Grete Tiigiste kureeritud arhitektuurimuuseumi näitus „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …“ on meeldetuletus, kui mitmekesine on arhitekti loometegevus ka siis, kui ta ei projekteeri.Näitusele valitud nimekate Eesti arhitektide tööd annavad meeldiva, kuid turvalise tervikpildi kunstipraktikatest arhitekti maailmataju avardamise vahendina. Kunsti ja arhitektuuri tihe põiming ulatuvad arhitektuuri kui distsipliini algusaega. Uue mõõtme ja sotsiaalse eesmärgi sai nende kahe loomevaldkonna tihedam sidumine Vaata lähemalt ›
11
Alustuseks tõden, et mina, 36aastane muusik ei olegi „Klassikatähtede“ saate sihtrühm, sest mind saadab põlglik suhtumine telekonkurssidesse. Nende kokkusurutud formaat, kus tuleb mõne minuti jooksul tekitada kelleski sümpaatia, on nagu kiirmoeketi igaühele sobiv püksimudel, Tinder, Nocco energiajook – kiire laks. Sellest telesaatest artikli kirjutamine pakub hea võimaluse oma eelarvamustega silmitsi seista. Kindlasti populariseerib see konkurss hästi klassikalist muusikat. Produktsioonis on näha kiirustam Vaata lähemalt ›
0
Kes on kunagi jalutanud mõne Euroopa suurlinna vanas tervishoiu- või meditsiiniteemalises muuseumis, külastanud mõnda viktoriaanlikku anatoomikumi või patoloogianäitust, on keset õõvastavalt põnevaid väljapanekuid kindlasti silmitsi seisnud aimdusega, milline hind on teaduse arengul olnud möödunud aegadel, mil inimõigused veel oma võitlust ootasid. Ja ometi suudetakse need segased tunded pärast turistina uitamist kuhugi ajusoppi ära pakkida või neile vähemalt progressi nimel õigustus leida. Poeg, vend ja sõ Vaata lähemalt ›
0
Carla Simónil kulus vaid kaks katsetust, et pääseda Euroopa tuntud väärtfilmilavastajate nimistusse, kui ta teine täispikk film „Alcarràs“ võitis 2022. aastal Berliini filmifestivali Kuldkaru, saades kõigi aegade esimese katalaanikeelse filmina selle au osaliseks. Tänavu teadis filmiüldsus juba paremini valmis olla ning sellest annab ehk aimu ka tõsiasi, et ta uusim film „Palverännak“1 esilinastus kevadel Cannes’i põhivõistlusprogrammis. Kuigi Simóni tituleeritakse järjekindlalt hispaania režissööriks, on t Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusika nädal mahtus sel aastal novembri esimesele kuuele päevale – umbes nagu Andrus Kiviräha legendaarne neljapäevane kanuumatk kolmele päevale näidendis „Eesti matus“. Kontserte oli sel korral seitse: lisaks Tallinna EMTA suures saalis toimunutele ka üks Tartus ja Narvas. Autorikontserdid olid pühendatud Veljo Tormise, Urmas Sisaski, Heino Elleri ja Arvo Pärdi loomingule, kahjuks jäi mul kuulmata Sisaski oma. Kõigepealt tahan kiita korraldajaid, interpreetide liitu ning muusika- ja teatriakadeemia Vaata lähemalt ›
0
Trio 95 stuudiokontsert tõi kuulajateni mitmekihilise ajastuid ühendava kava, kus kõrvutati Beethoveni varase loomingu jõuline energia, Erich Wolfgang Korngoldi romantiline fantaasia ja Anna-Margret Noorhane tänapäevane helikeel. Sama kava esitati päev varem ka Tartu ülikooli muuseumi valges saalis, ent intiimsema õhustikuga stuudios omandas see erilise, peaaegu dokumentaalse mõõtme. Kontsert sai teoks tänu tunnustusele: rahvusvahelisel kammermuusika konkursil „Tallinn 2021“ pälviti esikoht koos mitmete eri Vaata lähemalt ›
0
Telelegend Vahur Kersnal oli Postimehes õigus, kui ta kirjutas vastuseks mõne spordiajakirjaniku nurinale, et nii Delfi kui ka „Pealtnägija“ Alaveri-Veerpalu skandaalist tehtud filmides pole midagi plahvatuslikku: „ … kas te arvate, et keegi kunagi võtab ette teie sajad artiklid, et mõista, mis juhtus?“1. Loomulikult ei võta. Ses mõttes on mõlemad kõnealused filmid justkui kroonikad, kuhu on koondatud teadaolev info. On ju ka näha, et ajakirjanduslikku tööd filmi valmimise nimel on... Vaata lähemalt ›
