Laupäeval, 11. aprillil, on rahvusvaheline aeglase kunsti päev. Eesti Muuseumiühing kutsub huvilisi sel päeval muuseumidesse nautima aeglast vaatamist, süvenemist ja taastuma tähelepanuväsimusest. Aeglase vaatamise päev (Slow Art Day) on maailmas ellu kutsutud, et muuta seda, kuidas inimesed kunsti kogevad. Aktsiooni eesmärk on aeglustada tempot, süvendada kunstikogemust, muuta kunst kättesaadavamaks ja tuua inimesed taas hetke.Uuringud on näidanud, et muuseumis käimine kutsub inimeses esile rõõmu ja elevus Vaata lähemalt ›
0
Näitus Draakoni Galerii keldrisaalis tähistab Merike Männi suurt juubeliaastat ja 60 aastat loometeed. Väljapanek Draakoni Kõhus on avatud 9.04 – 10.05 2026 Tekstiilikunstniku, Eesti Kunstnike Liidu auliikme Merike Männi 90. sünnipäeva puhul on Draakoni Galerii alumisel korrusel väljapanek kunstniku värskematest tegemistest. Eksponeeritud on autoritehnikas vaibakavandid ja piltvaibad. Kõik ligi 50 maalitud ja kollaažitehnikas vaibakavandit on valminud viimase kolme aasta jooksul. Enam kui 60 aastase loomet Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Anna Škodenko ja Maria Valdma-Härmi ühisnäitus „Ma tean, miks puurilinnud laulavad“. Näituse fookuses on inimese võitlus püstijäämise nimel (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses) ülekaalukate olude keskel, kus lõpmatu moraalne ekslemine kurnab, ent sunnitud paigalseis ei ole samuti võimalik. Nii peegeldavad kunstnikud oma tundemaailma vaatajale ruumikogemuse kaudu. Öösiti, kui koidik tundub liiga kaugel, tajume hetke, kui kõik näib. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Jane Liivi isikunäitus „Mõttemaastikud“. Näitusel saab näha kunstniku akrüül- ja segatehnikas maale, mis on valminud peamiselt aastatel 2019-2026. Liiv maalib mõttemaastikke. Neid pole reaalselt olemas. Ta maalib aimatavaid välju, lagendikke, puid, pilvi, vett, jääd, lund jms. Vahel kujutab peegeldusi ja helke, päikeselaike, laineid, tuult. Vähemalt talle endale seonduvad sellised poolabstraktsed pinnad nende nähtustega. Vaid mõni ük Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis John Grzinichi isikunäitus „Püsituse väli“. Näituse kuraator on Marika Agu. Näitusel saab näha John Grzinichi audiovisuaalseid ja fotograafilisi töid, mis on teoks saanud otsides võimalusi, kuidas teha tajutavaks muutused jäätunud maastikes. Lisaks sellele kajastavad need tööd ka laiemat teemat kunstniku loomingus: küsimust, kuidas saaksime näha, kogeda ja mõista muutuvat kliimat. Jäädvustatud kaadrid paljastavad ilma ja kliimaga. Vaata lähemalt ›
0
Marilyn Piirsalu PEAAEGU NÄHTAV 10.04.-10.05.2026 Neljapäeval, 9. aprillil kell 17.00 avatakse Marilyn Piirsalu näitus „Peaaegu nähtav“ Hop galeriis. „Peaaegu nähtav” on tekstiilne ruumiinstallatsioon, mis koosneb kahest osast: ruumi liigendavatest kangastest ja figuraalsetest piltvaipadest. Teose eesmärk on luua ruum, mis vahendab vaikusetunnetust ja lihtsate hetkede tähendust. Udujutt. Poolläbipaistvad graafilise mustriga kangad, mis suunavad pilgu liikumist ülespoole. Gobeläänidel kujutatud hetked on int Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustas Türi Kultuurikeskuses liidu kevadnäituse „Kes aias“ avamisel tänavusi aastapreemiate laureaate. Aasta tekstiilikunstnik 2025 on Ingrid Helena Pajo, Aasta noor tekstiilikunstnik 2025 on Kassandra Laur ning Aasta tekstiilitegu 2025 tunnustuse pälvis Eesti Raamatu Aasta piltvaip. Pikaajalise loometöö eest pälvis elutööpreemia Ehalill Halliste. Kõiki nominente