„Kaumann ja Kivirähk suunduvad allilma“, Annika Lõhmus vestles Tõnis Kaumanniga Ülo Mattheus, „Ameerika MAGAb“ Kurmo Konsa, „Sünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu“ Farištamo Eller, „Kuidas hoida hoidjat?“ Carmen Kilvits harrastusteadusest Tristan Priimägi Cannes’is Silvia Lorenzi, „Trauma, kultuur ja valearusaamad“ Penny Boxall, David Hartley, „Tartu lummuses“ Veronika Valk-Siska, „Bauhaus elab“ Igor Kotjuh, „Kulgemise vägi“ Vaata lähemalt ›
0
Alates 29. maist on Tallinnas Vernissage galeriis avatud Jüri Mildebergi näitus „Hingedeusk“, mille põhiosaks on autoritehnikas arhailised ja humoorikad maskid. Teise osa moodustavad graafilised illustratsioonid Argo Moori samanimelisest raamatust, mida samuti avamise raames esitletakse. Paavo Matsin võrdleb Jüri Mildebergi kollektsionääri ja valgustatud kunstimonarhiga ning tema loomingut kurioosiumite kabineti ja alkeemilise laboratooriumiga, mille sihtmärgiks on sedapuhku animism. “Näituse tööd tegelevad Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud XVIII Nukitsa konkursil valisid lapsed oma lemmikuks raamatu „Osav aju“, mille autor on Jaan Aru ning illustraator Martin Veisman. Raamat ilmus kirjastuses Ajujutud 2025. aastal. Kokku andis konkursil oma hääle 5947 eesti last vanuses 5–13-aastat. Hääli sai anda saja 2024.–2025. aastal ilmunud algupärase lasteraamatut poolt, mille olid loonud 73 kirjanikku ja 52 kunstnikku. Teisele kohale tuli raamat „Poiss ja papa“, mille autor on Triinu Laan ja... Vaata lähemalt ›
0
Maailmas, kus Youtube karistab mind, kui ma reklaame ei vaata, juhtub küll nii, et mõtlen, mis toimub. Miks ma niisama unusual funny videoid vaadata ei saa? Mul ei ole seda raha, et järjekordset premium’i osta. Pealegi, ma ei ole premium, ma olen basic. Alla basic’u, ausalt öeldes. „Nobody’s perfect,“ lõõritab püsielanik kui Madonna. Kujundlikult. Võib-olla ongi nii, et praegu ei lükata enam laitmatuse sülle: uus aeg kougib inimeses sedasamust premium’it,... Vaata lähemalt ›
0
Ma olin üsna kindel, et seda näitust jään ma kauemaks vaatama. Tegelikult käisin selle küllaltki kiiresti läbi. Põhjus oli nimelt selles, et vaadata ja lugeda oli seal palju rohkem, kui olin eeldanud. Sellisel määral rohkem, et sai endale rahulikult öelda: ei, ma ei jõua seda kõike ühe korraga läbida, ma tulen tagasi. Ja ilmselt päris mitu korda veel. See tagasitulemine on lihtne ka, kunstiakadeemiast jõuab fotomuuseumisse umbes 6-7 minutiga, Vabaduse... Vaata lähemalt ›
0
Hüpnoos on vastuoluline mõiste. Kreeka keeles tähendab ὑπνος küll und, kuid uinumise või magamisega pole hüpnoosil mingit seost. Hüpnotiseeritud inimene on erakordselt vastuvõtlik sugestioonile, tema ootus koondub kitsasse lõiku, jättes kõik muu tähelepanuta. Hüpnoosile allumiseks peab hüpnotiseeritav selleks aga valmis olema. Magajal vajalik valmisolek puudub. Nagu on selgitanud psühholoog Michael D. Yapko, võib hüpnoos olla väga õrn, nii et seda on raske eristada tavalisest ärkvelolekust.1 Hüpnotiseeritu. Vaata lähemalt ›
0
