskar Suurorg. Elu eesliinil. Tänapäev, 2020. 176 lk. Kas surra või armastada?! Nii võiks kokku võtta valiku, mille pandeemia on meie ette pannud. […] Vaata lähemalt ›
6
Kogu kultuurivaldkonnal, sealhulgas kontserdikorraldajail, on tulnud eriolukorra tõttu kiirelt kohaneda. Seega on põhjust küsida Eesti muusikanõukogu juhatuse ja kriisinõukoja liikmelt Marko Lõhmuselt ning Live Music Estonia juhilt Henri Roosipõllult, milline on olnud poliitiliste kiirotsuste mõju muusikavaldkonnale, aga ka seda, kui selge on praegu raamistik, milles valmistutakse algavaks kontserdisuveks. Pandeemia põhjustatud kriisiolukord on esile toonud kitsaskohti […] Vaata lähemalt ›
0
COVID-19 tingitud isolatsioon ja karantiin näitasid üsna ilmekalt kätte väliruumi kitsaskohad: avalikku ruumi on meie linnades ikkagi liiga vähe ja rohetaristu ei pidanud koormusele vastu. Kunagi pole juhtunud, et politsei oleks pidanud matkaradadelt inimesi tõrjuma ja parkides rahulikke kodanikke laiali ajama. Kui mõelda sellele, et sügiseks ennustatakse uut haiguslainet ja piiranguid, siis tuleks mõelda, mida […] Vaata lähemalt ›
128
Tallinnas on neid kohti, kus priilt ringi trallitada ja aega veeta, aina vähem ja vähem. Pole siis ime, et eriolukorra tipus sai vaadata Noblessneris tõuksidega trikitavaid kraadesid, kellest mõni nagu härra Nilsson laternaposti otsa ronis. Pärast äsjast sooja nädalavahetust oli Stroomi metsas kõikjal näha lõkkeasemeid – võsa vahele politseiauto patrullima ei mahu. Nõmme kandi pedastikus […] Vaata lähemalt ›
60
Kas suurte objektide planeerimise ja lennukate visioonide aeg on möödas? Kas peaks ehitatud keskkonda pelgalt peenhäälestama ja suures plaanis kulgeb asi iseorganiseeruvalt? Või on põhjust rõõmustada, et mure Eesti looduskeskkonna pärast on lõpuks jõudnud kõrgemale tasandile ning see ongi viimane õlekõrs, mis meid välja aitab, priiskavast ja ainult kasvule orienteeritud maailmavaatest loobuma sunnib? Aluse nii […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise teatri 150. hooaega tähistav fotoraamat „dRAAMAT“ ilmus igati õigel ajal. Kuna uue viirushaiguse üleilmse leviku tõttu pole publikul juba kolmandat kuud teatritesse asja, siis on füüsiliselt käes hoitav suures formaadis fotoalbum audiovisuaalsete digimeeldetuletuste „me oleme jätkuvalt olemas“ kõrval igati väärikas ja oma ajatuses rahustavgi. Tühistati ka 23. maile planeeritud suur juubelipidu ning õigel Vanemuise […] Vaata lähemalt ›
0
Ta on mu sõber, ma ei saa temast halba urgitseda. Tal õieti polegi, mida urgitseda, Joel ei pilla niisama sõnu, ta vaagis välja kümne aasta kirjutised, mida nüüd – kakskümmend kuus tükki – siia raamatusse panna. Igaühes on mingi tähtsaks peetud sõnum (loetlen pealkirjuti): • Museaalne saaste: paberkandjad tuleks kirjandusmuuseumis asendada elektrooniliste koopiatega. • Edasi tõotatud maale!: […] Vaata lähemalt ›
0
Meest, kes istus minu vastas, hindan ma väga kõrgelt, nii et me võime rääkida kõigest. Seekord tuli kõne alla toidujulgeolek, millest ma tookord – sinna on juba palju aastaid tagasi – olin kirjutanud. Olin siis, nagu olen edasigi, seda meelt, et Eestis tuleb tegelda sellega mitte jutujätkuks, vaid pidevalt ning süstemaatiliselt. Tema arvas, et seda […] Vaata lähemalt ›
0
Ma pole kindlasti maailma väärtkirjanduse tõsine lugeja, ehkki suur lugeja. Enne lõplikku lahkumist tahaksin kangesti veel teada saada, mis viimasel sajal aastal meie lähiümbruses (ka seoses Eestiga) on ikka sündinud. Venemaa üha avanevad salaarhiivid on siin ajaloolastele võrratu allikas. On, mida lugeda! Paraku võtsin seekord raamatukogust Johann Wolfgang von Goethe „Oma elust. Luule ja tõde“ […] Vaata lähemalt ›
