Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Donald Trumpi uuest Gaza rahuplaanist loodetakse sektori talumatu olukorra paranemist. Kuid samal ajal on Iisrael ebaseaduslikult kaaperdanud aktivistide Sumud Flotilla humanitaarabi laevastiku. Diplomaatia Iisraeliga on täielikult ebaõnnestunud. Euroopa peab tegutsema senisest hoopis otsustavamalt, näitama Iisraelile, et riigi sooritatud ränkadele kuritegudele järgnevad tagajärjed. Lõppema peab Iisraeliga tavapäraste suhete hoidmine, mida esindas Iisraeli presidendi hiljutine Eesti-visiit. ELil on vahendei Vaata lähemalt ›
17
Ameerika XX sajandi üks tähtsamaid kirjanikke William Faulkner (1897–1962) kulges alati vastuvoolu, sõudes läbi ühiskondlike ja kirjanduslike dogmade ning vahel lõid lained tema paadi ka uppi. Alkoholism, nooruses ka hulkurlus ja viletsad juhutööd, käsikirjade tagasilükkamised, rahalised raskused, jamad isiklikus elus, napp tunnustus Ameerikas pea terve elu – see kõik saatis teda, ent võib-olla ilma selleta poleks ta nii valusalt puudutav kirjanik. 1948. aastal ilmus romaan „Põrmu häirija“, aasta hiljem sai Vaata lähemalt ›
57
Tänapäeva koolis ei piisa ainult sellest, kui noor õpib pähe valemid ja kuupäevad. Oskus õppida, oma emotsioone juhtida ja sihikindlalt eesmärke seada on faktiteadmiste omandamise alus. PISA 2022 tulemuste analüüs näitab, et Eestis on just õpioskuste ja enesejuhtimise lõhe üks peamisi põhjusi, miks osa noori ei jätka õpinguid ega rakenda oma arengupotentsiaali.1 See tähendab, et ilma teadliku tähelepanuta sotsiaal-emotsionaalsetele pädevustele ja õpioskustele süveneb hariduslik ebavõrdsus veelgi. Kõigepealt Vaata lähemalt ›
95
Põneva ja isegi müstilise eellooga Lepo Sumera balletti „Sisalik“ kannab sümfooniline lähenemisviis ja selle teljeks on julge, rikas, mahlane teatraalsus. Sumera maalib oma kõlavärvidega hoogsalt ja suurejooneliselt, muusikalised kujundid kerivad end ajatelge mööda lahti: auditiivne katkematu voogamine, korraks vaibumine, siis uus tõus ja lahtirullumine. Laia haardega heidetakse õhku romantilisi kõlakujundeid. Legendi järgi tõi Sumera lõpetamata partituuri balleti „Sisalik“ tarvis sahtlist välja Olari Elts Vaata lähemalt ›
0
Andrei Hvostov on üks meie põhjani minevamaid ja detailitundlikumaid Lähis-Ida vaatlejaid.Järgnevas intervjuus püüab Hvostov mõista, miks on meie empaatia objektiks saanud just palestiinlased. Sulle valmistavad muret palestiinlaste kannatustesse empaatiliselt suhtuvad aktivistid. Arvad, et Iisraelist on tehtud kunstlikult koloniseerija võrdkuju rahuldamaks moekat koloniaalminevikust puhastumise vajadust? Ei, aktivistide empaatiaga ei ole muret. Kuigi, kas aktivismil ja akademismil on üldse tänapäeval mingi Vaata lähemalt ›
99
Kas Artur Lemba (1885–1963) on heliloojana pooltuntud või pigem pooltundmatu? Küsimusele vastates mõeldagu enne hoolega, sest sellest oleneb, kas ütleja määratleb end muusikaloolise optimisti või pessimistina. Võib-olla tasub Lemba staatuse kirjeldamisel võtta eeskuju majandusteadlastest, kes pragmaatikuna tavatsevad kõnelda mitte niivõrd olekust, vaid pigem arengust. Lemba puhul on viimasel ajal toimunud areng isegi sel määral, et annab välja Lemba renessansi mõõdu. EMTA suures saalis mängitud „Artur Lemba Vaata lähemalt ›
0
Lääne ühiskonna haritlase elu pole raske. Ta jälgib tavapärast kaost, mis maailmas valitseb, ja avaldab arvamust, tuletades ühiskonnale meelde tolle keskseid väärtusi. Juudi haritlase olukord on praegu siiski palju keerukam: ta seisab silmitsi vaimupimeduse vastandlike tahkude ja vastasmärgilise lojaalsusega. Kui ta vasakule vaatab, on tal võimatu mitte märgata antisemitismi rabavat uuestisündi demokraatlike ühiskondade õrna hingega liberaalide ridades. See fenomen ilmneb mitmesugustes vormides: juudivastas Vaata lähemalt ›
