Fotodel on haiglad, voodid, vannid, basseinid, meditsiiniseadmed, naerugaasiaparaadid, kummikindad, vetsupotid, ämmaemandad, arstid, kirurgid, isad, lapsed, sünnitajad. Siin on verd, vett, pisaraid. Need on tavalised sünnitused, mis leiavad aset kogu aeg, iga päev, ka tuhandeid aastaid tagasi ja ilmselt ka veel mõnda aega tulevikus. Ja mis samal ajal on nii erilised selle osalistele, sest iga sündiv laps avab endaga ukse uude maailma. Näitusel „Sündida ja sünnitada“ Tallinna Fotografiskas kujutab fotograaf Vaata lähemalt ›
0
Raamatukogud on justkui iseenesestmõistetavad. Need on alati olemas, usaldusväärsed ning valmis aitama. Jääb mulje, nagu ei vajaks need erilist tähelepanu ega kaitset. Raamatukogud ei toimi siiski inimesteta, kes neid iga päev töös hoiavad. Raamatukoguhoidjate väärtustamise ja järelkasvuga on meil kriitiline probleem, mis seab ohtu raamatukogude tuleviku. Hiljuti avaldatud Balti riikide raamatukogude manifestis1 rõhutatakse, et raamatukogud tagavad ühiskonnas kirjaoskuse, kaasatuse ja ühise infovälja. Teg Vaata lähemalt ›
56
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kuulutas 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna tänavused laureaadid. Seekord anti välja kaks auhinda: üks mõjuka elutöö eest ja teine silmapaistvale noorele andele. Tunnustuse pälvisid Janika Kronberg pikaaegse tegevuse eest pagulaskirjanduse vallas ning Reijo Roos luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ja muu tegevuse eest. Auhind anti neile üle 7. jaanuaril Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikul kolmapäeval „Visnapuuõhta“. E Vaata lähemalt ›
0
Balti riikide geopoliitiline ja majanduslik olukord sunnib raamatukogusid üha enam mõtestama oma rolli demokraatia, sotsiaalse sidususe ja julgeoleku toetaja ning hoidjana. Ühiskonna vajadustele vastamiseks peavad raamatukogud kiiresti muutuvas maailmas oma teenuseid ja tegevust ajakohastama. Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) hiljutises trendiraportis1 on esile toodud hulk arengusuundi, mis mõjutavad nii indiviidi kui ka ühiskonda, sealhulgas raamatukogusid, nt tehnoloogia Vaata lähemalt ›
86
Lõppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia „Kuldne Kiisk“ üle operaatorile Elen Lotmanile sõnadega: „Teda iseloomustab erakordne töövõime ja julgus ning temas eksisteerivad haruldasel moel kõrvuti sügavutiminemise kunst nii teoorias kui ka praktikas. Alates 2013. aastast on ta ihu ja hingega vastutanud omamaise filmihariduse käekäigu eest. Kinoliidu kolleegipreemia „Kuldne Kiisk“ saab mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamise ning Eesti filmiharidusele jätkusuutliku vundamendi la Vaata lähemalt ›
73
Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide põhjal kokkuvõte Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, võiks öelda, et kõik on kõige paremas korras. Hoolimata piletite järjest tõusvast hinnast (oleme Lääne-Euroopale kenasti järele jõudnud) olid saalid enamasti puupüsti täis ning ka klassikalises muusikas on tekkinud tähed, kelle peale joostakse tormi. Aasta viimane kuu on publikuhuvi poolest üldse eriline, sest kes ei tahaks osa saada vähemalt ühest jõulukontserdist. Et see roosike ikka sel Vaata lähemalt ›
0
ESIMENE NÄITLEJASiis võib meie tükk viimaks alataLühike pausJa tüki nimi onüsna lühike pausNäitemängMEESNäitemängESIMENE NÄITLEJAÄra sega niimoodi vaheleMEESAga ma ei saa pealkirjast aruESIMENE NÄITLEJAKüll sa pikapeale aru saadMEESAga kas sa ei võiks parem öeldamida pealkiri tähendabESIMENE NÄITLEJASee ei ole nii lihtneMEESNojah Jon Fosse, „Näitemäng“ (tõlkinud Sigrid Tooming) Lugedes Jon Fosse „Näitemängu“ kõrvale tema varasemaid näidendeid „Talv“ ja „Ma olen tuul“, on uus tekst teatud mõttes käegakatsuta Vaata lähemalt ›