tutvustav väljapanek on avatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu veebilehel www.tekstiilikunst.ee 19. veebruaril 202 Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 11. aprillil, on rahvusvaheline aeglase kunsti päev. Eesti Muuseumiühing kutsub huvilisi sel päeval muuseumidesse nautima aeglast vaatamist, süvenemist ja taastuma tähelepanuväsimusest. Aeglase vaatamise päev (Slow Art Day) on maailmas ellu kutsutud, et muuta seda, kuidas inimesed kunsti kogevad. Aktsiooni eesmärk on aeglustada tempot, süvendada kunstikogemust, muuta kunst kättesaadavamaks ja tuua inimesed taas hetke.Uuringud on näidanud, et muuseumis käimine kutsub inimeses esile rõõmu ja elevus Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 02.04 kl 18 avatakse A-Galerii seifis Kati Erme isikunäitus „Osaline aeg“. Vanasti oli inimestel kombeks äratuskella asemel panna küünla sisse nael. Aega mõõta ja osadeks jagada üritame siiani. Hea oleks, kui õnnestuks midagigi paigale naelutada, talletada tulevastele põlvedele. Alles jäävad aga ainult kinnitusdetailid, aeg ise kaob. Aja möödumist näitab materiaalses maailmas muuhulgas see, et osad eralduvad, liiguvad mujale. Mida on inimesel tõeliselt vaja, mida tarbime, mis jääb üle ja... Vaata lähemalt ›
0
31. märtsist on Jakobi galeriis Riho Kalli näitus „PõlvaStyle“, mis jääb avatuks 24. aprillini. Näituse pidulik avamine toimub neljapäeval 2.04 kell 18.00. Riho Kalli isikunäitusel „PõlvaStyle“, on näha valikut autori eksperimentaalsest vabagraafikast ja muudes tehnikates töödest läbi erinevate loomeperioodide. Näituse pealkiri viitab põhilisele teemale, mis võiks esitletud loomingut läbivalt siduda. Selleks on tühjenev ja ääremaastuv Lõuna-Eesti linn Põlva koos ümbritsevate aladega ja nähtused, mille kes Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 1. aprillil 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis Eve Kiileri isikunäitus „Kasvuruumi geomeetriad“. Näitusel „Kasvuruumi geomeetriad“ vaatleb Eve Kiiler taimedega jagatud ruumi kui kooskasvamist, mis ühendab linna maastikuga. Kiileri kõige uuemate fotoseeriate peategelasteks on taimekooslused. Esindatud on nii üksikute taimede portreed, kooskasvamise grupiportreed kui ka dokumentaalsemad vaated, mis asetavad need ruumilisse konteksti. Kiileri fotoseeriates kohtuvad urbanistlikud aiad, kus iga. Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on naiskirjanduse auhinna kandidaadid. Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt) Brigitta Davidjants, „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ (Loomingu Raamatukogu) Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak) Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu) Murca, „Kaks hunti“ (Hunt) Heneliis Notton, „Tähed Agnesele“ (Kultuurileht, sarjas „Värske raamat“) Berit Petolai, „Hele, tuisklev ja nimetu“ (Hunt) Carolina Pihelgas, „Ikka veel“ (Lünk) Johanna Roos, „Tsükkel“ (Kastani Tänava Kirjastus) Andra Teede, „Lind Vaata lähemalt ›
0
Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
Oleme otsustanud kirjutada, et mõtestada ja mõtiskleda. Me ei tea vastuseid ega saa neid ka üleöö teadma. Meie kirjutame, kuid tegelikult on vaja diskussiooni – see arutelu ei pea jõudma ühiste vastusteni, ent teeks mõttevahetuse avalikuks. 2025. aastal kuulusime mõlemad Eesti teatri auhindade etenduskunsti auhinna žüriisse, kuid käsitleme siin ka teemasid, mis puudutavad teatriauhindu üldisemalt. Iga aasta 27. märtsil on teatripäev ning teatripäeva galal jagatakse eelmise aasta silmapaistvaimatele teatriau Vaata lähemalt ›
