Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Tere üle hulga aja! Pidin järsku su peale mõtlema. Kuidas me spordilaagris koos jooksime ja metsa vahel lõõtsutades seisma jäime, sest võhm oli otsa saanud. Ja kuidas me korraga nägime meist natuke maad eespool suurt põtra. Suurte sarvedega. Ajasime silmad suureks ja vaatasime teineteisele otsa. Kas sina ei ole ka väsinud sellest, et meie aeg on nii ideoloogiline? Mul on tõesti vahel igatsus aja järele, mis oli kunagi pärast laulvat... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) on kuulutanud välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna kandidaadid. Janika Kronberg – pikaaegne tegevus pagulaskirjanduse vallas. Janika Kronberg on oluliselt panustanud pagulaskirjanduse uurimisse ja kodustamisse. Ta on esinenud eestlaste kogukondades üle maailma, kogunud väärtuslikke arhiivimaterjale ning toonud kasutusele uut teavet nii kirjasõna kui ka audiovisuaalsete projektide kaudu. Tema tähtsamad teosed on „Rännud kuue teejuhiga“ (2013), Vaata lähemalt ›
0
Kui Sirbist tehti ettepanek keskenduda siin raamatuaasta mõtiskluses teatriraamatute teemale, hakkas mind jälle painama lause ühest teatriarvustusest: „Lihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta ühtegi inimest isiklikult.“* See väide ei anna rahu, on küünistanud südant terve suve, nüüd juba sügisegi. Tõsi, kiskusin üksiku lause kontekstist välja, aga see toimib suurepäraselt ka iseseisvana, mõjub suisa manifestina. Oletan, et autor tahtis lugejat rabada, irriteerida. Taipan sedagi, et Hamleti. Vaata lähemalt ›
0
Põhjanaabrite suurim filmifestival „Armastus ja anarhia“ (HIFF) toimus tänavu septembris juba 38. korda. Augusti lõpus kostitas Soome kinopublikut ka „Espoo Ciné“, mis oli Helsingi filmipeole omamoodi sissejuhatus. Espoo filmifestival ja HIFF astuvad päris mõnusat paarisjalga: poolteist nädalat festivali, siis paar nädalat puhkamiseks ja siis veel kümme päeva filme peale. HIFFil on oma roll ka Soome filmitööstuse arendajana. Paraku jättis tänavusele festivalile märgi valitsuse teade, et plaanitakse märkimis Vaata lähemalt ›
0
Tartus toimus juba üheteistkümnendat korda Psühhodisko konverents. Ettevõtmise eestvedaja on Tartus 2016. aastast vinüülplaadipoodi Psühhoteek pidav Ahto Külvet – mees, keda saab teiste hulgas seostada vinüülplaadikultuuri taassünniga Eestis. Kuigi vinüülplaadi tagasitulek on üleilmne nähtus, väidab Külvet, et tema tegevust juhib pigem ta enda huvi kui moevool. Vinüülide vastu hakkas Külvet huvi tundma juba teismelisena, kui tema Õismäe paneelmaja korteri ühest toast sai vanemate heakskiidul stuudio-salong Vaata lähemalt ›
0
Valimisvõistlus on lõpusirgele jõudnud ning peagi saab valijaskond teenitud puhkuse ega pea enam ägama võimule pürgijate lubaduste ja enamjaolt sisutühjade loosungite koorma all. Osa taustavõitlejaist jääb küll püsivasse erutusseisundisse ja peab oma lootusetuid lahinguid edasi, kuid need kolivad õnneks ühismeedia ääreala kaugetesse kõlakodadesse, kust purskuva pritsmetega pihtasaamisest on rahumeelseil lihtne hoiduda. Ohtralt väitlusi vahendanud ajakirjandust peab seekord kiitma. Maa on suur ja igas nurgas Vaata lähemalt ›
0
Leedu kultuuristreik kogub ainult hoogu. Poliitmängude tõttu korraks Leedu kultuuriministriks saanud Ignotas Adomavičius astus küll tagasi, ent võitlus jätkub. Probleem on selles, et kultuuriministri portfell on Leedus praeguse seisuga endiselt kremlimeelse, homofoobse ja (päriselt) antisemiitliku partei Nemuno aušra (Nemunase Koidik) käes. Koalitsiooni juhtiv leedu sotsiaaldemokraatlik erakond oli küll nendega välistanud koostöö, kuid otsustas seejärel ümber. Sellele ei jäetud reageerimata. Põhimõtteliselt Vaata lähemalt ›