6
Boris Bernštein mainib 1998. aastal muu seas „irratsionaalset hirmu lõpmatuse ja määramatuse ees“, mis haarab meid Sirje Runge maalide ees. Ta arutleb ka, et vaid kunstnik ise saab seda leevendada, pakkudes vaatajale mõningaid vormilisi liigendusi oma maalide ääretus kosmilises tühjuses. Näib, et aastal 2025 on see hirm ikka alles ning sügiseks levinud üle kogu Tallinna kunstiskeene. Lisaks Runge suurele retrospektiivile „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses on Kumus... Vaata lähemalt ›
0
Nagu igal aastal, anti ka tänavu rahvusvahelisel tõlkijate päeval, 30. septembril üle August Sanga luuletõlkeauhind, mille sai Anna Verschik Julia Mussakovska luuletuse „Õitseb magnoolia võõras aias“ tõlke eest ukraina keelest, ning pikaaegse ja viljaka toimetajatöö eest Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhind, mille pälvis Katrin Kern. Tõlkijaks imbumine Triinu Tamm: Palju õnne teile veel kord tunnustuse puhul! Auhind on üks punkt pikal teekonnal. Kuidas aga see teekond algas? Te mõlemad olete... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuid ei loeta niisama lõbu pärast. See moodustab osa ainevahetusest. Lapsena ja noorena oli mul üsna aeglane ainevahetus, olin võrdlemisi jäme, pikaldane ja hõre (lugeja). Võib-olla õnnestus seedida paari kuu jooksul üks raamat. Selle läbi lugenud, valdas mind rammestus, ei jaksanud enam peale lugeda, tuli ennast koguda. Lõpetatud raamat tekitas puhitusi ja see tuli muu tegevusega korralikult süsteemist väljutada. Tuli kuulata muusikat, vaadata ohtralt filme. Need ei ole mul kunagi... Vaata lähemalt ›
0
Hullumeelsuse piirid on hägusad ja muutuvad ajas. Neid on mudinud olud, hoiakud ja teised inimesed. Mis ühele hullumeelsus, see teisele tundlikkus või veelgi enam – terav äratundmine. Kust jookseb piir trauma, pinge, paine ja selle vahel, millest edasi algab sõgedus ning korteriühistu reeglite rikkumine, ei ole võimalik kindlalt öelda. Ebakonventsionaalne käitumine võib olla märk täielikust hämarolekust või erilisest tervemõistuslikkusest. Mis vahendeid meile siis nii väga on antud, et jõuda millegi... Vaata lähemalt ›
0
Nostalgia tuleb peale, kui mõelda, et paarkümmend aastat tagasi tegelesid majanduse uurijad siinmail peamiselt küsimusega, miks Eestil on läinud nii hästi. Majanduskasv oli toona ületanud kümne protsendi piiri ja võis tõdeda, et kõigest viieteistkümne aastaga oli Eesti läbi teinud „imelise muutumise“, kui tsiteerida raportit, milles Mart Laar võttis kokku möödunud edu põhjused.1 1992. aasta tuli külma talvega, poed olid tühjad, majandus kiratses. Korraga hakkas aga justkui puhuma rõõsk, kevadine kapitalismi Vaata lähemalt ›
0
1. Marshall Sahlins, Ameerika antropoloogia suurkuju, suri 2021. aastal üheksakümneaastaselt. Ta jõudis veel napilt lõpetada raamatu pealkirjaga „Lummatud universumi uus teadus. Enamiku inimkonna antropoloogia“, mis anti postuumselt välja 2022. aastal. Paranedes halvatusest, mistõttu ta ei saanud kasutada oma käsi, dikteeris ta raamatu pojale Peter Sahlinsile. Teos pidi olema esimene triloogiast, mille teise osana oli plaanitud „Lummatud majandusteadus“ ning kolmandana „Kosmiline poliitika“. Nagu Marshall. Vaata lähemalt ›
0
