29. aprillil tegi Eesti terminitöö juhtkomitee otsuse toetada 2020. aastal 31 terminikomisjoni. Kui palju laekus taotlusi? Terminikomisjonide toetamise konkursile laekuski 31 taotlust eri valdkondade terminikomisjonidelt. Niisiis toetati kõiki taotlejaid, kelle leiab veebilehelt terminoloogia.ee. Kas kõik panustavad ka Ekilexi terminibaasi? Kuigi enamik baase on Ekilexis, ei tööta päris kõik veel seal. Praegu ongi Ekilexi ülemineku aeg: […] Vaata lähemalt ›
13
Levila kuuldemäng „Üks päev Mati Alaveri elus“,1 lavastaja Tambet Tuisk; lavastaja, helirežissöör ja muusika autor Janek Murd, helioperaator Ekke Västrik, teksti autor Eero Epner. Mängivad Gert Raudsep, Mirtel Pohla, Eva Koldits, Jaak Prints, Sergo Vares, Tarmo Tiisler, Andres Mähar, Tambet Tuisk, Kristel Eplik, Janek Murd ja Ekke Västrik. Veebruari lõpus alustas avalooga „Alkoholi lapsed“2 tegevust […] Vaata lähemalt ›
0
Veetsime Marju Lepajõega palju helgeid hetki, rääkides linnast, konkreetsemalt Zürichist ja Tartust. Marju oli endale tellinud raamatu Zürichi linna kirjanduslikust ajaloost. Autori nimi ja raamatu pealkiri ei tulnud kunagi jutuks (vahest keegi teab?), ent mulje oli söövitav. Mõtted tiirlesid samalaadse suurehaardelise projekti üle Tartu kohta. Ehk jõuab too mõte kunagi ka vormi. Selle kõige keskmeks […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on graafik Edith Paris. Edith Paris sündis Tallinnas advokaat Tõnis Jürise perekonnas. Tema ema Edith Schlaff oli Ants Laikmaa nõotütar, tuntud maestro Haapsalu perioodi portreelt „Tutty Schlaff“ (1902, Eesti Kunstimuuseum). Tutty Schlaff jõudis jagada oma mälestusi Laikmaast ning värvikad on ka Edith Parise mälestused eluolust Haapsalus ajakirjas „Põlvnemislugu“ (1999, nr 8). Kunstnikuna on Edith Parise […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurikeskus avaldas hiljuti Eesti nüüdisarhitektuuri veebikaardi. See asub aadressil estonianarchitecture.com. Mis tingis vajaduse selle kaardi järele? Directory of Estonian Contemporary Architecture (EstArch) võrguleht on kasvanud välja arhitektuurikeskuse tegevusest ja projektidest. 2012. aastal andsime välja esimese taskugiidi trükise Tallinna nüüdisarhitektuurist, samast ajast on pärit ka arhitektuuri ekspordiklubi kataloog „Aku“. Üks meie tegevussuundi on Eesti nüüdisaegse arhitektuuri […] Vaata lähemalt ›
0
Eriolukord riigis jätkub, ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadlaste koduloengud jätkuvad. Olete palutud vaatama uusi videoloenguid! Mare Kõiva loeng jüripäevast ja püha Jüri müüdist Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteaduri Mare Kõiva videoloeng “Jüripäev. Kas müüdid kajastuvad vernakulaarsetes praktikates?” vaatleb püha Jüri müüdi ühendusi vanemate ja tänapäevaste kultuuriliste kogemustega, samuti müüdi sümboolseid, materiaalseid ja visuaalseid aspekte. Mis muudab […] Vaata lähemalt ›
0
IVAN LAVRENTJEV: Eesti ajaloomälu ja venelased kui kasutamata võimalus Eesti venelastel puuduvad nende endi loodud tüvitekstid. Meie venekeelsete inimeste identiteedi on konstrueerinud välised mõjutajad. Enne kui sajad koorid Tallinna laulukaare alla kogunesid, ilmutasid mõned rahulolematuse märke XXVII laulupeo repertuaariga. Nagu varemgi, sai ka läinud suvel Eesti ajakirjanduse ja arvamusliidrite Facebooki profiilide vahendusel jälgida küsitava olulisuse […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusraamatukogu ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta, et jäädvustada need tuleviku tarbeks Eesti veebilehekülgede arhiivi veebiarhiiv.digar.ee. Oodatud on soovitused veebilehtede, sotsiaalmeediagruppide, portaalide, blogide ja näiteks YouTube’i videote kohta, mis kajastavad Eesti elu COVID-19 pandeemia ajal. Veebilehel kajastatu peab puudutama Eestit ja eestimaalasi pandeemia kontekstis, olgu see eesti või mõnes muus keeles. Talletamise tingimus on materjali […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooper Estonia tähistab juubelinädalaga 180 aasta möödumist kuulsaima vene helilooja Pjotr Tšaikovski sünnist ja alustab virtuaalsete lühikontsertide sarja. Homme, 7. mail, helilooja sünniaastapäeval, tuuakse teatri virtuaalkanalites publikuni lühikontsert Tšaikovski loomingust, laupäeval näitab rahvusooper oma Facebooki lehel ülekandena ooperit „Padaemand“, mille lavastaja on Arne Mikk ja kunstniku Eldor Renter. Ka sel nädalal alguse saanud Eesti Rahvusballeti […] Vaata lähemalt ›
0
