Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustas Türi Kultuurikeskuses liidu kevadnäituse „Kes aias“ avamisel tänavusi aastapreemiate laureaate. Aasta tekstiilikunstnik 2025 on Ingrid Helena Pajo, Aasta noor tekstiilikunstnik 2025 on Kassandra Laur ning Aasta tekstiilitegu 2025 tunnustuse pälvis Eesti Raamatu Aasta piltvaip. Pikaajalise loometöö eest pälvis elutööpreemia Ehalill Halliste. Kõiki nominente tutvustav väljapanek on avatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu veebilehel www.tekstiilikunst.ee 19. veebruaril 202 Vaata lähemalt ›
0
Kriitiku asi on kohe ninna karata ja mis mulgi parata: Erik Tergi mustade kaantega raamat on piibli mõõtu, aga trükitehniliselt ja kujunduslikult paras õnnetusehunnik. Autor on aastate jooksul ära teinud hiigeltöö, mis on nüüd vormiliselt pressitud justkui heinapalliks ja mille liimköide tõotab peagi pudeneda. A 4 formaadist natuke väiksemad 784 lehekülge on kaanest kaaneni täis […] Vaata lähemalt ›
2
Berliner on eriolukorra ajal kaasinimese vastu avalikus ruumis hoopistükkis lahkem kui seni. Nii on see vähemalt laiadel varjulistel kõnniteedel Charlottenburgi linnaosas. Õhku ja olemise ruumi on siin ka tavaelus: ei pea töölõunale suunduva massi või lapsekärude vahel trügima, nagu kesklinnas või hipsteriasumis. Nüüd on siin kandis eriti rahulik, nagu tavaliselt mõnes Eesti väikelinnas. Kui esimestel […] Vaata lähemalt ›
43
Ja kurat vastas: „Jahvata loll ühes nisuga uhmris, kuid seegi ei peksa temast narrust. Kui Jeesus Kristus on suurim neist kõigist, siis pead teda armastama kõige enam. Kuid nüüd, kuula kuis ta on andnud loa minna kümne käsu vastu. Kas ta mitte ei narrinud hingamispäeva ja seeläbi hingamispäeva Jumalat? kas ta pole mitte süüdi nende […] Vaata lähemalt ›
12
Läti Kultuurkapital asutati 1920. aastal kultuurifondi nime all ja taastati 1998. aastal paljuski Eesti Kultuurkapitali eeskujul. Praegu, mil erarahastus on peaaegu täielikult ära langenud, lasub just kultuurkapitalil kultuuri elushoidmisel suur vastutus. Läti kunstiportaali arterritory.com peatoimetaja Daiga Rudzāte vestlus Läti Kultuurkapitali tegevjuhi Edgars Edgars Vērpega ilmus kunstiportaalis 17. IV. Kas kriis on mõjutanud Läti Kultuurkapitali rahastamisprioriteete, […] Vaata lähemalt ›
0
Lühifilmikassett „Värske veri. Parimate kavatsustega“. (Eesti 2020, 82 min). „Virago“ (2019, 15 min), režissöör Kerli Kirch Schneider; „Toomas teispool metsikute huntide orgu“ (2019, 18 min), režissöör Chintis Lundgren; „Uued algused“ (2019, 15 min), režissöör Tanno Mee; „Karl ja Carla“ (2019, 19 min), režissöör Andres Keil; „Karv“ (2019, 14 min), režissöör Oskar Lehemaa. Sellised lühifilmikogumikud on […] Vaata lähemalt ›
4
*** meil lubati töötada kodukontoris meile avati ooperite tasuta ülekanded formaadis Live in HD meil võimaldati tasuta lugeda juhtivaid kulturoloogia- ja antropoloogiaajakirju meile tehti tasuta ligipääs lääne parimate ülikoolide kursustele me võime vaadata tasuta kõiksugu filme online-kogudes meid kutsutakse tasuta külastama maailma suurimate muuseumite virtuaalseid ekspositsioone koroonasse nakatunu loodab mitte sattuda haiglasse pääseda intensiivravist jõuda hingata […] Vaata lähemalt ›
0