41
Andrus Kasemaa jutustab oma uues teoses kangelastest, keda ajalooõpikutest ei leia: isast, kes tassis jupphaaval Nõukogude Liitu laiali; emast, kes aitab väikelinna tehases Euroopat militariseerida; vanatädist ja -onust, kes on eeskujulikud kriisivarude kogujad – ja seda juba aastakümneid! Nende lugude foon on Ukrainas vältav sõda, kasvav hirm Vene kallaletungi ees ja mälestused Nõukogude okupatsiooni all elamisest. Geopoliitilised pinged ning kataklüsmide ootus seatakse romaanis „Minu kangelased“ vastamis Vaata lähemalt ›
0
Meie keskelt on lahkunud kauaaegne estoonlane, üle 50 lavarolli teinud tenor Tiit Tralla, kes oli aastatel 1955–1969 Estonia teatri koorilaulja, 1969–2001 ooperisolist ning aastast 1985 ühtlasi lavastaja assistent arvukate operettide ja ooperite juures. Lavaartistina oli Tiit Tralla hästi avatud energiaga ning eriti sobisid talle igasugused karakterrollid. Tõeliselt sügava ja meeldejääva osatäitmise tegi ta Šuiskina Modest Mussorgski ooperis „Boriss Godunov“ (1980) ning otsekui loodud oli talle Saare Juhan Vaata lähemalt ›
0
Juhid Tallinna „Open House’i“ üritusel tuuri, mis keskendub ruumi ja materjali vahe- ning taaskasutusele kesklinna uutes parkides. Mis on vahekasutus ja miks sellega ruumiloomes üldse tegelda tuleb? Linnas toimuvad muutused on aeglased. Mingi osa linnast on alati vahepealses seisundis, mingis limbo’s, mis ootab millegi juhtumist: planeeringu kehtestamist, projekteerimismenetluse lõppemist, ehitusloa väljastamist, kohtulahendit jne. Samal ajal kasvab nõudlus kvaliteetse ruumi järele. Vahekasutusega saavad n Vaata lähemalt ›
0
Väärtfilmikinode hetkeseisu üle arutlevad kolm värskelt ametisse asunud juhti: Tallinnfilmi alla kuuluvat kino Artis vedav Joonas Tartu, kino Sõpruse programmijuht Johannes Lõhmus ja Tartu Elektriteatri programmijuht Rasmus Rääk. Kui te siin ühe laua taha istute, siis kas näete enda kõrval konkurente või ajate kõik üht asja? Tallinn ja Tartu siin vast ei võitle, aga Sõprus ja Artis asuvad ju peaaegu kõrvuti. Rasmus Rääk: Tartust ei ole jah konkurentsi märgata. Vahel... Vaata lähemalt ›
137
Eesti kunstiakadeemia avatud loengute traditsioon jätkub sel hooajal kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning arhitektuuriteaduskonna koostöös. 2025/2026. loenguaasta fookuses on ruumiline keskkond hoole-eetika vaatepunktist: kuidas vastab ruum inimese füüsilistele, sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele vajadustele. Kui kõike hooletööga seonduvat on seni eelistatud vaadelda kui privaatsfääri, siis tegelikult on küsimus, keda, mil moel ja mil määral hoolimise vääriliseks peetakse, kelle eest hoolitse Vaata lähemalt ›
0
Juba järgmisel nädalal toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja sinna pürgijate valimiskampaania on täies hoos. Volikogude valimistel saavad Eestis hääletada nüüd ka valimispäevaks 16aastaseks saanud – see on võimalus, mida paljudes teistes riikides üldse ei tunta. Ometi kuuleb sageli väidet, et noored ei tunne poliitika vastu huvi või et neil pole piisavalt elukogemust, et valimistel kaasa rääkida. Siiski on just noorte igapäevaelu see, mida kohalik omavalitsus saab kõige enam mõjutada.... Vaata lähemalt ›
0