Kõik Vanemuise sümfooniaorkestri eriprogrammiga kontserdid tõmbavad kuulajaid kui magnetiga. Need lähevad alati täissaalile ja on südamega ette valmistet. Seekord kõlas avaloona esiettekandes Ardo Ran Varrese sümfooniline poeem „Tartu aastatuhande kajad“. Hümnilik algus suubus kiiresti salapärasesse rütmiostinaatosse. Rohked teemakatked pikemat arendust paraku ei leidnud ning seetõttu jäi helikude mosaiiklikuks ja pisut rabedaks. Sellisest killustatusest on kahju, sest teose alguse pidulikkus haakunuks idea Vaata lähemalt ›
0
Üks on kindel: kuninganna Kristiina postimäärusega 1638. aastal Eesti- ja Liivimaal asutatud postiteenust selle 400. aastapäeval, s. o aastal 2038, elusana, see tähendab universaalsena, nii kirju, pakke kui ka ajakirjandust ja reklaamilehti inimestele üle maa päevast päeva koju kandvana enam ei näe. Küllap Hiina päritolu pakid värvilistesse kappidesse suuremate teede ääres ikka jõuavad, paberlehtede tegijail ega lugejail pole sellest aga ei abi ega lohtu. Ükski igahommikuse lehelugemise harjumuse ori ei... Vaata lähemalt ›
0
Käes on mai, üks ilusamaid kuid – ja ka eksamite aeg. Kui looduses käib kõik seaduspäraselt, siis haridussüsteemis on see kevad kaasa toonud palju segadust põhikooli lõpueksamitega: sooritamise aeg, eksamilävendi langetamine ühele punktile, järeleksamite tegemise võimaluse kadumine ja taastekkimine, e-eksamite tulemine/mittetulemine. Põhikooli lõpueksamid tõsteti aprilli juba eelmisel õppeaastal. Õpetajate protesti peale, et õppekavas ette nähtud materjali ei jõua selleks ajaks läbi võtta, soovitati kõrgema Vaata lähemalt ›
0
Külli Teetamm on noor näitleja. Õieti on ta üks nooremaid näitlejaid, keda tean, kui nooruse all pidada silmas uudishimu, katsetamisjulgust, psühhofüüsilist paindlikkust, valmisolekut siseneda kõige erilaadsematesse lavalistesse olukordadesse. Ja teadmatust – suurt teadmatust sellest, mis täna õhtul laval juhtuma hakkab, kuhu minek välja viib, mis katsetuse käigus selgub. Mulle näib, et just teadlikult valitud siiras teadmatus võimaldab Küllil jõuda laval olukordadesse, kus ta enne olnud pole, üllatuda ja ü Vaata lähemalt ›
0
Sest õnneks on meie päevade Issand andnud meile ainult natuke aega. Tõnu Õnnepalu, „Klaasveranda“1 Mario Pulveri romaanist „Theseuse laev“ rääkides tahaksin alustada hoopis selle lõpust, epiloogist, mis seob teose autori ja peategelase Friederike. Muu hulgas saab epiloogist lugeda: „See välisuks, mida ma iga päev avan, on seesama uks, mida avasid koju minnes sina, Friederike. [—] Kahesaja-aastased laiad põrandalauad tekitasid aukartust, sa olid nende peal kõndinud. Ehkki ma sel hetkel veel... Vaata lähemalt ›
0
Nüüdseks üle kolme aasta Eestis elanud Ukraina laste eesti keele oskust ei ole veel kuigivõrd uuritud. Mujalegi siirdunud sõjapõgenike sihtriigi keele oskuse kohta pole palju teada, kuid uuringute järgi omandavad nad keele teistest sisserändajatest aeglasemalt. Abi on siin toetus- ja keeleõppeprogrammidest. Tõhusaimaks peetakse Skandinaavia lähenemist „keel kõigepealt“: kes saab keele ruttu selgeks, läheb tööle, mis vastab paremini kodumaal saadud haridusele. Sotsiaalsüsteemil on edaspidi rohkem muret nende Vaata lähemalt ›
