Putuktolmlemine on paljudele looduslikele ja põllumajanduslikult kasvatatavatele taimedele hädavajalik. Putuktolmeldamise koguväärtust maailmamajandusele on 2005. aastal hinnatud koguni 152,9 miljardile eurole.1 Ilmselt on üha kasvavast rahvastikust tulenev suurenenud toiduvajadus suurendanud tolmeldamise rahalist väärtust veelgi. Meemesilased on tänu oma arvukusele ja korjekäitumise eripärale ühed enim hinnatud tolmeldajad. Igal aastal viiakse miljonid mesilaspered Californias asuvatesse mandlipuuistandust Vaata lähemalt ›
0
Üks mu lemmikajakirju on BBC Music, kust loen erilise huviga muusikakriitiku ja kolumnisti Richard Morrisoni kirjutisi. Eelmise aasta oktoobrikuu numbris oli ta võtnud teemaks muusikute „panuse“ kliimamuutusse. Praegu, mil kogu muusikaelu on täielikult seiskunud, võib sellest kirjutamine mõjuda soola raputamisena haavale. Aga võib-olla peabki pärast sellist raputust üht-teist ümber korraldama. Mõned keskkonnale kahjulikud ilmingud, millest […] Vaata lähemalt ›
0
Mudlum pälvis emakeelepäeva eel romaaniga „Poola poisid“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa valdkonna aastaauhinna. See kõik käis üsna iseäralikult. Kõigepealt polemiseeriti põhižürii töökorralduse üle, mille puhul lõppotsuse langetamine usaldati ühele endi seast, ja siis kuulutati Eestis COVID-19 tõttu välja eriolukord. Auhindade üleandmine, kirjanduselu napp sära ja glamuur on lükkunud ebamäärasesse tulevikku. Raamatute lugemine on õnneks […] Vaata lähemalt ›
7
Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlve suved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüditamist 1940 asus ema temaga püsivalt Tallinna elama 1942. aastal. Lõpetas 1946 Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse keskkooli. Arhitekti kutse omandas ta […] Vaata lähemalt ›
0
UNESCO loovlinnad kutsuvad kaasa lööma ülemaailmses kampaanias “Meie oleme kultuur” – We R Culture Seoses koroonaviiruse globaalse levikuga on ÜRO kutsunud kultuurirahvast üles levitama kõigile ligipääsetaval ning edasi jagataval moel tervishoiule keskenduvaid sõnumeid. Sellest üleskutsest inspireerituna on UNESCO muusikalinnad algatanud kampaania weRculture ehk “Meie oleme kultuur”, milles kutsutakse osalema kõiki UNESCO loovlinnu. Kampaanias kutsutakse kaasa […] Vaata lähemalt ›
0
Perekond on muutunud konservatiivide ja liberaalide ideoloogilise vägikaikaveo üheks keskseks tulipunktiks. Kes võivad elada ühisuses, kes saada lapsi ja kui palju neid ühes perekonnas võiks olla, on kõik küsimused, milles poliitikud soovivad kaasa rääkida. Riik tungib vägisi magamistuppa ja suisa teki alla. Müürilehe aprillinumbris uurime, kui hästi ihaldatud tuumikpere ikkagi toimib, milliste probleemide ees seisab […] Vaata lähemalt ›
0
KAUPO VIPP: Häda hüüab tulles Iga uus lahendus lisab mitu järgmist enneolematut probleemi, mis omakorda lahendusi nõuavad – see on (majandus)kasvu põhjendus ja ühiskonna arengumootor, progressi tegelik sisu. Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, […] Vaata lähemalt ›
0
Enn Tõugu 20. V 1935–30. III 2020 30. märtsil lahkus meie hulgast pärast pikaajalist haigust Eesti teaduste akadeemia liige Enn Tõugu. Enn Tõugu sündis 1935. aastal Tallinnas. Ta saadeti 14. juunil 1941. aastal koos perega Siberisse, kus oli kuni 1946. aastani Uržumi lähedal Kirovi oblastis asumisel. Kuna Siberis suri tema ema ja hukati isa, asus […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerina alustab tööd Taaniel Raudsepp. Asekantsleri leidmiseks korraldatud konkursi viis läbi Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon, kelle ettepanekul nimetas kultuuriminister Tõnis Lukas uue asekantsleri ametisse. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler vastutab arhitektuuri ja disaini, loomemajanduse, audiovisuaalvaldkonna, etenduskunstide, kirjanduse, samuti kunsti- ning muusikavaldkonna arendamise eest. Taaniel Raudsepp al Vaata lähemalt ›
0
Iga purustav jõud toob ühiskonnas nähtavale selle korralduslikud nõrkused, aga kriisidel ja hävingul võib olla ja sageli ongi ebavõrdsust vähendav toime. Absoluutarvudes kaotavad ju kõige rohkem need, kellel alguses oli kõige rohkem. Elunatukest on kõigil niikuinii võrdselt, kuid kõike muud ebavõrdselt. Majaomanik võib sõjas oma varast ilma jääda mitmel viisil: ta saab ise surma, hoone […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ülikooli (TLÜ) uuring näitab, et statistiliste andmetega saab selgitada peaaegu poolt naiste ja meeste palkade erinevusest. Sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu kommenteerivad esialgseid tulemusi. Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes, on paljudes riikides hakatud tähistama võrdse palga päeva. Eestis oli see sel aastal 23. märtsil, sest selleks päevaks olid naised […] Vaata lähemalt ›