Kinoteater on koondnimetuse „Lühkarid“ all lansseerinud igakuised katsetuslikud teatriõhtud lühikeste, nii veerandtunniste eksperimentidega. Trupp ja tekstid vahetuvad, fookus on riskil ja värsketele mänguvõtetel. Sarja avaosas läks Vanemuise „Nukumajas“ Norat kehastav Maarja Johanna Mägi stseeni teadmata, kes on partner – selleks osutus Märt Avandi Endla teatrist. Teisel etendusel üllatas Mäge Südalinna teatri näitleja Aleksandr Žilenko ja stseen toimus vene keeles. Kolmandal etendusel oli advokaat Torvald Vaata lähemalt ›
0
Üksilduse levimisest ja ühiskonna vanuserühmades uutmoodi jagunemisest hakati sagedamini rääkima juba eelmise sajandi lõpul ning esimesed laiemat meediakajastust leidnud uuringud ilmusid enne koroonašokki. Pärast karantiiniaastaid taandus üksildaste protsent küll viiruse-eelse aja tasemele, ent ühiskonna huvi ja teadlikkus oli üleelatu valguses nüüd suurem. Lühiajalisena on üksildus ebameeldiv, kuid üpris tavaline nähtus, aga pikemat aega kestvat üksildust peetakse tõsiseks terviseohuks eriti vanuritele ja Vaata lähemalt ›
0
Fotograafia on kaua ja süstemaatiliselt liikunud staatilise pildi juurest seinal ehk siis üsna konkreetsest ja hästi mõistetavast kontseptist kõigis võimalikes suundades eemale. Seetõttu on fotograafia mänguväli avar ja improvisatsiooniline, seal pole enam kuigi tugevat formaadi survet. Sügavalt tehnoloogilise aluspõhja tõttu on fotovaldkonnal lihtne endasse integreerida ka uusi ja võib-olla veel läbiproovimata tehnilisi käike. Kui fotograafia alustas, saatsid seda kahtlused, et äärmise tehnoloogilisuse tõt Vaata lähemalt ›
0
Eesti Pärimusmuusika Keskusel on Viljandis tugev poliitiline seljatagune. Selle juhtkonda kuuluvad inimesed kandideerivad kohalikel valimistel kolmes nimekirjas. Linnavolikogu praeguse koosseisu suurimad jõud lubavad oma valimisprogrammides täiesti otsesõnu keskust toetada või sellega koostööd teha. Rahva- ja pärimuskultuuri osatähtsust rõhutavad teisedki. Vastu ei vaidle keegi. Nii et nüüd ei olegi see valimiste teema, sest valitseb täielik üksmeel. Selle poolest on pärimusmuusika keskus eeskujulik näide,. Vaata lähemalt ›
0
Fotografiska näitusest „Kosmos. Visuaalne rännak“ on raske kirjutada, sest näituse kuraatorid on loonud ühtaegu avara ja tiheda näituseruumi, mida on vist võimatu ammendava nüansseeritusega kirjeldada. Näitus on mu hinnangul kahtlemata suur õnnestumine ning seda mitmel põhjusel. Esiteks pakub „Kosmos“ ligipääsu vägagi erinevate eelteadmistega inimestele: nii neile, kellele liigituvad astronoomia ja astrofüüsika tundmatute teaduste valda, kui ka neile, kes on nende mõttesüsteemidega vähem või rohkem kokku pu Vaata lähemalt ›
0
Kui sa ei ole juba liitunud raamatuklubiga, mida sa oma eluga teed? Raamatuklubisid tekib juurde nagu seeni pärast vihma. Kiire AI-sodi ja pealiskaudsuse ajastul on tegu positiivse nähtusega. Pole tähtis, mis ajendab inimesi omavahel kokku saama ja millegi üle arutlema, peaasi, et seda tehakse. Ja kui mõte analüüsida kümne inimesega näiteks William Goldingu „Kärbeste jumalat“ tekitab soovi aknast alla hüpata, leidub kusagil mõni ringkond, kes loeb parasjagu paaniliselt László Krasznahorkai... Vaata lähemalt ›
56
Draakoni galeriis on moekunstnik Ron Verlin ja kuraator Sten Ojavee lavastanud apokalüpsise. Ebamäärasest tulevikust pärit kõrgmoeaustajad justkui roomaksid põlvili viimse kohtupäeva poole, ise vaevatud kui näljased kummitused külmas põrgus. Läbi on rännatud kõik puhastustule kihid ning kuigi võiks olla lootust kahetsetud pattude pärast lunastatud saada, osutab näituse pealkiri „Kes olin elus, selleks jään ka surmas“ ikka otseselt läbinähtamatule providentsile või hoopiski rangele predestinatsioonile. Võib- Vaata lähemalt ›
35
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.05.2026 10:34
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)