Suri Eestis elanud Jaapani kitarrist, helilooja ja programmeerija, helirežissöör, produtsent ja plaadifirma omanik Ryo Kawasaki. Ryo Kawaski oli tagasihoidlik ja ülimalt erudeeritud inimene. Jaapanis sündinud Kawasaki jõudis 1973. aastal New Yorki, kus salvestas 22aastaselt oma esimese albumi firmale Polydor. Alates hilistest 1960ndatest oli Kawasaki üks fusion-stiili silmapaistvaid edendajaid. Ta on salvestanud ning tuuritanud paljude USA […] Vaata lähemalt ›
0
Võidakse ju arvata, et erinevalt teistest loomeinimestest kirjanike elu ja toimetulekut eriolukord palju ei mõjuta. Nii see siiski ei ole. Ka kirjanike ja tõlkijate kalendris on esinemised ja reisid, suletud raamatupoodide tõttu võivad kirjastused edasi lükata teoste ilmumise jne. Seetõttu on neilgi põhjust kuni 30. aprillini taotleda Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalist eristipendiumi. Ka kultuuriministeeriumis on kirjandusnõuniku […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanuaris juhtis Sirbi teatritoimetaja Tambet Kaugema tähelepanu peamiselt Sõltumatu Tantsu Laval ja Kanuti gildi saalis etenduvate lavastuste ingliskeelsete pealkirjade rohkusele.1 Veel enne seda arvas kultuurikriitik Meelis Oidsalu eelmise teatriaasta kokkuvõttes, et viitsimatus panna lavastustele eestikeelseid (paralleel)pealkirju võtab lavastuselt pigem tüki ära kui lisab.2 See käivat mõlemale mehele lausa närvidele. Tore. Kui lavastus ise ei ärrita, […] Vaata lähemalt ›
3
Ta pole veel 30aastane, aga on jõudnud esitada kümme rolli Saksamaa ühe tippooperimaja, Baieri riigiooperi laval, kuhu ta valiti ligi tuhande laulja hulgast. Seni on Eestist väljaspool saavutanud edu pigem metsosopranid – veidi harvem hääleliik kui lüüriline sopran nagu Mirjam Mesak. Tänavu pälvis ta Baierimaa kunstide auhinna ja ilmub tema esimene DVD. Sellele on salvestatud […] Vaata lähemalt ›
244
Reidi tee senise kujunemisloo võib jaotada kolme etappi. Esimene hõlmab tee mõtte väljakäimise ja tulise vaidluse selle asjakohasuse üle. Seejuures kerkis esile kaks kardinaalselt lahknevatest mõttemallidest kannustatud leeri: ühel pool jäiga majandus- ja autokesksuse ning teisel kestliku ja tasakaaluka linnaplaneerimise pooldajad. Teine faas on tee ehitamine. Selleni jõudmine ütleb meile mõistagi, kumma leeri huvid jäid […] Vaata lähemalt ›
2
Mõnikord ütlevad ka väga kogenud arstid mõne kriitilise katsumuse või aeglaselt paraneva haava kohta, et „unustage ära!“. Ma ei pane seda pahaks, kuigi ravim pole see lauseke kohe kindlasti mitte ning järelikult ei saa seda ka ordineerida ei kliiniliselt ega konsiiliumlikult. Ent kuni püsivad eesti keel ja tema mälestised, seni ei ole võimalik soovida, et […] Vaata lähemalt ›
0
Sten Eltermaa (sünd 1986) on Tallinnas, Tartus, Portos, Haagis ja Brüsselis filosoofiat ja vabasid kunste õppinud kunstnik ja kirjutaja, kes on olnud kunstiväljal tegev 2012. aastast saati. Tema esimene suurem isikunäitus „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon“ toimus 2017. aastal Tartu kunstimuuseumis. Draakoni galerii veebruarikuist „Läbipaistvuse registrit“ võib pidada eelmise väljapaneku laiendatud ja ehk ka lõpule viidud […] Vaata lähemalt ›
0
Seekordses videoloengus vaadeldakse viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud uut koroonaviirust ja selle päritolu selgitusi internetimeemides. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna arhivaar-referendi Maris Kuperjanovi lühiülevaadet “Koroonaviiruse päritolust läbi huumoriprisma” saab vaadata aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/loeng/KoroonaVideo.mp4 Vaata lähemalt ›
