Täna, 24. aprillil valis Tartu Ülikooli senat Viljandi kultuuriakadeemia (VKA) uueks direktoriks loomeettevõtluse ja juhtimise lektori ning VKA kultuurhariduse osakonna juhataja Juko-Mart Kõlari. Direktoriks valitud Juko-Mart Kõlar on kogenud juht muusika- ja kultuurivaldkonnas. Viljandi kultuuriakadeemia senise töötajana on ta väga hästi kursis VKA positsiooni ja probleemidega. Kõlar soovib uue direktorina edasi arendada kultuuriakadeemia keskseid teemasid: […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis, aga ka mujal ilmas on õhk paks väitest, et pärast Seda ei ole miski endine. Julgemad nimetavad Seda ka õige ja peene nimega pandeemiaks või koroonakriisiks ning võrdsustavad Teise maailmasõjaga, aga ettevaatlikum ja ebausklikum peab alasti kurjusega kohtudes teda eufemismidega tõrjuma. See, öeldakse, on tulnud, et jääda ning parim, mida inimkonnal loota, on alandlik […] Vaata lähemalt ›
0
Panin ühe luulekogu pealkirjaks „Kuidas peab elama“. Millegipärast küsimärgita, ehkki pidasin silmas vene kultuurist pärit eksistentsiaalset õhkamist – „Как жить?“. Mõni lugeja võttiski seda justkui juhiste jagamisena. No las võttis pealegi. Katkuajal, mil surve on ühtaegu majanduslik ja vaimne, on õhkamiseks taas põhjust. Seal on vist luuletuski Annikast, kes õpib moosi keetma. Kirjaniku ellujäämise osas võib […] Vaata lähemalt ›
10
Kuni 30. IV saab kultuurkapitalile eriolukorrast tingitult esitada eristipendiumi taotlusi. Ettepanekuid saavad teha tegevusvaldkondadega seotud juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas abivajajad ise. Kultuurkapitali tegevjuht Kertu Saks avab eristipendiumi tausta. Kellele on eristipendium mõeldud? Eristipendiumiga toetatakse loome- ja spordiinimesi, et nende loominguline või sportlik tegevus jätkuks ka kriisi ajal. Tegemist on kriisiaja lisameetmega, mis ei lahenda […] Vaata lähemalt ›
64
Kultuurkapital on eriolukorras muutnud raha jagamise põhimõtteid ja loonud eristipendiumi, et valdkondi paremini aidata. Helikunsti sihtkapitali nõukogu esimees Marje Lohuaru räägib muudatustest muusikavaldkonna vaatenurgast. Milliste meetmetega muusikavaldkonnas tegutsejaid abistatakse? Seaduse järgi peab kultuurkapital toetama loomeinimesi ja kogu valdkonda. Kultuurkapital saab väga kiiresti ja paindlikult olukordadele reageerida. Kuna praegu on eriolukord, siis asusime otsekohe mõtlema, kuidas […] Vaata lähemalt ›
1
Loovisikute ja loomeliitude seadus kehtib 2005. aastast, sama kaua jagatakse toetusi vabakutselistele loovisikutele, kes on kaotanud oma loometöö eest saadava sissetuleku. Toetus seisneb kuue kuu jooksul makstavas miinimumpalgas, millega kaasnevad ka sotsiaalsed tagatised, sealhulgas loovisikule ilmselt kõige olulisemana ravikindlustus. See on abiraha töötule loovisikule, kelle tegutsemisvorm ei võimalda mahtuda riigi tavapärastesse sotsiaalsete tagatiste mudelitesse. Toetust […] Vaata lähemalt ›
0