0
Millise raamatu võtaksite kaasa üksikule saarele, käsipagasiga lennukisse või koroonakriisi, mille käigus võib ette tulla kas täielik karantiin või vähemalt isolatsioon suuremast osast inimestest ja tavaolukorras harjumuspärasest tegevusest? Kui eelistate vanas vaimus paberraamatut ja kaalupiirang ei luba, siis ei sobi selleks ilmselgelt Musili „Omadusteta mees“ või ka paari nädala eest Sirbis Siim Lille tutvustatud Lawrence […] Vaata lähemalt ›
0
Ajal, mil tuli end isoleerida elavatest inimestest, andis Kaarnakivi seltsi kirjastus välja raamatu, mis toob rambivalgusse meie seast lahkunud. „Surnute raamatusse“ on koondatud ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe enamasti ajalehes Maaleht avaldatud tekstid aastatest 2005–2019. Tegu on viienda Mikomäe artikleid ja intervjuusid sisaldava kogumikuga ning kõik need on autor alapealkirjastanud kui „Koguja raamatud“. Uus väljaanne […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Theatertreffen“ 1. – 9. V veebis. Eriline aeg vajab erilisi lahendusi. Esimest korda 57aastases ajaloos korraldati saksakeelse kultuuriruumi tähtsaim teatrifestival „Theatertreffen“ otsast lõpuni virtuaalselt. Iseasi, kui erilistest lahendustest siin rääkida saab. Kultuuriväljal valitseb pildil olemise paine, küllap ise endale võetud eneseõigustuse kohustus: tuleb end näidata, korraldada vestlusi ja raamatute lugemisi, musitseerida, anda intervjuusid. Seejuures […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Isiklik sajand. Mart Lepa kunstikogu“ Mikkeli muuseumis kuni 27. IX, kuraator Eda Tuulberg, kujundaja Peeter Laurits. Mart Lepp alustas kunstikogumist 13aastasena 1960ndate algul, eeskujuks oli tema ema Selma Lepp, kes pärandas talle umbes 300 teost. Nüüd on Lepa kogus üle 26 000 teose, valdavalt eesti kunsti. Suuruselt ületab tema kogu Alfred Rõude oma, ehkki viimase suurust […] Vaata lähemalt ›
0
Tehnika areng on ühtpidi pidev, teisalt tuleb ette hüppeliselt edasiviivaid leiutisi. Kunsti muutumine (mitte tingimata areng) on pidev, aga tuleb ette murranguid, mis jäävad tähenduslikuks ja pärast pole olukord endine. Tehnika ja kunst ei arene ega muutu sünkroonselt, aga aeg-ajalt sekkub tehnika areng kunsti (ma ei tea, kas ka vastupidi, matemaatika mõjutab muusikat, aga kas […] Vaata lähemalt ›
0
Üks XIX sajandi suur ime oli fotograafia sünd. Esimest korda suutis inimene aja peatada, jäädvustada ühe hetke. Esimeste fotode tegemine võttis 1820. aastatel aega üle kaheksa tunni. Nüüd, paarsada aastat hiljem, on imest saanud argipäev. Elame pildikülluses. Portaali InfoTrends andmetel tehti 2017. aastal 1,2 triljonit digifotot. Pole midagi hõlpsamat kui võtta taskust nutitelefon ning teha […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeva folkloori omadusena rõhutatakse ikka ja jälle võimet tundlikult reageerida ühiskonnas toimuvatele sündmustele ja peegeldada neid omal moel. Tohututes kogustes oleme folkloori näinud ka märtsis Maailma Terviseorganisatsiooni välja kuulutatud koroonapandeemia aegses suhtluses üleilmsel ja kohalikul tasandil. Folkloori, mis sõltub meedia loodud teadmisest aktuaalsete päevasündmuste kohta, on hakatud nimetama Russell Franki kasutusele võetud mõistega uudis(folk)loor (newslore, […] Vaata lähemalt ›
1
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 02:43
Viimane uuendus: 02:36.
Uudiste reiting uuendatud: 02:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)