Tartu ülikooli vanemteadur, geoinformaatik Evelyn Uuemaa võttis vastu Twitteris levinud #30DayMapChallenge väljakutse ja tegi talvel kolmekümne päeva jooksul iga päev ühe Eesti kaardi, seades lisaeesmärgiks kasutada kaartide koostamisel ainult kõigile ligipääsetavat avatud lähtekoodiga tarkvara. Nii valmisid kaardid Eestimaa eri palgeist, siin saab näha neist mõnda. Kõige suuremaks väljakutseks pidas Uuemaa seejuures avaandmete leidmist, mille põhjal […] Vaata lähemalt ›
0
2020. aastal on maailma tähelepanu arusaadavatel põhjustel pöördunud senisest enam arstidele ja meditsiinitöötajatele. Kuidas aga on arste kujutatud filmikunstis ja kas siin on võimalik välja tuua ka mingeid üldistusi? On arst pigem kangelane või psühhopaat? Teadus ja müstika Aega ja ajastuid võib jaotada mitut moodi. Ühe võimaliku käsitlusena sai modernne aeg alguse Prantsuse revolutsiooniga 1789. […] Vaata lähemalt ›
6
Tallinnas näeb palju hooneid ja taristuobjekte, mis on enamjaolt rajatud roheluse arvelt. Värske näitena on paslik välja tuua Reidi tee lahendus. See tõstatab küsimuse, kas tahame, et Eesti pealinn on betoonlinn või linn, kus ei eelistata sõidukeid, vaid arvestatakse kõigi liiklejatega. Linnaruumi peaks kavandama nii, et inimesed tahaksid seal oma vaba aega veeta – on aeg […] Vaata lähemalt ›
0
„Planet Alexithymia“ („Planeet Alexithymia“), autor ja helikujundaja Karl Saks, dramaturg Maike Lond Malmborg, valguskujundaja Henry Kasch. Laval Ruslan Stepanov ja Karl Saks. Esietendus 1. VII Rakvere teatri väikeses saalis etenduskunstide festivalil „Baltoscandal“. Harilikult ei pea ma heaks tooniks alustada arvustust kolleegide tsitaatidega. Justkui endal mõtteid ei oleks. „Planet Alexithymia“ puhul tundub see aga põhjendatud. Ehkki […] Vaata lähemalt ›
2
„Mina ei saa sellest kooseluseaduse probleemist aru. Mees… kuidas sa saad selle asja sinna sisse? Musitad teda siis või? Või naine, katsud teisel tissi nii palju, et läheb heaks või?“ Nii räusatakse eesti inimeste intervjuudest kokku pandud lavastuses „Väljast väiksem kui seest“ Pärnu teatri laval 2017. aasta kevadel. Mispeale lällajad, hirmust ja vihast värisemas, silmad […] Vaata lähemalt ›
0
Etenduskunstide festival „Baltoscandal“ 1. – 4. VII Rakveres. „Baltoscandal“ pakkus sel aastal meeldivalt palju audiovisuaalseid elamusi, muu hulgas ka ekraani vahendusel. Saab ka öelda nii: sellekevadine Eesti teater on pakkunud meeldivalt palju audiovisuaalseid elamusi (sealhulgas ekraani vahendusel), sest festivalil esietendusid lavastused, mille esietendust ei saanud eriolukorra tõttu kavandatud ajal teha. Nii andis „Baltoscandal“ ka harva […] Vaata lähemalt ›
1
2018. aastast Tallinna muusika- ja balletikooli (TMBK) ühendamist juhtinud Eero Raun sai juuni lõpus ootamatu koondamisteate, mille ametlikuks põhjuseks toodi kulude kokkuhoiu vajadus. Tegelikust põhjusest ei taha kumbki pool avalikult rääkida, kuid tähtsam ongi vahest keskenduda sellele, kas kolme kooli ühendamine jätkub seniste kokkulepete kohaselt või on haridus- ja teadusministeeriumil varuks uus plaan. Muusikavaldkonnas kerkinud […] Vaata lähemalt ›
0
Asjad jõudsid sinnamaani (külast laenuks võtsin saani, kosja asutasin end, Ingel elas Oina kandis ja mul selleks sõiduks andis halli ruuna isa vend…) – et hakkasime rääkima asjast. Õige mul nüüd asja või misasi see veel on? Oled miski asjapulk või? Aga teate, see polegi minu asi, miks ma asja käsile võtsin. Oli vaja asjatada ja […] Vaata lähemalt ›
0
Juhtusin kuulma, kuidas kellelegi üht raamatut ette loeti. Esimene mulje, mis sai kohe ka välja öeldud, oli: „Küll ikka jahub.“ See tekst oli „Eessõna manifesti kordustrükile“ ning manifest sürrealismi esimene manifest (1924). Nii eessõna kui ka manifesti autor on André Breton, kes ilmselt tutvustamist ei vaja. Eessõna algab kobavalt ja puiselt nagu aruanne akadeemiale, peatub […] Vaata lähemalt ›
1
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ja ajalooprofessor Aadu Must on aastakümneid armastanud pajatada lugusid, kuidas meie talupoegadest esivanemad XIX sajandil kirglikult ja tobedate asjade üle vallakohtutes vaidlesid, ning ikka lisanud ka moraali, et muistsest kogemusest tasub õppida. Üks stiilinäide Tori vallakohtust: „Hans Johann Torist oli ilma kutsumata kohtu istumise aegas kohtu tuppa sisse tunginud, kohut oma lärmiga […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus „Tase“ kuni 28. VIII veebis ja alates 17. VIII traditsiooniliselt EKA hoones. Korraldaja Pire Sova, kommunikatsioon Solveig Jahnke ja Mart Vainre, graafiline disain Elisabeth Juusu, Robin Siimann ja Kersti Heile. Viimaste kuude jooksul oleme näinud kiiret innovatsiooni paljudes kultuuri edasiandmise viisides. Läbiv mõiste on olnud „uus lahendus“. Kumu kunstimuuseum alustas virtuaaltuuridega, […] Vaata lähemalt ›
