Pooltühi Tallinna vanalinn on ju omamoodi kergenduski. Asju saab siin nüüd ajada hõlpsalt ja kärmelt, puuduvad liikumist takistavad inimmassid. Veel eelmisel suvel sai vanalinna tänavail jalutada vaid turisti tempos, see on teatavasti aga korralik zen-väljakutse. Eriti kui oled koosolekule hilinemas. Kui ühest pudelikaelast (näiteks Patkuli trepi otsast) lõpuks läbi murda õnnestus, pani tee kohe uuesti […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti ilmus rohkete illustratsioonide ja atraktiivse graafilise materjaliga Tallinna parkimispoliitika arengusuundade analüüs „Metapark“.* Selles tuuakse välja, milline on kehtiva parkimispoliitika mõju linnaruumile, kus ja kui palju parkida saab, mis on parkimise tegelik hind ning kuidas peaks pealinn parkimist suunama, et luua selline elukeskkond, kus arvestatakse võimalikult paljude liikumisviisidega. Uuringu lähtekoht on, et linnad võivad majanduslikult […] Vaata lähemalt ›
0
Roy Anderssoni „Lõppematusest“ (mida võib tõlkida ka kui „Muutumatusest“) on ühtviisi poeetiline ja eksistentsiaalne kogemus, abstraktne mõtisklus maailmast ja inimesest, inimese üksildusest, hüljatusest ja elu haprusest. Andersson ise reisida ei armasta, küll aga oli filmi linastusel Rotterdami filmifestivalil kohal ta kauaaegne produtsent Johan Carlsson, kes on Anderssonist teinud dokumentaalfilmi „Homme on ka päev“1 (2011). Siis, […] Vaata lähemalt ›
1
Kõrvaltänavas on maja, kus ei elata just sellist elu nagu ma ise tahaksin elada. Ega neile endile ka vist väga ei meeldi: mees ei ole rahul naise käitumisega, naine mehe omaga veelgi vähem. Naine väljendab aeg-ajalt oma rahulolematust, kurdab isegi tuttavatele. Mees leiab, et naine olgu vait, kõik on hästi, kui naise sobimatu käitumine välja […] Vaata lähemalt ›
6
Ajakirjanik ja tõlkija Ljudmila Gluškovskaja pälvis kevadel Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse kirjanduse auhinna.* Esile tõsteti raamat „Mu kurbus on hele“ („Печаль моя светла“), mis on pühendatud Ljudmila Gluškovskaja abikaasa, kirjaniku Juri Zotovi (pseudonüümiga Nil Nerlin) mälestusele. Juri Zotov oli 1994. aastal üks ajakirja Võšgorod asutajaid. Võšgorodi viimase, 2019. aastal ilmunud numbri sissejuhatuses selgitatakse, et ta […] Vaata lähemalt ›
0
Juba mais teatas peaminister Jüri Ratas, et usub koroonaviiruse teise laine tulekut. Selle võimalusega arvestamisest ei ole valitsus seniajani loobunud. Ettevalmistusi tehakse, isikukaitsevahendite varusid soetatakse ja avaliku info järgi otsustades ei ole plaanis ühiskonnaelu sfääre sama ulatuslikult sulgeda nagu kevadel. Siiski pole Eestis ega terves maailmas üksmeelt selle osas, mis üldse on „teine laine“ ja […] Vaata lähemalt ›
0
Impeeriumid on halvad, kuna nad suruvad maha nii sotsiaalseid kui ka tehnoloogilisi uuendusi. Konkurents riikide vahel on hea, kuna soosib mõlemat. Teekond moodsa maailma jõuka heaoluühiskonnani koos demokraatia ja õigusriigiga ehk francisfukuyamalikult öeldes: „teekond Taani“ vajas impeeriumide vaba(ma) maailma teket. Langema pidi just Rooma impeerium, et Euroopa saaks eelnimetatud moel esile tõusta. Inimkond on suurema […] Vaata lähemalt ›
3
Meie seast on lahkunud Eesti Näitlejate Liidu auliige, kultuuriedendaja Leida Rammo. Leida Rammo sündis 18. aprillil 1924 Tallinnas ja lõpetas 1942. aastal Tallinna 4. tütarlastegümnaasiumi humanitaarharu. Aastatel 1944–1945 elas Rammo Tšehhoslovakkias, Austrias ja Belgias. Oma näitlejaõpinguid alustas ta Viini teatrikoolis, kus õppis kuni kooli sulgemiseni sõja tõttu. 1950. aastal lõpetas Rammo Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Rammo […] Vaata lähemalt ›
0
Randel Kreitsberg, „Minu Läänemeri“ Triinu Oberšneider, „Magistraalist ühiseks ruumiks“ Janika Turu, „Mälu hoidmine“ Kaupo Meiel, „Siin elas Hannibal“ Intervjuu maastikuarhitekt Kristi Grišakoviga Aija Sakova „Mäletamise poeetika“ Ljudmila Gluškovskaja „Mu kurbus on hele“ Endla teatri „Hotell laibaga“ Pärnu muusikafestival Mängufilm „Reis Kreekasse“ Vaata lähemalt ›
0
Aija Sakova „Mäletamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid lähivaates“ on üks vähestest akadeemilistest raamatutest, mille ma olen kaanest kaaneni sõna-sõnalt läbi lugenud ja lugemist seejuures nautinud. „Mäletamise poeetika“ on ladus ja huvitav, teos pakub kindlasti mõtteainet ka n-ö tavalugejatele. Sakova stiil on küll akadeemiline, kuid tema uurimuse keskmes on inimene, kirjaniku elu ning looming, […] Vaata lähemalt ›
1