56
Tehisaru on praegu ääretult kiiresti arenev, paljusid seniseid arusaamu ja harjumusi ümber kujundav teema, millest mööda vaadata ei saa. Paraku hakkab generatiivne tehisaru põhjalikult mõjutama ka loomeinimeste, sealhulgas muusika autorite tööpõldu ja sissetulekut – kui ta seda seni veel ei ole jõudnud teha. Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep räägib tehisaru vastuoludest autoriõiguse ja inimloominguga ning muust olulisest, millega tasub olla vähemalt mingil määral kursis. Kui inglise keeles on gene Vaata lähemalt ›
17
Eesti rahvas on kimbatuses. Olevik ei ole justkui õige ja tulevik paistab täiesti ettearvamatu. Meil ei ole kunagi nii hästi läinud kui praegu, aga ometi on vähesed õnnelikud. Kusagilt ei paista tarka, kes need vastuoksused lahendaks. Alljärgnev valgusvihk ei ole kahjuks minu välja mõeldud, vaid suuresti referaat ühest väga teravmeelsest raamatust. Londonis elav Emad Mostaque on kirjutanud „viimasest majandusest“ raamatu „The Last Economy“, mis on tasuta laaditav veebilehelt ii.inc. See... Vaata lähemalt ›
14
20. detsembril lahkus meie seast kunstnik Imbi Lind. Imbi Lind sündis Valgas trükitöölise perekonnas. Tema vanematel Johan ja Alevtina Linnul oli Hargla kihelkonnas Laanemetsa talu. 1949. aastal lõpetas Imbi Lind Valga I Keskkooli ning astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Teisel kursusel abiellus ta seal samuti õppiva Luulik Kokamäega, kes on maalinud temast terve galerii kauneid portreesid. Neil sündisid lapsed: Ilo (1952–2018), kellest sai metallikunstnik, Epp-Maria, kellest sai maalija, ning Juho, kes Vaata lähemalt ›
0
Üks asi on igatahes selge. USA rünnakul Venezuela vastu ei ole midagi tegemist narkootikumidega ega ammugi mitte demokraatiaga. Päev pärast seda, kui Eesti kohaliku poliitika juhmimad jõud, politoloogid ja muidu lobistid jõudsid kriisata nagu kassid jooksuajal, et „Maduro võim oli ebaseaduslik“ ja selline sangarlik tegu „pole USA välispoliitikas midagi uut“, teatas Trump, et toetab Venezuelas võimu üle võtnud asepresidenti Delcy Rodríguezt. Päev varem juubeldanud Venezuela opositsioon võib muutustest suu pu Vaata lähemalt ›
41
Aasta vahetumise aegu esitatakse endale eksistentsiaalseid küsimusi. Mis on elu mõte? Kas seapraad hapukapsaga hakkab juba valmis saama? Või muud sellesarnast. Üks, mida mõned ajakirjandusväljaanded teatrikriitikutelt ja teistelt seda valdkonda hoolega jälgivatelt isikutelt sulnil pühadeajal teada tahtsid, puudutas sündmusi, mis läinud teatriaasta üldpildist olid esile kerkinud ja millel võiks olla märgatav mõju ka edaspidisele. Siin minugi väike valik. Üha rohkem lastakse meie kultuurielus kõlada juttudel Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Kahu on ennekõike tuntud kui suurepärane popmuusikakriitik, kuid ühtlasi on ta Eestis üks paremaid tehnoloogilise kultuuri mõtestajaid. Ta ei kirjuta sageli, mistõttu võib julgelt väita, et iga tema teksti ilmumine on sündmus. 2025. aastal kirjutas ta Sirpi kolm kunstiarvustust, mis kõik on huvitavad, provokatiivsed, analüütilised ning sünge poeetilise laenguga. Kõigi kolme artikli puhul on tegu mitte ainult väga heade arvustuste, vaid ka autonoomsete kunstiteostega. Mis neid arvustusi ühendab? Mulle. Vaata lähemalt ›
38