4
Tallinna muusika- ja balletikool (TMBK) on 2020. aastal loodav riigikool, millega ühendatakse alates 1. juulist 2022 kolm pika traditsiooniga kooli: 1944. aastal loodud Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool (GOTM), 1946. aastal loodud Tallinna balletikool (TBK) ja 1961. aastal loodud Tallinna muusikakeskkool (TMKK).1 Suurem osa Eesti tulevastest kutselistest muusikutest ja tantsijatest omandab erialase hariduse just selles […] Vaata lähemalt ›
0
Piia Post, „Mis on see kliima, mis muutub?“ Tristan Priimägi, „Haiguste ravi. Pole garanteeritud“ Eero Raun, „Tallinna muusika- ja balletikooli visioon“ Triin Vallner, „Metsik linn“ Ahti Jakson, „Terasmetsast linnametsaks“ Mihkel Kunnus, „Valge mees on surnud“ Jaan Kaplinski „Eesti, estoranto ja teised keeled“ EKA lõputööde näitus „Tase“ mängufilm „Biidid“ kontsert „Valgete ööde muusika“ Vaata lähemalt ›
0
Loen Sirbis avaldatud arvamusi teemal „Kliimale tuleb kasuks“ ja mõtlen sealjuures, et kuidas iga kirjutaja enda jaoks oma kliima mõiste on välja mõelnud. Kirjutajate seas on teadlasi, kes kindlasti on teadusliku mõistega kokku puutunud, aga on ka teiste elualade esindajaid, kes mõistet vabalt interpreteerivad. Sageli jääb arusaamatuks, mida üldse kliima all mõistetakse. See segadus on […] Vaata lähemalt ›
12
VI sajandist pärinevat Hagia Sophiat on Vahemere maades sajandeid imetletud kui arhitektuuri meistriteost. Ta on vaimustanud külastajaid oma seinu ja põrandaid kaunistava marmori, hiiglasliku kupli ning säravate kuld- ja hõbemosaiikidega. Sultan Mehmet II Vallutaja muutis selle XV sajandi keskpaigas mošeeks ja osmanid pidasid hoonest väga lugu. Mehmet II moodustas selle kultuuripärandi kaitseks fondi ning annetas […] Vaata lähemalt ›
0
Reet Hiiemäe koostatud raamat „Usundid ja vaimsed õpetused Eestis“ võtab ülevaatlikult kokku kõik selle, mis puudutab maagilist ja esoteerilist usupraktikat XXI sajandi Eestis. Teosest leiab aktuaalset ning laiapõhjalist infot budismist kuni Lille Lindmäe õpetusteni. Kokku on raamatus käsitletud sadat usuliikumist. Kasutatud on vastava usundiga seotud sekundaarkirjandust ning teemakohast lisainfot annavad uurimusliku sisuga artiklid. Raamat on varustatud […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti interpreetide liidu kontsert „Valgete ööde muusika“ 9. VII teaduste akadeemia saalis. Maarja Purga (metsosopran), Anneli Tohver (klaver). Kavas Francis Poulenci, Maurice Raveli, Eino Tambergi, Henri Dutilleux’, Ester Mägi, Hector Berliozi ja Léo Delibes’i kammerlaulud. Kõik algas ühest niiskest juuliõhtust. Leevendasin ETV2 lehel igatsust suvise Lõuna-Euroopa järele ja avastasin järelvaatamise rubriigist Woody Alleni romantilise komöödia […] Vaata lähemalt ›
0
1. Inimesed on naernud miljoneid aastaid. Naer seostub ajus enamasti huumoriga. Nali ja naer moodustavad kultuuris samasuguse naabruspaari nagu küllakutse ja vastus või tervitus ja vastutervitus. Lihtsalt öeldes: nali on kutse naerma hakata. Vestluspartneril on võimalus see kutse vastu võtta või sellest keelduda. Kui kuulaja soovib naljale naeruga reageerida, siis üritab ta seda teha võimalikult […] Vaata lähemalt ›
0
OTT KARULIN: Seal ja praegu Seekordne „Baltoscandal“ pakkus harva võimaluse kogeda lühikese aja jooksul paljude kunstnike uudisloomingut, mis muidu jõudnuks vaatajani hajutatuna mõne kuu jooksul. Etenduskunstide festival „Baltoscandal“ 1. – 4. VII Rakveres. „Baltoscandal“ pakkus sel aastal meeldivalt palju audiovisuaalseid elamusi, muu hulgas ka ekraani vahendusel. Saab ka öelda nii: sellekevadine Eesti teater on pakkunud […] Vaata lähemalt ›
0
Kaks Euroopa teaduste akadeemiate föderatsiooni võtsid vaatluse alla regeneratiivmeditsiini senised saavutused, kesksed uurimisküsimused ja tulevikuvisioonid. Juuni esimestel päevadel publitseeritud visioonidokumendis „Regeneratiivmeditsiini väljakutsed ja võimalused“1 analüüsitakse, millised peaksid olema sellist tüüpi ravi põhimõtted, strateegilised prioriteedid, vajalike ravimite perspektiivid ja kuidas tuleb üles ehitada vastav poliitika. Dokumendi esmane sihtrühm on Euroopa Komisjon ja kogu Euroopa ter Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Sakala
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.06.2026 10:42
Viimane uuendus: 10:39.
Uudiste reiting uuendatud: 10:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)