Võidakse ju arvata, et erinevalt teistest loomeinimestest kirjanike elu ja toimetulekut eriolukord palju ei mõjuta. Nii see siiski ei ole. Ka kirjanike ja tõlkijate kalendris on esinemised ja reisid, suletud raamatupoodide tõttu võivad kirjastused edasi lükata teoste ilmumise jne. Seetõttu on neilgi põhjust kuni 30. aprillini taotleda Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalist eristipendiumi. Ka kultuuriministeeriumis on kirjandusnõuniku […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanuaris juhtis Sirbi teatritoimetaja Tambet Kaugema tähelepanu peamiselt Sõltumatu Tantsu Laval ja Kanuti gildi saalis etenduvate lavastuste ingliskeelsete pealkirjade rohkusele.1 Veel enne seda arvas kultuurikriitik Meelis Oidsalu eelmise teatriaasta kokkuvõttes, et viitsimatus panna lavastustele eestikeelseid (paralleel)pealkirju võtab lavastuselt pigem tüki ära kui lisab.2 See käivat mõlemale mehele lausa närvidele. Tore. Kui lavastus ise ei ärrita, […] Vaata lähemalt ›
3
Ta pole veel 30aastane, aga on jõudnud esitada kümme rolli Saksamaa ühe tippooperimaja, Baieri riigiooperi laval, kuhu ta valiti ligi tuhande laulja hulgast. Seni on Eestist väljaspool saavutanud edu pigem metsosopranid – veidi harvem hääleliik kui lüüriline sopran nagu Mirjam Mesak. Tänavu pälvis ta Baierimaa kunstide auhinna ja ilmub tema esimene DVD. Sellele on salvestatud […] Vaata lähemalt ›
244
Reidi tee senise kujunemisloo võib jaotada kolme etappi. Esimene hõlmab tee mõtte väljakäimise ja tulise vaidluse selle asjakohasuse üle. Seejuures kerkis esile kaks kardinaalselt lahknevatest mõttemallidest kannustatud leeri: ühel pool jäiga majandus- ja autokesksuse ning teisel kestliku ja tasakaaluka linnaplaneerimise pooldajad. Teine faas on tee ehitamine. Selleni jõudmine ütleb meile mõistagi, kumma leeri huvid jäid […] Vaata lähemalt ›
2
Mõnikord ütlevad ka väga kogenud arstid mõne kriitilise katsumuse või aeglaselt paraneva haava kohta, et „unustage ära!“. Ma ei pane seda pahaks, kuigi ravim pole see lauseke kohe kindlasti mitte ning järelikult ei saa seda ka ordineerida ei kliiniliselt ega konsiiliumlikult. Ent kuni püsivad eesti keel ja tema mälestised, seni ei ole võimalik soovida, et […] Vaata lähemalt ›
0
Sten Eltermaa (sünd 1986) on Tallinnas, Tartus, Portos, Haagis ja Brüsselis filosoofiat ja vabasid kunste õppinud kunstnik ja kirjutaja, kes on olnud kunstiväljal tegev 2012. aastast saati. Tema esimene suurem isikunäitus „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon“ toimus 2017. aastal Tartu kunstimuuseumis. Draakoni galerii veebruarikuist „Läbipaistvuse registrit“ võib pidada eelmise väljapaneku laiendatud ja ehk ka lõpule viidud […] Vaata lähemalt ›
0
Seekordses videoloengus vaadeldakse viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud uut koroonaviirust ja selle päritolu selgitusi internetimeemides. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna arhivaar-referendi Maris Kuperjanovi lühiülevaadet “Koroonaviiruse päritolust läbi huumoriprisma” saab vaadata aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/KoroonaVideo.mp4 Vaata lähemalt ›
0
Näituse taotlemiseks on vajalik täita taotlusvorm, mille leiab manusest. Taotlus saata e-posti aadressile taotlus@kunstimaja.ee märksõnaga TAOTLUS2021. Taotluste esitamise viimane päev on 31. mai 2020. Võimalus on taotleda kolme näitusepinda: *Esimese korruse väike galerii (57 m²) http://kunstimaja.ee/galerii/vaike-saal *Monumentaalgalerii (57 m²) http://kunstimaja.ee/galerii/monumentaalgalerii *Teise korruse galerii (172m²) http://kunstimaja.ee/galerii/suur-saal *Suuremate projektide jaoks on võimalik ta Vaata lähemalt ›
0
Sel reedel Sirbis eriolukorra abimeetmed kultuurile. Järgmine Sirp ilmub laupäeval, 2. mail! REET VARBLANE: Kultuurkapitali eristipendium Kertu Saks: „Eristipendiumid on küll vajalik lisameede, kuid tahame kõiki kultuuri- ja spordiinimesi julgustada toetust taotlema eelkõige kultuurkapitali tavavoorude kaudu.“ Kuni 30. IV saab kultuurkapitalile eriolukorrast tingitult esitada eristipendiumi taotlusi. Ettepanekuid saavad teha tegevusvaldkondadega seotud juriidilised ja füüsilised isikud, […] Vaata lähemalt ›
0