Kui kirjutasin eriolukorra avanädala lõpul,1 et nagu kriisi ajal ikka, on abi konservidest, siis ei osanud ma ka kõige hoogsamas unenäos ette näha, kui suureks osutub selles valdkonnas pakkumine. Tasub üksnes võtta kultuuriministeeriumi veebilehel lahti nimistu „Kultuurist saab osa ka koduseinte vahel“2 ning kohe hakkab silma, kui palju on tekkinud kanaleid, mille kaudu näidatakse teatrite […] Vaata lähemalt ›
0
Olgu kiidetud kultuuriüritused, igavesest ajast igavesti. Varsti tõmmatakse nad jälle käima, ja kui ei tõmmata (ja muu elu tõmmatakse), mässame. Ma pole siiski vist ainus ketser, kellel jääb eriolukorra aktivapoolele (muidugi aegkriitilisele) vabastus seltskonnavestlusest ja süümetorgetest, kuna jälle jäi kellegi kultuurisündmusel käimata. Võib-olla korraldas ürituse tuttav inimene. Või oli tegu ettevõtmisega, kus peaks kohal olema […] Vaata lähemalt ›
0
Ikka öeldakse, et head kriisi ei tohi raisku lasta. Lihtne öelda. Kuidas sa keskendud uutele võimalustele, kui maja põleb, maailm variseb ja kogu ellujäämisest üle jääv jaks, kui seda üldse on, läheb sellele, et päästa, mis veel päästa annab? Pole õige hetk hakata põhiprintsiipe kaaluma või ümber vaatama, või esitada küsimusi, tuleb läbi ajada sellega, […] Vaata lähemalt ›
0
22. aprillil avas Eesti Rahvusringhääling uue veebikanali Jupiter. Mõnele uue kanaliga seoses tekkinud küsimusele vastab Jupiteri peatoimetaja Toomas Luhats. Milleks on vaja uut portaali Jupiter, kui sisupakkujaid on juba päris palju turul ja ka ERRi enda järelvaatamiskanalid ja arhiiv toimivad praegu päris hästi? Toon välja mõned peapõhjused. Praegused veebilehed, näiteks ETV ja ETV2 oma, ei […] Vaata lähemalt ›
86
Kultuurkapitali tegevjuht Kertu Saks avab eristipendiumi tausta Vahur Afanasjev toetustest kirjanduse valdkonnas Läti Kultuurkapital ja eriolukord Joonas Kiik, „Mis su elu, va sitikas, koa maksab?“ Kaja Kann, „Mõned mõtted lihtsalt tulevad pähe võõrkeelsena“ Intervjuu Jupiteri peatoimetaja Toomas Luhatsiga Erik Tergi „Mehed teisel pool malelauda“ Jevgeni Vodolazkini „Aviaator“ Reidi tee mängufilm „Kaks paavsti“ Vaata lähemalt ›
0
Eva Meijer on Hollandi filosoof ja kirjanik, aga ka laulja-laulukirjutaja, keda võib pidada kriitiliste loomauuringute esindajaks.1 Oma viimases raamatus „Kui loomad räägivad. Liikidevahelise demokraatia poole“ arendab Meijer teooriat, et loomad räägivad, ja vähe sellest, ka käituvad poliitiliselt. Meijer võtab appi kõik, keda võimalik: etoloogid Konrad Lorenzist Colin Allenini, filosoofid Porphyriosest Elisa Aaltolani, et raputada sissejuurdunud […] Vaata lähemalt ›
36
Algava tulekahju saab ära kustutada kas või pöidlaga, kui midagi paremat käepärast pole. Kui tuli on aga juba suureks läinud, siis ei pruugi tema summutamiseks jätkuda kogu maailma veest. Erinevalt tuumaplahvatusest on COVID-19 epideemia aeglane ahelreaktsioon, mis on saanud alguse võib-olla ainult ühest inimesest kes teab kus maailma nurgas. Nakkus levib aga eksponentsiaalse seaduse järgi, haigestunute […] Vaata lähemalt ›
0