Olla hoitud on ehk üks suuremaid vedamisi, mis võib inimesele elus osaks saada. Hoitust nähakse sageli iseenesestmõistetavana, selle puudumine teeb aga sarnaseks veepuudusse närtsinud lõikelillega. Elu ilma hoituseta sunnib varem või hiljem seda lünka millegi muuga täitma. Ometi ei saa hoidmist kelleltki nõuda. Hoituseks ei ole tingimata vaja teist inimest, sest hoidmise kohustus võiks lasuda eelkõige iseenda ees. Eriti veab aga inimesel siis, kui üksteist hakatakse hoidma vastastikku. Rūta Ronja... Vaata lähemalt ›
0
Uku Uusbergi „Avamine“ on üks viiest uuslavastusest, millega 10. oktoobril avati Tallinna Linnateatri uus maja. Viis esietendust korraga, kaks neist teatrijuhi enda lavastused, kusjuures ühes ta veel osaleb näitlejana ka! No see tundus ikka täiesti pöörane … et kumb siis, üritus või sündmus? Selline küsimus, mis õnneks osutus retooriliseks, on viide Uku Uusbergi näidendile ja lavastusele „Üritus“ (Vanemuine, 2015). Meenub? Osundan: HELLE: Sa seda ikka tead, et arenenud tubades öeldakse... Vaata lähemalt ›
0
Pärast Eesti vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Eesti areng piirkonniti olnud väga ebaühtlane. Viimaste aastakümnete jooksul on Eesti peamised rahvastikutrendid näidanud elanikkonna kahanemist ja koondumist suurematesse linnaregioonidesse. Elanikke on enim juurde võitnud pealinn Tallinn ja selle lähiümbrus, kus elab ligi kolmandik elanikkonnast. Väiksemate linnaliste asulate ja maapiirkondade elanikkond on kiiresti kahanenud, põhjustades tervete piirkondade ääremaastumise. Kohalike omavalitsus Vaata lähemalt ›
183
Me elame kummalises paralleelreaalsuses. Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda. Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab oma ohvritele taevast tuld ja tõrva alla. See tähendab surma ja verd.... Vaata lähemalt ›
35
Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul see selge, särav päev, kui paelus meie huvi üks raibe maantee käänakul?* Eks see oli augustis teada, et sügiseses kultuurielus sugeneb ilusate asjade vahele paksu pahandust. Ikka raha pärast, sest rahajagamine on ainus, mida võib mingilgi määral nimetada kultuuripoliitiliseks tegevuseks. Läinud sügisel pahameelitseti näitlejate juhtimisel, tänavu on protest laiema põhjaga ja avaldub täpselt... Vaata lähemalt ›
33
Valgus hakkas juba saabuma, aga enne jõudis juba peitu pugeda, kui kohale jõudis … Sellesse hämarduvasse novembrikuu laupäeva tõi helgust ja värve Tallinna Kammerorkestri kontsert Mustpeade majas. Kodupubliku ees oli pärast rohkem kui kümneaastast pausi rahvusvahelise haardega, praegu põhiliselt USAs tegutsev tšellosolist Silver Ainomäe. Sel korral astus ta üles ka dirigendina ning mängis muu hulgas ka kummitusliku häälega teremini. Juba kontserdi kava lugedes paistis mulle, et selliste heliloojate ja teost Vaata lähemalt ›
5
Uue õppeaasta aga kindlasti uue – tehisintellekti ajastu hakul on paslik tuua avalikku ruumi senisest rohkem diskussiooni vabadustest õppida ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusmaastikul ei ole üldjuhul kombeks liialdada eneseanalüüsiga ja arutelda individuaalsete ja organisatsiooniliste vabaduste teemal, pigem ollakse keskendunud ühiskonna, õppurite ja teiste sihtgruppide huvide teenimisele. Ometi on kiire ja mitmedimensiooniline maailmaareng teravalt päevakorda tõstnud küsimuse inimõigustest ja -vaba Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
ERR
|
19% 8 |
Postimees
|
16% 3 |
Uued uudised
|
14% 8 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
Objektiiv
|
7% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.12.2025 00:32
Viimane uuendus: 00:22.
Uudiste reiting uuendatud: 00:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)