„Eesti Kõnekäänud II” on Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanneteseeria „Monumenta Estoniae Antiquae” VII alasarja „Phrasia Estonica” teine teos. Sellega on lõpule viidud sellesse sarja kuuluvate folkloori lühivormide – vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud – publitseerimine. XX sajandi alguses sõnastas Jakob Hurda rahvaluule teadusliku väljaande sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” idee, mille põhimõtteks oli pika aja vältel kogutud rahvaluuletekstid avaldada ja […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusraamatukogu kutsub koolinoori osalema GIF-piltide ja meemide loomise konkursil „Paneme vanad plakatid ja postkaardid elama!“. Konkursi eesmärk on tutvustada noortele rahvusraamatukogu digitaalarhiivides leiduvaid materjale ning pakkuda loovat tegevust koolivaheaja veetmiseks. GIF-id või meemid tuleb luua Rahvusraamatukogu andmebaasides (digitaalarhiiv DIGAR; DIGAR Eesti artiklite arhiiv) leiduva materjali põhjal. Konkursil osalejatele on antud vabad käed kasutada neis leiduvat […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis välja töötatud rakendus Rohemeeter aitab hinnata Eesti maastike looduslikku mitmekesisust. Valides kaardirakenduses asukoha, annab Rohemeeter soovitused elurikkuse säilitamiseks või piirkonna looduskeskkonna parandamiseks. Rakenduse töötasid koos töörühmadega välja Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel ja botaanika vanemteadur Aveliina Helm. Elurikkus väheneb kiiresti kogu maailmas, seades ohtu hästi toimivate ökosüsteemide säilimise ja [… Vaata lähemalt ›
0
Eesti on pikalt silma paistnud Euroopa Liidu suurima palgalõhega. Olukord pole kiita ka teadusmaastikul, kus võib täheldada märkimisväärseid erinevusi nii palganumbrites kui ka naiste ja meeste esindatuses kõrgeimatel akadeemilistel ametikohtadel ja teaduspoliitika otsustavates kogudes. Eesti Teadusagentuur tellis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt (RAKE) uuringu „Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses“, mis tegeleb probleemi […] Vaata lähemalt ›
0
Niguliste veebituur kutsub osa saama keskaegse kunsti tähtteostest neitsi Maarjale pühendatud näitusel Teisipäeval, 21. aprillil kell 20 toimub Niguliste muuseumi suurejoonelise keskaegse kunsti näituse „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“ ühisvaatamine ja veebituur. Tuuril tutvustab näitust kuraator Merike Kurisoo, kes räägib haruldaste skulptuuride, maalide, altariretaablite ja esemete kaudu neitsi Maarja tähendusest keskaegsel Eesti- ja Liivimaal. Näitus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti lapsed valisid 2020. aasta Nukitsa konkursil oma lemmikkirjaniku ja -illustraatori. Juba 15. korda toimunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlusel hindasid 6–13-aastased lugejad 2018. ja 2019. aasta jooksul ilmunud sadat algupärast lasteraamatut. Kokku andis Eesti raamatukogudes ja veebis oma hääle 7825 last. Noored lugejad valisid oma lemmikkirjanikuks Andrus Kivirähki ja parimaks illustraatoriks Heiki Ernitsa raamatuga „Tont […] Vaata lähemalt ›
0
Eile, 16.aprillil kuulutati Brüsselis välja Euroopa Liidu kirjandusauhinna nominendid. Eestist on auhinnale nomineeritud: Mudlum “Poola poisid” (väljaandja Strata, 2019) Kaur Riismaa “Väike Ferdinand” (väljaandja Vihmakass ja Kakerdaja, 2019) Mait Vaik “Kurvake sügis” (väljaandja Puiestee, 2018) Laureaat kuulutatakse Brüsselis välja 19. mail. Euroopa Liidu kirjandusauhinda antakse välja 2009. aastast ja selle eesmärk on tõsta esile uusi […] Vaata lähemalt ›
0
Muuseumi veebilehel saab näha Eesti esimese sündmusnäituse “Vali parem minevik” tarbeks valminud videoklippe 1992. aasta valimistest, meenutada 1990ndate aastate kultuurielu ning vaadata veel 19 erinevat ajaloo-, teatri- ja muusikateemalist virtuaalnäitust. 2019. aasta kevadel Maarjamäe lossis toimunud sündmusnäitus “Vali parem minevik” võttis fookusesse 1992. aastal toimunud parlamendi- ja presidendivalimised Eestis. Pakume vaatamiseks näituse tarbeks valminud vaimukaid […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäevane maskiball riigikogus ei pidanudki olema ooper, kuid välja kukkus see rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka koomilise monotükina aktiivselt kaasatud publikuga. Igalt praegu suletud teatrilavalt oleks selline kehv koomik esimese kümne minutiga maha vilistatud, kuid parlamendis kehtestatud töökorra järgi mängitakse iga tükk lõpuni, võtku see tunde või päevi. Nii saigi peaesineja kõnepuldis tundide kaupa jätta esitatud […] Vaata lähemalt ›
0
Aprill ei ole õel, ta on lihtsalt kohati tõre nagu sõjaaegne ämmaemand, keda ärritavad banaalsed loosungid lõputu progressi ja varjudeta maailma võimalikkusest. Nõnda algab üks luuletus Berit Kaschani raamatus „Hommikune vahetus“. Kaschan ilmutab harva ja napilt, kuid see ei ole ilmselt ainus põhjus, miks on uus teos soojalt vastu võetud. „Hommikuse vahetuse“ luuletused on mitmekihilised […] Vaata lähemalt ›
0
Kui ajakirja Estonian Literary Magazine (ELM) esimene number 1995. aasta sügisel Krista Kaera ja Piret Viirese toimetatuna ilmus, oli väljaande üks peamisi eesmärke näidata välismaalastele, kui palju head kirjandust on siin raudse eesriide taga kirjutatud ja kirjutatakse. „Tööd oli tohutult palju ja alustasime täiesti tühjalt kohalt. Igal juhul tähistasid algust Kristjan Jaak Petersoni luuletused „Kuu“ ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 20:10
Viimane uuendus: 20:08.
Uudiste reiting uuendatud: 20:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)