„Vanainimese hais!“ oli kombeks noortel paarkümmend aastat tagasi hüüatada, kui satuti mõnele 50aastasele rätikandjale liiga lähedale. Ja nii ei teagi nad nüüd ise samas eas, mis selle „vanainimese haisu“ taga peitus. Millegipärast on kunagine imerohi palderjanitinktuur vajunud vähehaaval aegade hämarusse ja teda teatakse rohkem kassiviina kui inimeste ravijana. Seevastu palderjani nüüdisaegsed ravimvormid on teinud lausa […] Vaata lähemalt ›
0
Ööl vastu 16. maid lahkus meie seast teenekas fennougrist Paul Kokla. Kokla sündis 17. augustil 1929. aastal Kärdlas, lõpetas 1955. aastal Tartu ülikooli ja suundus pärast aspirantuuri (1960) Tallinna Keele ja Kirjanduse Instituuti. Diplomitöö kaitses ta vepsa tuletussufiksitest ja filoloogiakandidaadi väitekirja mari possessiivsufiksitest (1964). Väitekiri leidis positiivset vastukaja kodu- ja välismaal, kuid, nagu tollal tavaks, ei näinud […] Vaata lähemalt ›
0
Maailma eripaigus asuvate rahvus- ja teadusraamatukogudes on soov ja tahe luua innovatsioonilaboreid üha populaarsem teema. See on üks põnev viis digitaalsete kogude kättesaadavaks tegemiseks, erisuguse taustaga inimeste tähelepanu köitmiseks ja huvi tekitamiseks. Briti Raamatukogu on selles vallas kindlasti üks teenäitajatest, kelle edulugu inspireerib paljusid. Ka meid Eesti Rahvusraamatukogus. Selles uues maailmas avanevad raamatute-perioodika lugemise ning […] Vaata lähemalt ›
0
Sattusin hiljuti lugema kaupmeeste üleskutset toetama ostlemisega Eesti majandust. Kaubanduskeskuste taasavamise esimese nädala külastajate arvud, mis on nii 75–98% tavapärasest, kahtlemata rõõmustavad kauplejaid, kuid samal ajal üllatavad, isegi ehmatavad. Pandeemia ei ole ju läbi, ometi on nii suur tung külg külje kõrval poodelda. Elame paraku maailmas, kus tarbimiskultuur on tähtsam elamiskõlbliku keskkonna säilitamisest. Meile sisendatakse, […] Vaata lähemalt ›
0
Algus eelmises Sirbis. Kirjandusloost kirjandusmänguks. Kuni 1990. aastate keskpaigani oldi literaadinäidendites kultuurilooline: püüti olla usutav ja tõsiseltvõetav. Ehkki skeptilisemale vaatajale oli ammu selge, et päris nii need asjad käia ei saanud, sest ajalugu kordub farsina, eriti teatris. Siis hakkas varjatud mäng muutuma varjamatuks (tegevusaja ja -ruumi segipaiskamine, näitlejate järsk ümberkehastumine eri tegelasteks jne). Tõsi, kultuurilooline […] Vaata lähemalt ›
1
Selgunud on tänavused Euroopa Liidu kirjandusauhinna laureaadid. Eestist pälvis auhinna Mudlum romaaniga „Poola poisid“. Koos temaga pärjati Nathalie Skowronek (Belgia), Lana Bastašić (Bosnia ja Hertsegoviina), Maša Kolanović (Horvaatia), Stavros Christodoulou (Küpros), Asta Olivia Nordenhof (Taani), Matthias Nawrat (Saksamaa), Shpëtim Selmani (Kosovo), Francis Kirps (Luksemburg), Stefan Bošković (Montenegro), Petar Andonovski (Põhja-Makedoonia), Maria Navarro Skaranger (Norra) ja […] Vaata lähemalt ›
0
“Muuseuminutid” toovad 90-sekundilistes klippides teieni kümme märgilist eset meie kogudest. Surmatud mõõk, mänguautomaat, nunnasõrmus, praksinoskoop, punapropaganda… Üks tavalisena tunduv ese võib peegeldada tervet ajastut ja rääkida loo elust enesest. Ajaloomuuseum teadurid ja näituste kuraatorid toovad digikultuuriaastal teieni “Muuseumiminuti” videoklipid, kus populaarteaduslikus võtmes tutvustatakse kümmet eset ja lugu muinasajast 1990. aastateni, Eestist, Kamtšatkalt ja Saksamaalt. 90-sekundilised [… Vaata lähemalt ›