0
Näituse taotlemiseks on vajalik täita taotlusvorm, mille leiab manusest. Taotlus saata e-posti aadressile taotlus@kunstimaja.ee märksõnaga TAOTLUS2021. Taotluste esitamise viimane päev on 31. mai 2020. Võimalus on taotleda kolme näitusepinda: *Esimese korruse väike galerii (57 m²) http://kunstimaja.ee/galerii/vaike-saal *Monumentaalgalerii (57 m²) http://kunstimaja.ee/galerii/monumentaalgalerii *Teise korruse galerii (172m²) http://kunstimaja.ee/galerii/suur-saal *Suuremate projektide jaoks on võimalik ta Vaata lähemalt ›
0
Sel reedel Sirbis eriolukorra abimeetmed kultuurile. Järgmine Sirp ilmub laupäeval, 2. mail! REET VARBLANE: Kultuurkapitali eristipendium Kertu Saks: „Eristipendiumid on küll vajalik lisameede, kuid tahame kõiki kultuuri- ja spordiinimesi julgustada toetust taotlema eelkõige kultuurkapitali tavavoorude kaudu.“ Kuni 30. IV saab kultuurkapitalile eriolukorrast tingitult esitada eristipendiumi taotlusi. Ettepanekuid saavad teha tegevusvaldkondadega seotud juriidilised ja füüsilised isikud, […] Vaata lähemalt ›
0
„Eesti Kõnekäänud II” on Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanneteseeria „Monumenta Estoniae Antiquae” VII alasarja „Phrasia Estonica” teine teos. Sellega on lõpule viidud sellesse sarja kuuluvate folkloori lühivormide – vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud – publitseerimine. XX sajandi alguses sõnastas Jakob Hurda rahvaluule teadusliku väljaande sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” idee, mille põhimõtteks oli pika aja vältel kogutud rahvaluuletekstid avaldada ja […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusraamatukogu kutsub koolinoori osalema GIF-piltide ja meemide loomise konkursil „Paneme vanad plakatid ja postkaardid elama!“. Konkursi eesmärk on tutvustada noortele rahvusraamatukogu digitaalarhiivides leiduvaid materjale ning pakkuda loovat tegevust koolivaheaja veetmiseks. GIF-id või meemid tuleb luua Rahvusraamatukogu andmebaasides (digitaalarhiiv DIGAR; DIGAR Eesti artiklite arhiiv) leiduva materjali põhjal. Konkursil osalejatele on antud vabad käed kasutada neis leiduvat […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis välja töötatud rakendus Rohemeeter aitab hinnata Eesti maastike looduslikku mitmekesisust. Valides kaardirakenduses asukoha, annab Rohemeeter soovitused elurikkuse säilitamiseks või piirkonna looduskeskkonna parandamiseks. Rakenduse töötasid koos töörühmadega välja Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel ja botaanika vanemteadur Aveliina Helm. Elurikkus väheneb kiiresti kogu maailmas, seades ohtu hästi toimivate ökosüsteemide säilimise ja [… Vaata lähemalt ›
0
Eesti on pikalt silma paistnud Euroopa Liidu suurima palgalõhega. Olukord pole kiita ka teadusmaastikul, kus võib täheldada märkimisväärseid erinevusi nii palganumbrites kui ka naiste ja meeste esindatuses kõrgeimatel akadeemilistel ametikohtadel ja teaduspoliitika otsustavates kogudes. Eesti Teadusagentuur tellis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt (RAKE) uuringu „Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses“, mis tegeleb probleemi […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.04.2026 16:05
Viimane uuendus: 16:04.
Uudiste reiting uuendatud: 16:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)