Aprilli alguses korraldatud kunstivaldkonna loovisikutele ja institutsioonidele mõeldud küsitluse tulemustega saab nüüd tutvuda Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kodulehtedel. Küsitluse eesmärk oli kaardistada eriolukorra tõttu tekkinud kahjusid kunstivaldkonnas. Kogutud infot kasutab Kultuuriministeerium valdkonna olukorra hindamisel ning selle põhjal valminud analüüsi on võimalik lugeda siit. Vastuseid analüüsisid Kaarin Kivirähk (KKEK) ja Kadi-Ell Tähiste (EKKAK). Ku Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 5. mail kell 20 saavad kunstihuvilised võimaluse tutvuda kollektsionäär Mart Lepa kunstikoguga Mikkeli muuseumi veebituuri vahendusel. Näitusel „Isiklik sajand. Mart Lepa kunstikogu“ teeb ringkäigu kuraator Eda Tuulberg. Tuur on nähtav Mikkeli muuseumi Facebook’i lehel ning jääb hiljem muuseumi sotsiaalmeediasse ka järelvaatamiseks. Ringkäigul saab heita pilgu muuseumi kahel korrusel kulgevale väljapanekule ning kuulata kuraatori tutvustust […] Vaata lähemalt ›
0
AKTSIOON: EESTI TEATRI PÄÄSTMINE 8. mai 19:00 http://elektron.live Ühel septembrikuu päeval 2019, kui räägiti veel teatri üleproduktsioonist, kirjutasid 4 näitekirjanikku Draama festivalil lühinäidendi düstoopilisest õhtust, kui kõikide teatrite uksed on ootamatult suletud. Sel päeval koguneb Pärnus Endla teatri eest 4 inimest, kes otsustavad head kriisi mitte raisku lasta ning Eesti teatri uuesti luua. Alustades ideaalsest […] Vaata lähemalt ›
0
Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas 23. märtsil välja ettevõttenime võistluse. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe kaudu oktoobri alguses. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub viiendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on […] Vaata lähemalt ›
0
Mainumbris arutleme, kuidas muudab tänavune koroonakevad meie üleüldist elutunnetust ja tulevikku. Eriolukorrast on kujunenud uus normaalsus ja selge on see, et selle lõppedes pole maailm enam päris endine. Ometi on praegustes karantiinioludeski esile kerkinud ajastule omane minevikuihalus, millest kirjutab värskes lehes Berk Vaher. Andres Maimik võtab oma essees vaatluse alla piirangutele keskmist sõrme näitavad tunded […] Vaata lähemalt ›
0
Tuvide ja pistrike igikestvas vaidluses globaalse julgeoleku kasvatamise viiside üle saabusid viirusekriisiga ühtedele magusad, teistele murepäevad. Mitmete mõttekodade analüütikute üks põhiteese on, et maailm on täis uusi sõjalisi ja hübriidseid ohte, mis kasvavad lakkamatult, ja järelikult peab nendega toimetulekuks tegema ka aina suuremaid kulutusi. Samuti on nn halvad riigid kogu aeg valvel, et kasutada ära […] Vaata lähemalt ›
0
Eriolukorra tõttu on teatrid katkestanud etendustegevuse ning praeguse seisuga kuni juuni lõpuni vahetult publiku ees etendusi ei anta. Valituse otsusel mais ja juunis Eestis avalikke üritusi ei korraldata, suurürituste keeld kehtib 31. augustini. Seda, kas ja mis tingimustel saavad juulis ja augustis toimuda piiratud külastajate arvuga üritused, sealhulgas teatrietendused, otsustab valitsus maikuu jooksul. Kultuuriministeerium on […] Vaata lähemalt ›
0
Muusikavaldkonnas on pikisilmi oodatud, millised meetmed võetakse Eestis tarvitusele, et korvata eriolukorras seisma jäänud muusikaelu tõttu saamata jäänud tulusid. Nüüd paistab tunneli lõpus natuke valgust, sest juba lähipäevil saab ministeeriumile esitada muusikavaldkonna erakorralise toetuse taotlusi. Peale toetusmeetmete tutvustab kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts siinkohal põhjalikult olukorda, milleks tuleb praeguse harukordse seisaku tõttu muusikavaldkonnas tegutsejatel üldse valmi Vaata lähemalt ›
0
Filmide tootmine on teadupärast väga kulukas ettevõtmine, ja sama kulukas, kui rongi käima lükata, on ka see poole sõidu pealt seisma panna. Kuidas plaanitakse seiskunud filmirong liikuma panna ja filmivaldkonna tulevikust räägib Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. Kriisiolukorras pani Eesti Filmi Instituut aluse uuele, üheminutilise filmi initsiatiivile. Kuidas see mõte tekkis? Kuna tänavu on […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi hallatav kunstivaldkond koosneb valdavalt vabakutselistest loovisikutest ning omaalgatuslikest ja eraõiguslikest asutustest, kesksed riiklikud kunstiinstitutsioonid, näiteks Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, kuuluvad muuseumivaldkonda. Nemad saavad kriisiolukorrast tingitud abi muuseumidele mõeldud abipaketist. Kultuuriministeerium rahastab, sedagi osaliselt, vaid Tallinna Kunstihoone, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Kaasaegse Kunsti Arendu Vaata lähemalt ›
0
Statistika ja mõõdetavad tulemused on meelelahutus. Kõige-kõige otsimine köidab alati. Kui vana on kõige vanem inimene? Kus on kõige külmem paik? Kes on uus superstaar? Kus asub kõige liiklusohtlikum ristmik? Ka viimase küsimuse vastus on nüüd selgunud. Eesti Liikluskindlustuse Fond teatas, et juba kolmandat aastat järjest on see Tartu Riia ringtee, kus ka hoolimata eriolukorrast […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Müürileht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.04.2026 14:22
Viimane uuendus: 14:18.
Uudiste reiting uuendatud: 14:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)