52
Tänapäeva maailmas näivad kaubastuvat peaaegu kõik eluvaldkonnad ning oleme harjunud neist rääkides kasutama majandusest laenatud sõnavara. Investeerime suhetesse või harrastustesse, räägime tootlikkusest, mõõdame oma sotsiaalset kapitali, oleme ettevõtlikud tööl, kodus ja puhkehetkel. Enamasti tähistatakse võõrkeelses teaduskirjanduses seda nähtust mõistega neoliberalism, mis ei tähenda pelgalt turufundamentalismi, vaid ka omaksvõetud käitumisviisi või ratsionaalsust. Nii käsitleb seda näiteks […] Vaata lähemalt ›
54
2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest välja antud auhindade laureaadid tehti teatavaks ETVs. Vanemuise teater valmistas koostöös ERRi ja Eesti Teatriliiduga ette teatripäeva erisaate, kus kuulutati välja tänavused teatriauhindade laureaadid. Saade oli ETV eetris 26. märtsil. Eesti teatri auhinnaga kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud […] Vaata lähemalt ›
29
Klassikaraadio saab 1. aprillil 25aastaseks. Plaanis oli suur pidulik kontsert, aga raadio leidlik toimetus mõtleb välja teistsuguse võimaluse, kuidas viirusohtlikul ajal distantsi hoides väärikat pidupäeva tähistada. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, tegevtoimetaja Marge-Ly Rookäär ning vastutavad toimetajad Kersti Inno, Ivo Heinloo, Johanna Mängel, Liina Vainumetsa, Miina Pärn ja Lisete Velt avavad lugejale uksed Klassikaraadio minevikku, olevikku […] Vaata lähemalt ›
32
Viimasel paaril nädalal on kõik saanud suurepärase sissevaate tulevasse vanuripõlve. Liikumine on piiratud, ringitraavimise asemel tuleb asju ajada paikselt ja tubaselt, sissetulekud lubavad kõike muud kui helget homset. Aheldatud Prometheusena tahaks end lahti tõmmata, loobuda kaela sadanud kodukooliõpetaja, tervishoiuspetsialisti, koka ja koristaja ametist. Keskendumisraskustes – pere trallimas ümber kodukontori töötaja – võib ju mõelda qi […] Vaata lähemalt ›
18
Meil on eriolukord: distantsõpe, distantstöö, distantstrenn ja kõik muu samuti distantsilt. Kodu on seetõttu suur segasummasuvila ja valitseb tohuvabohu. Alles nüüd selgub, kui hea on, et õppimiseks on eraldi ruum, trennitegemiseks teine ja töötamiseks kolmas. Ruumide vahel liikumine aitab ümber häälestuda ja tegevusele keskenduda, kodune rööprähklemine nüristab vaimu. Poliitikaajakiri Politico on 19. III väljaandes prognoosinud, […] Vaata lähemalt ›
0
Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) parimate filmide linastusel „Best of BFM“ veebruarikuus näidati ka kooli värskeimat nelikut ehk arhitektide liidu ja BFMi tudengite koostöös valminud arhitektuuriteemalisi lühifilme. Neid saab praegu vaadata arhitektide liidu kodulehel. Nagu eelmise kahe nn kasseti puhul, on teoste autorid rahvusvahelise magistriõppekava „Kino Eyes“ tudengid. Õppekava on nimetatud filmikunstiklassiku […] Vaata lähemalt ›
0
Mikrogeograafilise ehk igale inimesele olulise maastiku kaudu saab kõige vahetumalt mõista, mida inimesed oma keskkonnas tähtsaks peavad. Ka seda, milline tähendus on maastikus loodusel ning materiaalsusel. Tihtilugu seda ei teadvustatagi. Igaühe paigakogemust elukeskkonna kujundajana uuritakse näiteks inimgeograafias, maastikulises lähenemisviisis, mida on planeerimiskäsitlustes esile tõstetud terviklikkuse ja kooskõla tõttu. Maastiku mõiste alus on inimese ja looduse […] Vaata lähemalt ›
8
Soome E. W. Ponkala fond on otsustanud tunnustada eesti töörühma, kes tõlgib eesti keelde Paavo Haavikko kogu luuleloomingu. Paavo Haavikko (1931–2008) on üks tähtsamaid ja intellektuaalselt kaalukamaid nimesid soome kirjanduses. Haavikko „Kogutud luuletuste“ eesti keeles avaldamise mõte on küpsenud kaua. Omal ajal oli ta siin peaaegu keelatud autor, tema loomingust ilmusid vaid mõned luuletused, luuletsükkel, […] Vaata lähemalt ›
2
Barbi Pilvre, „Klaaslae all“ Raili Marling, „Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?“ Eesti teatri auhinnad 2020 Kadri Taperson, „Kuna me teame loomadest nii palju“ Maris Kerge, „Uusi arhitektuuritõlkeid“ Karlo Funk, „Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine“ Nora Ikstena „Mees sinises vihmamantlis“ Jonathan Safran Foeri „Meie olemegi ilm: planeedi päästmine algab hommikusöögist“ Maalikunstnike liidu aastanäitus „Globaalne/lokaalne“ Von Krahli teatri „Pigem ei“ Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 23:18
Viimane uuendus: 23:14.
Uudiste reiting uuendatud: 23:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)