243 ainuüksi harku laagris 243 silmapaari 243 tuksuvat südant 243 elu 243 süüta süüdlast seegi vaid number paberil murru laitse klooga paarkümmend peret ellujäänuid piisk meres 243 murdosa euroopa sadadest tuhandetest kindel arv teadmata kes neid hobusevargaid ja ennustajamutte ikka lugeda viitsis ritsikad ja inimrämps vabana sündinud rahvas suremas vangistuses ainsaks kuriteoks päritolu ainsaks […] Vaata lähemalt ›
1
Edward von Lõnguse „Viimsepäeva katedraal“ 2. – 30. VII Tallinna biennaalil (Sepapaja 10). Kuraator Andra Orn, näituse heli Taavi Tulev. Edward von Lõnguse suurele ülevaatenäitusele Ülemiste linnakus on koondatud kunstniku tuntumad teosed, mille originaale võib näha mitmes Eesti paigas kommentaarina mingile sündmusele või ka ajastule tervikuna. Kirikuhoone ülesehitusest ja sisustusest inspireeritud nn viimsepäeva katedraal on […] Vaata lähemalt ›
0
RANDEL KREITSBERG: Minu Läänemeri Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa. Ma olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Liidu otsustusprotsessis on vähe üllatuslikku. Ilma kodanike mandaadita ametisse nimetatud komisjon töötab tavakorras tööpäeviti ja hoiab masinavärki käigus. Aeg-ajalt kogunevad Brüsselis ka liidu liikmesriikide valitsusjuhid, kellest igaühel on kodumaine mandaat hammasrataste vahele liiva puistata. Nemad töötavad puhkepäevadel ja öösiti. Komisjon ei pea oma olematutele valijatele iga otsuse järel raporteerima suurvõidust, valitsusjuhid aga teevad seda […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumis maksab ühe näituse tegemine 300 000 kuni 400 000 eurot, võisime hiljuti lugeda Tartu Postimehest. Võtab tummaks. Selle taustal on teave, et enesele hiidmaja nõutanul on 900 000 euro suurune auk, mille lappimiseks saadi küll riigilt 433 000 eurot, kuid koondada, põhiliselt kohvikurahvast, on ikka tarvis. Üldiselt tehakse näitusi igat senti lugedes, iga sammu kaaludes ja nii saadakse hakkama […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti rahvaraamatukogude kõige populaarsem kirjanik oli mullu rootsi lastekriminullide autor Martin Widmark.1 Saab näha, kas Widmark osutub sama populaarseks loodavas üle-eestilises e-raamatute tasuta laenutuskeskkonnas. Uus keskkond peaks tööd alustama juba oktoobri keskel. Selleks on Eesti Rahvusraamatukogu koostöös kultuuriministeeriumiga välja kuulutanud hanke.2 Tõsi küll, täit kindlust, et Widmarki „LasseMaia detektiivibüroo“ raamatud seal leiduvad, ei ole: e-väljaanded […] Vaata lähemalt ›
0
Kellerteatri „Mäng“, autor Anthony Shaffer, tõlkija Malle Klaassen, lavastaja ja helikujundaja Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla-Keller, valguskunstnikud Rene Topolev ja Britt Urbla-Keller, maskikunstnik Sandra Lange. Mängivad Meelis Kubo, Elmo Kibuse ja Andres Roosileht. Esietendus 9. VII Kellerteatris. Kui mina lõpuks Kellerteatrisse jõudsin, oli selle esimene aastapäev juba möödas. Mine tea, kas suurt elevust tekitas rohkem […] Vaata lähemalt ›
3
Näitus „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“ Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 8. XI 2020. Kuraatorid Sandra Mälk ja Benoît Peeters. Koomiksimaailma Belgia superstaaride François Schuiteni ja Benoît Peetersi loomingu näitus „Urbatekt varjatud maailmas“ arhitektuurimuuseumis esmatutvustab siinsele publikule graafiliste romaanide sarja „Les Cités obscures“ ehk „Varjatud linnad“. Ehkki autorite nimesid väljaspool eriala ja/või kodumaad […] Vaata lähemalt ›
0
„Ära käi Kärdel,“ kordas mei ema ikka, kui raha otsa hakkas löppema. Nee öpedussönad oli ta kasutusele vötten ühe mei küla vanapoisi keest, kis vastas sedasi köikidele uudishimulikkudele, kis imestasid, et kuida taal naa palju raha on. Aas aga näpu tähtsald püsti ja ütles elutargald: „Ära käi Kärdel“. Mo lapsepölves käidi Kärdel harva, korra nädalas, […] Vaata lähemalt ›
46
Pärast pikka elupäeva on lahkunud Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu auliige, kunstiteadlane Kaalu Kirme. Kaalu Kirme sündis Tallinnas hiidlasest ema Hilda ja Võrumaalt pärit politseikordnikust isa Gustav Kriseli esimese pojana. Lapsepõlvesuved veetis ta Hiiumaal Jausa külas vanavanemate talus ning kooliteed alustas Rahumäe algkoolis Nõmmel. 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist kolis perekond […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Lääne Elu
|
0% |
Sakala
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.06.2026 09:29
Viimane uuendus: 09:24.
Uudiste reiting uuendatud: 09:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)