Mida peegeldab Eestis teatud ajaperioodil ilmunud filmikriitika ühiskonna kohta? Ja kas üldse saab tekstide põhjal julgeid üldistusi teha? Selle teada saamiseks võtsin oma bakalaureusetöös analüüsimiseks ette 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal väljaannetes Teater. Muusika. Kino. ja Sirp. Siinkohal keskendun eelkõige sotsiaalsete suhete ja kultuuritausta peegeldamisele. Töös olen kaardistanud ka tekstides esinevad võimusuhteid, ideoloogilisi hoiakuid ja tarbi Vaata lähemalt ›
12
Sirbi laureaadid „Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini?“, Ardo Ran Varres vestles Mati Kaalepiga Detsember muusikas Vestlusring tasaarengust Hendrik Pavel, „Majanduse ja palgatöö lõpp“ Kristi Veeber, „Kes hoiab raamatukogu?“ Tuuliki Tõiste Balti raamatukogude manifestist Anu Kannike, Anu Järs, „Tallinlaste aiamaad“ Mart Kalm, „Lilleniit vs. esindusmuru“ Kadri Kallast, „Majad üksinda kodus“ Laura Raud vestles operaator Elen Lotmaniga Grete Kaio Eesti filmikriitikast Leo Luks, „Räuskamisse mattuv mäle Vaata lähemalt ›
0
1 Jüri Saar, „Impeeriumi lõp(pe)mine“2 Vilja Kiisler, „Lõhkikistud Hvostov“3 Kaur Riismaa, „Kuidas me tapsime püha“4 Sveta Grigorjeva, „Olen naine, (veel) mitte vägistatud“5 Tambet Kaugema, „Teatripettumus ei hüüa tulles“6 Kaarel Tarand, „Võit toob odava elektri“7 Heli Reimann, „Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!“8 Arne Ader, „Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist“9 Valle-Sten Maiste, „Kui inimene tahab, et teda lollitatakse, siis ta lollitubki“10 Vahur Laiapea, „Valu osatamine vendade U Vaata lähemalt ›
0
26 Rainer Kuuba, „Motivatsioonikiri“27 Eero Epner, „Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest“28 Elisabeth Kaukonen, Raili Marling, „Keele vägi(vald)“29 Elo Kaalep, „„Aurora“ – tavaline Eesti elu“30 Linda Ohe, „Jooge kogu aeg ja te ei suregi“31 Enn Siimer, „Detailivaene tühikäigul tuksumine“32 Anneli Saro, „Odysseus Setomaal“33 Alvar Grassland, „Veel üks „Kas Narva on järgmine?““34 Lauri Laanisto, „Looduses sisaldumise eitamise lõppjärgu arut(l)usi“35 Julia Maria Künnap, „Valikuline inimlikkus Eesti Kunstiakadee Vaata lähemalt ›
0
2025 2024 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep. „Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret ja meeleheidet!“ (Sirp 4. X). Korp seisabki – ja mitte ainult omaenda, vaid ka teiste õiguste eest. Sest ta märkab, hoolib ja julgeb. Hanna Linda Korbi... Vaata lähemalt ›
0
Haridus- ja Teadusministeerium koos Emakeele Seltsiga kutsub üles esitama kandidaate aasta keeleteo konkursile. Konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis: Kandidaate saab esitada kuni 14. jaanuarini 2026 siin: https://www.hm.ee/aasta-keeletegu-2025 Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 13. märtsil 2026. Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate komisjonile esitati 2026. aasta teaduspreemiate määramiseks järgmised kandidaadid: ELUTÖÖPREEMIA pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Välja antakse kuni üks preemia 65 000 eurot.Kandidaadid: AASTAPREEMIAD eelneva nelja aasta (2022–2025) jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks. Välja antakse kokku kuni kaheksa preemiat, á 20 000 eurot järgmistes valdkondades: LoodusteadusedKandidaadid: Tehnika ja tehnoloogiaKandidaadid: Arsti- Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
21% 7 |
Postimees
|
15% 3 |
Õhtuleht
|
12% 3 |
ERR
|
9% 4 |
Maaleht
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.01.2026 10:32
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)