0
EPP ANNUS: Moskva küll keelas, aga ka muutused said alguse sealt Kunstiinstitutsioonides väljendati korduvalt vajadust selgete ja täpsete instruktsioonide järele,kuidas teostada eksimatult ette nähtud ideoloogiline ja metodoloogiline pööre Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek (toim). A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Böhlau Verlag, 2019. 280 lk. Pandeemia on meid kõiki […] Vaata lähemalt ›
1
22. mail avatakse Kumu kunstimuuseumi suures saalis külastajatele Ando Keskküla (1950–2008) retrospektiivnäitus, mis hõlmab kunstniku loomingut 1960. aastate lõpust 2000. aastate keskpaigani. Näituse „Tehnodeelia ja tegelikkus“ kuraatoriks on kunstiteadlane Anders Härm ning näitusega kaasneb ka Keskküla loomingut põhjalikult tutvustav raamat. Näitus tutvustab Keskküla loomingut kahe keskse motiivi kaudu. Ühelt poolt tegeles ta läbi mitme aastakümne […] Vaata lähemalt ›
0
13. maist – 30. maini on Kogo galeriis avatud Eike Epliku isikunäitus “Biomass – kummitus nurgas”, mida saadab Mehis Heinsaare tekst “Elusamus” (2020). Näituse keskmes on imeline ja ärvardav loodus parafraasina Aleksandr Pavlovitš Muranovi ja Mehis Heinsaare teostele*. Kummitus nurgas on jõuetu, kuid näitab siiski hambaid. Näitusesaalis valitseb imeline harmoonia. Heinsaare tekst annab võimaluse mõtiskleda […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid avavad 19. mail taas uksed külastajatele, keda ootavad ees kolm uut näitust ja püsiekspositsioonid. Muuseum tervitab külalisi põneva kevad-suvise programmiga. Vastavalt riiklikele ettekirjutustele ja tervisekaalutlustele on uuendatud ka külastustingimusi. Mikkeli muuseumis paotub vaatajatele uks legendaarse kunstikoguja Mart Lepa maailma näitusel „Isiklik sajand. Mart Lepa kunstikogu“. Näituse keskmes on huvitava erakoguga kollektsionäär […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Ajaloomuuseumil on rõõm teatada, et alates 19. maist oleme taas külastajatele avatud. Teisipäeval kell 10 teevad uksed lahti Suurgildi hoone, Teatri- ja muusikamuuseum, Maarjamäe loss, Filmimuuseum ja Maarjamäe tallihoone. Muuseumid on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10.00 – 18.00. Maarjamäe ajalookeskuse muuseumide näituseid saab suvehooajal külastada soodsamalt. Ühe muuseumipileti hinnas on nii Maarjamäe lossi, Filmimuuseumi […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnamuuseumi filiaalid avavad uksed 19.-20. mail ning kutsuvad vaatama uusi ja püsinäitusi! Pärast kahte kuud suletud uksi ning keskendumist tööle kogude ja veebimuuseumiga avavad Tallinna Linnamuuseumi filiaalid sel nädalal taas uksed publikule. Pikendasime vähemalt mai lõpuni ka näitusi, mille lahtiolek eriolukorra tõttu jäi napiks. Linnamuuseum Vene 17 ja Kiek in de Köki kindlustustemuuseum on […] Vaata lähemalt ›
0