0
Eesti filmi on läbi aegade süüdistatud eri asjades, alates lohutust aeglusest ja lõpetades vaatajavaenulikkusega, aga ühes pole ilmselt kunagi kahtlust olnud: meie tegijad on julgenud unistada. Sõltuvalt ajast ja trendidest on need unistused kord suuremad, kord väiksemad: mõni on soovinud murda kodumaalt välja, teine tahtnud näidata, et praktiliselt olematu rahaga on võimalik teha valmis konkurentsivõimeline linateos, kolmas jällegi toonud ootusi trotsides publiku ette midagi sellist, mille võimalikkuses se Vaata lähemalt ›
0
Olen Mallukat jälginud üpris sporaadiliselt – eelkõige tema blogipostitusi, vahel vlogisid Youtube’is. Peamiselt olen aga temast kuulnud ikka siis, kui ta on järjekordselt toonud nähtavale mõne avaliku elu tegelase rohkem või vähem problemaatilise käitumise. Mõne arvates on Mallukas lihtsalt üks esmajoones tähelepanu taga ajav tegelinski, aga need, kes tema tegemisi kas või natukenegi jälgivad, võivad öelda hoopis järgmist: tegemist on empaatilise inimesega, kes üritab oma kuulsusega ka midagi head teha,... Vaata lähemalt ›
0
Lugemisuuringu „Eestlane loeb 2025“ kõige toredam tähelepanek on see, et noored loevad. Nad loevad koguni rohkem kui keskealised.1 On muidugi tõsi, et noored lugejad ei pruugi seejuures teada vanemate seas üldtuntud kirjanikke, sh eesti autoreid. Kui teatakse, ei pruugi nende looming noori kõnetada. Märgata on teatavat uute eelistuste tärkamist. Näiteks tõstsid küsitluse noorimad vastajad esile naissoost autoreid ning praegusi tuntud kirjanikke. „Neid andmeid vaadates kerkib küsimus, kas oleme tunnistajaks. Vaata lähemalt ›
0
Sabīne Vernere (snd 1990) on viimastel aastatel esile tõusnud noorema põlvkonna läti kunstnik, kelle looming on hea näide noorte naisloojate emantsipatiivsest lainest Baltimaade kujutavas kunstis, kirjanduses ja teistes kunstivaldkondades. Kogo galerii hakkas kunstnikku esindama 2024. aastal ning praegune näitus „Femme forte“ on Tartu galeriis tema teine isikunäitus. Vernere sai kõigepealt tuntuks mustvalgete poolabstraktsete ja ekspressiivses laadis tušijoonistustega, kus paberipinda täidavad antropomorfs Vaata lähemalt ›
0
Esmapilgul võinuks Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Joseph Brodsky essee „Veepervel“ ilmuda reisikirjana menuka „Minu …“ sarja logo all. Selle sarja mudel on võrdlemisi lihtne ja otsekohene: autori individuaalne portree võõra riigi või linna taustal. Väliselt vastab Brodsky teos nii mõnelegi sarja kriteeriumile. Räägib see ju autori Veneetsia-muljetest, mis hakkasid kujunema juba ammu enne seda, kui ta sinna linna sattus. Mainib ta ju oma teoses kuulsaid vaatamisväärsusi, luuletajaid, heliloojaid ja kunstn Vaata lähemalt ›
0
Oscarite kui maailma mainekamate filmiauhindade ajalooliselt valdav Ameerika-kesksus on viimase kümnendiga küll veidi vähenenud, aga ainult pisut. Olemuslikult on endiselt tegu eeskätt regionaalse filmiauhinnaga: reeglina pärgab planeedi suurima käibega filmitööstus ikka veel iseennast ning teiste osaks jääb üldjuhul vaid lossiaknast kaeda, kuidas pidu särab sees. Sellegipoolest saadab neid preemiaid endiselt maailma filmitipu, absoluutse etaloni aura, mis on küll mõneti üle hinnatud, kuid ega maksa seda ka Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Accelerista
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.04.2026 19:07
Viimane uuendus: 18:58.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)