32
Nagu kellavärk täitusid Tartu saalid oktoobri esimestel päevadel taas Eduard Tubina ning tema tee- ja mõttekaaslaste muusikaga. Seekordse festivali „Tubin“ keskmes olid Tubina kujunemisaastad: helilooja muusikat kõrvutati õpetaja Heino Elleri, Elleri hilisemate õpilaste Arvo Pärdi ja Eino Tambergi ning Pärdi teise õpetaja Veljo Tormise omaga. Viiendal Tubina festivalil jõuti ringiga algusse mitmes mõttes. Festivalil pöörduti Tubina loomingu algusperioodi: esitamisele tulid varased soololaulud ja esimene ula Vaata lähemalt ›
0
1992. aastal Londonist alguse saanud ürituse „Open House“ üks eesmärk on tutvustada arhitektuuri ning kutsuda ruumikultuuri üle arutelu pidama. „Open House Tallinna“ üritusest räägib lähemalt arhitektuurikeskuse produtsent Aleksander Tali. 2019. aastal toimus Tallinnas esimene „Open House“. Kas ürituse programm on võrreldes selle ajaga palju muutunud? Oleme hakanud koostööd tegema arhitektuuri eri valdkondade spetsialistide ja organisatsioonidega, näiteks arhitektuuribürood, valgustusdisainerid või maastiku Vaata lähemalt ›
0
Doktorantuur kujundab identiteeti, lisab vastutust ja loob võimaluse kujuneda teadmisi vahendavaks liidriks. Sealjuures tuleb küsida, milliseid oskusi ja pädevusi seal arendatakse. Endise Kristjan Jaagu stipendiaadina ja praeguse noorteadlaste karjääri uurijana puutun selle küsimusega kokku ka oma töös. Väidan, et just rõhuasetus kompetentsidele on doktoriõppe tuleviku võti: indiviidi tasandil annavad need karjäärivalikul doktorandile enesekindlust ja selgust, ühiskonna tasandil aga pakuvad uusi võimalusi d Vaata lähemalt ›
0
Andrei Liimets, „Kuhu on teel Eesti kunstikinod?“ Teele Tõnismann, „Arengud doktoriõppes“ Eva Illouz, „Mis juudi haritlasel praeguses olukorras üle jääb?“ Martin Aidnik, „Euroopa Liit ja Eesti eksivad genotsiidi konventsiooni vastu“ Henrik Visnapuu nimelise auhinna kandidaadid Ingrid Ruudi vestles feministliku kultuuriteoreetiku, linnauurija Elke Krasnyga Merle Karro-Kalberg vestles „Open House Tallinna“ produtsendi Aleksander Taliga Valle-Sten Maiste vestles Lähis-Ida vaatleja Andrei Hvostoviga Vahur Aabra Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus kinnitas 29 kandidaati üheksale uuele akadeemikukohale. Füüsika valdkonnas kandideerib kolm teadlast: Innovatsiooniuuringute valdkonnas on neli kandidaati: Kliinilise meditsiini valdkonnas kandideerib viis teadlast: Matemaatika valdkonnas on neli kandidaati: Mullateaduse valdkonnas kandideerib kolm teadlast: Muusika interpretatsiooni valdkonnas on üks kandidaat: Sotsioloogia valdkonnas kandideerib kolm teadlast: Tehisaru valdkonnas on samuti kolm kandidaati: Tootmistehnik Vaata lähemalt ›
0
„Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ vaatleb Eesti 20. sajandi teise poole kunsti keskse figuuri Sirje Runge (sünd 1950, Tallinnas) loomingut läbi viie aastakümne. Näitus jälgib tema elukestvat teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel – alates 1970. aastate geomeetrilistest katsetustest kuni hiljutiste suuremahuliste projektideni – ning avab tema teedrajavat tööd õppejõuna. Näituse kuraator on Mėta Valiušaitytė (FR/LT). Näitus kuulub kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogrammi.Näitus Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse aastanäituse teema on tunne ja tajumine hetkes. Idee autor ja kujundaja on Karmo Mende. Teoseid saab esitada 28. novembrini 2025 aadressil www.kunstimaja.ee Tunne ja tajumine hetkes. Mida see tunne teeb kunstniku enda, tema lähi- ja kaugemate suhetega ning kuidas ja kas see mõjutab ruumi kunstniku ümber.Kas on meie tormavas ajas võimalik püüda kinni hetk ja olla selles kohal? Või on valik vaid vooluga kaasa triivimine ja kõigest jõust vastuvoolu... Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Aurora Venturini romaan „Täditütred“ juba teine Argentina kirjanduse tõlge sellel aastal Loomingu Raamatukogus mis on ikka jätkuvalt täiesti uskumatult taskukohane sari ja kuna peab postkasti ära mahtuma on alati just paras raamat bussi, rongi või lennukisse kaasa võtta rääkimata sellest et kolleegium (sõnaraamatu sõna) valib välja ka sellised teosed mida ise küll ei oskaks otsima hakatagi ja ta on alati mõnus kerge kotti visata. Tõlkija Mari Laanel ja... Vaata lähemalt ›
24
Eesti arhitektide liidu ning ettevõtte Rand ja Tuulberg koostöös korraldati 18. ja 19. septembril Tallinna olümpiapurjespordikeskuse (Pirita TOP) jõepoolse hoonestuse töötuba eesmärgiga saada Pirita TOPi hoonete tarvis (aadressil Purje tänav 8 ja Masti tänav 17) nii arhitektuuri kui ka ümbruskonna terviklik mahukontseptsioon ning paika panna nende edasise arendamise reeglistik. Eriline muinsuskaitsealune objekt. 1997. aastal ehitismälestisena kaitse alla võetud purjespordikeskuse kompleks on üsna eriline t Vaata lähemalt ›
11
Täna algab Rakveres LGBTQ+ filmifestival „Festheart“. Tartu Elektriteatris oli selle programmist võimalik osa saada juba eelmisel nädalal. Tänavu on festivali kavas üheksa filmi, mis kõik peegeldavad mingil kujul seksuaalvähemuste või soolise identiteedi küsimusi, sealhulgas ka film tippfestivalide kavast. Teil on tänavu juba üheksas festival. Millise tee on „Festheart“ selle ajaga läbi käinud ja mis on muutunud? Filmifestivali mõttes oleme suuremaks kasvanud. Üheksa aastat tagasi olime levitajate jaoks min Vaata lähemalt ›
121
Kümme minutit enne etenduse algust teatrisaali sisenedes näeb laval jalkavormis noormehi rõõmsalt palliga triblamas. Isegi pealelööke püütakse imiteerida. Kuna 1862. aastal, kui ilmus romaan „Isad ja pojad“, Venemaal jalgpalli päris kindlasti veel ei mängitud, siis mõistan toimuvat kui käeulatamist saali oodatavaile tiktokkeritest venekeelsetele koolipoistele, sest kellele muule kui just ennekõike neile võiks olla suunatud praegu selles teatris lavale toodav vene klassika. Ja kui teise vaatuse algul näen r Vaata lähemalt ›
12
Eesti graafika ajalugu on olnud viimase poole sajandi jooksul kirev. Kui 1968. aastal algatati Tallinna graafikatriennaal, kujunes meie pealinnast Nõukogude Liidu kunstimaailmas peagi omamoodi majakas, sest meil orienteeruti teadlikult lääne kunstile, millega erineti Läti, Leedu, aga veel rohkem teiste tolleaegsete liiduvabariikide traditsioonilisema ilmega graafikast. 1989. aastal sai graafikatriennaalist rahvusvaheline üritus, kuid veel veidi aega säilis eesti kunstnike jaoks võimalus küllaltki suure tõen Vaata lähemalt ›
0
Liitlasvägede lahkumine Afganistanist on selle sajandi häbiväärsemaid peatükke. Päevadest, mil viimased Ameerika sõdurid 2021. aasta augustis lendu tõusid, jäävad ajalukku paanikas massid Kabuli lennujaamas ning selle ümbruses, ligi 200 inimest teise ilma viinud enesetapupommipanija ning lennukite küljest pudenevad afgaanid. 30. augusti õhtuks oli 42 miljoni elanikuga riik taas Talibani päralt. Sellesama fundamentalistliku poliitilis-sõjalise organisatsiooni, mille väljajuurimisega kakskümmend aastat väldan Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Sakala
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.05.2026 12:25
Viimane uuendus: 12:24.
Uudiste reiting uuendatud: 12:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)