Filmimuuseum kutsub kõiki uue näituse “Elu on kostüümimäng. Cosplay Eestis” virtuaalsele avamisele 18. mail kell 19.00 Muuseumisse saab näitust vaatama tulla alates 19. maist – sel päeval avanevad külastajatele lisaks Filmimuuseumile ka Suurgildi hoone, Teatri- ja muusikamuuseum, Maarjamäe loss ja tallihoone. Näituse virtuaalne avamine toimub Ajaloomuuseumi Youtube’is. Kuraator ja cosplayer Galina Zaitseva tutvustab näitust ning […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusraamatukogu digiresident, kunstnik Timo Toots loob septembriks raamatukogu fuajeesse “vana aja säutsumasina”, mis hakkab printima Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist Digar välja lühiartikleid eelmise sajandi päevalehtedest. Kunstnik Timo Tootsi sõnul on Digari põhjatud perioodika kogud põnev allikas, mis annab vaate erinevate ajastute igapäeva. “Millest räägiti, mida kuulutati, mis oli tavaline. Suurtest andmehulkadest põnevate kildude leidmine saab olema väljakutse. […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusraamatukogu hakkab ennast esmaspäevast järkjärguliselt avama, tehes esmalt oma kasutajatele kättesaadavaks lugemissaalid, arvutitöökohad, personaalse nõustamise ja hoones asuvad näitused. Rahvusraamatukogu hoone on alates esmaspäevast, 18. maist avatud tööpäevadel kella 12.00-18.00. Raamatukogu lähtub avamisel valitsuse juhistest ning väärtustab oma klientide ja töötajate tervist. Selleks korraldab raamatukogu esmaspäevaks oma ruumid ja koristusrutiinid ümber viisil, mis toetaks 2-meetrise […] Vaata lähemalt ›
0
Muuseumipedagoog Kadi Kriit on koostanud õppematerjali „Ole arhitekt!“ mõeldes I ja II kooliastme õpilastele, eeskätt 3., 4. ja 5. klassi matemaatika õppimiseks, kus teemaks pikkusühikute teisendamine, jagamine ja murrud. Matemaatikat õppides saab häälestuda arhitektiks õppimisele ja ka vastupidi. Videotes on lähemalt juttu sellest mida ja kuidas teeb arhitekt. Osa arhitekti tööst on plaanide ja makettide […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 16. mail kell 19 näitab Rahvusooper Estonia oma Facebooki lehel ülekandena Léo Delibes’i kogupereballetti „Coppélia“. Ballett on loodud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse „Uneliivamees“ ainetel ja jutustab mänguasjameister Coppéliusest, kes on loonud nuku nimega Coppélia ja soovib teda kogu hingest ellu äratada. Balleti maailmaesietendus toimus Opéra Paris’s 1870. aastal ja see kaunis ballett on […] Vaata lähemalt ›
0
Riigikogus läheb jälle innukaks töötegemise teesklemiseks. Valitsus andis talle kuklasse hingava kitsa huvirühma mahitusel aprilli lõpus parlamendile üle otsuse eelnõu „Riigireformi elluviimisest“. Isegi palju näinud ja kannatanud riigikogu ajaloos on tulnud suhteliselt harva ette hetki, mil peab tõsise näoga arutama täiesti sisu- ja mõttetühja, tõlkimatus kantseleikeeles kirja pandud teksti, loomingut, millele ükski koolmeister gümnaasiumi lõpukirjandina […] Vaata lähemalt ›
0
Kuigi paljude Eesti kooride töö on eriolukorras seiskunud, on ka eeskujulikult läbi viidud virtuaalseid kooriproove ja dirigente, kes võtavad rasket olukorda tuleproovina. Kuigi kooslaulmise erilist tunnet videosilla teel luua ei saa, on dirigendil ka selles olukorras võimalik süveneda kooritööd rikastavatesse nüanssidesse. Parimad näited on individuaalsed hääleseadetunnid, vabatahtlikud solfedžotunnid ja virtuaalsed luukambrid. Kõik see näitab, et […] Vaata lähemalt ›
71
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 02:43
Viimane uuendus: 02:36.
Uudiste reiting uuendatud: 02:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)