Kriitiku asi on kohe ninna karata ja mis mulgi parata: Erik Tergi mustade kaantega raamat on piibli mõõtu, aga trükitehniliselt ja kujunduslikult paras õnnetusehunnik. Autor on aastate jooksul ära teinud hiigeltöö, mis on nüüd vormiliselt pressitud justkui heinapalliks ja mille liimköide tõotab peagi pudeneda. A 4 formaadist natuke väiksemad 784 lehekülge on kaanest kaaneni täis […] Vaata lähemalt ›
2
Berliner on eriolukorra ajal kaasinimese vastu avalikus ruumis hoopistükkis lahkem kui seni. Nii on see vähemalt laiadel varjulistel kõnniteedel Charlottenburgi linnaosas. Õhku ja olemise ruumi on siin ka tavaelus: ei pea töölõunale suunduva massi või lapsekärude vahel trügima, nagu kesklinnas või hipsteriasumis. Nüüd on siin kandis eriti rahulik, nagu tavaliselt mõnes Eesti väikelinnas. Kui esimestel […] Vaata lähemalt ›
43
Ja kurat vastas: „Jahvata loll ühes nisuga uhmris, kuid seegi ei peksa temast narrust. Kui Jeesus Kristus on suurim neist kõigist, siis pead teda armastama kõige enam. Kuid nüüd, kuula kuis ta on andnud loa minna kümne käsu vastu. Kas ta mitte ei narrinud hingamispäeva ja seeläbi hingamispäeva Jumalat? kas ta pole mitte süüdi nende […] Vaata lähemalt ›
12
Läti Kultuurkapital asutati 1920. aastal kultuurifondi nime all ja taastati 1998. aastal paljuski Eesti Kultuurkapitali eeskujul. Praegu, mil erarahastus on peaaegu täielikult ära langenud, lasub just kultuurkapitalil kultuuri elushoidmisel suur vastutus. Läti kunstiportaali arterritory.com peatoimetaja Daiga Rudzāte vestlus Läti Kultuurkapitali tegevjuhi Edgars Edgars Vērpega ilmus kunstiportaalis 17. IV. Kas kriis on mõjutanud Läti Kultuurkapitali rahastamisprioriteete, […] Vaata lähemalt ›
0
Lühifilmikassett „Värske veri. Parimate kavatsustega“. (Eesti 2020, 82 min). „Virago“ (2019, 15 min), režissöör Kerli Kirch Schneider; „Toomas teispool metsikute huntide orgu“ (2019, 18 min), režissöör Chintis Lundgren; „Uued algused“ (2019, 15 min), režissöör Tanno Mee; „Karl ja Carla“ (2019, 19 min), režissöör Andres Keil; „Karv“ (2019, 14 min), režissöör Oskar Lehemaa. Sellised lühifilmikogumikud on […] Vaata lähemalt ›
4
*** meil lubati töötada kodukontoris meile avati ooperite tasuta ülekanded formaadis Live in HD meil võimaldati tasuta lugeda juhtivaid kulturoloogia- ja antropoloogiaajakirju meile tehti tasuta ligipääs lääne parimate ülikoolide kursustele me võime vaadata tasuta kõiksugu filme online-kogudes meid kutsutakse tasuta külastama maailma suurimate muuseumite virtuaalseid ekspositsioone koroonasse nakatunu loodab mitte sattuda haiglasse pääseda intensiivravist jõuda hingata […] Vaata lähemalt ›
0
Suri Eestis elanud Jaapani kitarrist, helilooja ja programmeerija, helirežissöör, produtsent ja plaadifirma omanik Ryo Kawasaki. Ryo Kawaski oli tagasihoidlik ja ülimalt erudeeritud inimene. Jaapanis sündinud Kawasaki jõudis 1973. aastal New Yorki, kus salvestas 22aastaselt oma esimese albumi firmale Polydor. Alates hilistest 1960ndatest oli Kawasaki üks fusion-stiili silmapaistvaid edendajaid. Ta on salvestanud ning tuuritanud paljude USA […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 20:07
Viimane uuendus: 20:02.
Uudiste reiting uuendatud: 20:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)