0
Miks ei peakski naised üksinda ja omakeskis elama? Iga kord, kui keegi julgeb öelda, et teda on vägistatud, talle on vaimselt või füüsiliselt liiga tehtud, temaga on mitte arvestatud, järgneb mõistmise asemel hukkamõist. Et ilmselt on ta ikka ise süüdi, ise tahtis, vaadaku, kuidas riides käib, milline soeng tal on ja ehk ei ole ülekohtu tegija väärt, et teda kohe tühistama hakataks, muidu on ta ju nii tore ja andekas... Vaata lähemalt ›
0
Olin kursusekaaslase ärasaatmisel. Nagu tavaks, meenutati peielauas lahkunu elu ja seda kujundanud „asjalugusid“. Muidugi tulid jutuks (esi)vanemad ja põlvnemine. Ühe põneva perekonnaloona toodi välja lahkunu saksa soost vanaisa, kes oli tsaariajal tulnud Eestisse mingit raudteeametit pidama. Seda oli kadunuke maininud paaril korral vihje korras, ent siiski meeldejäävalt. See perekonnalooline seik liitis kuidagi aimamisi, tulemata kõne alla detailsemalt. Sest ega neil teemadel saanukski 1980ndail üksikasjal Vaata lähemalt ›
0
Sünnitamine on tõenäoliselt üks elu intensiivsemaid kogemusi ja kahtlemata väga individuaalne. Mina mäletan, et olin ühtaegu täielikult enesesse süüvinud, aga ühtlasi erakordselt tundlik kõige ümbritseva suhtes. On ilmselge, et ümbrus võib kogemust vägagi tugevalt mõjutada. Ruumilise keskkonna mõju sünnituse ajal või ka selle järel, kohanemisperioodil, on arhitektuuri ja disainiga seoses käsitletud väga harva. Arhitekt ja arhitektuuriuurija Emma Cheatle on üks väheseid, kes on Suurbritannia näitel uurinud, Vaata lähemalt ›
0
Tänavust kirjandusfestivali „HeadRead“ väisab viljakas saksa kirjanik Ewald Arenz (snd 1965), kel on ilmunud kaksteist romaani ja kümmekond novellikogu. Eesti keelde on tõlgitud tema kõige menukamad romaanid „Suur suvi“ (2021, ee 2023) ja „Armastus halbadel aegadel“ (2023, ee 2025), mis on just sel aegadeülese ajaviitekirjanduse lemmikteemal: armastus. Mõlemad on ilmunud Varraku kirjastuses, tõlkijaks Piret Pääsuke. Esimene on klassikaline Bildungsroman, kus noormees elab läbi pöördelist suve esimese armast Vaata lähemalt ›
0
Eesti Sinfonietta alustas maikuu teist poolt sarja „Concerto grosso“ teise kontserdiga. Õigupoolest sai kontserdisari tõuke eesti muusikaloo märgilisest sündmusest 1977. aasta septembris, kui esiettekandena kõlas Arvo Pärdi „Tabula rasa“ ja Eesti esiettekandena Alfred Schnittke concerto grosso nr 1. Sarja kulminatiivse lõppkontserdini tuleva aasta septembris on veel küllalt aega, aga sel korral tõmmati lõpumärgid jooksvale hooajale, seda valdavalt kaaluka nostalgia ja mureliku heakõla võtmes. Kava seisis ko Vaata lähemalt ›
0
Mikkeli muuseumis näidatakse arheoloog Heikki Pautsi keraamikakogu, mis keskendub XVII – XIX sajandil valminud Delfti linna ikoonilisele sinisemustrilisele fajansstoodangule. Need pole lihtsalt kauni mustriga taldrikud ja muud tarbeesemed, vaid tunnistavad kolmesaja aasta jooksul vormunud ihadehorisondi avardumist, kolonialistlikke võimuvahekordi ja esteetilisi arenguid. See on ühe väikese tähtsusetu linna tõus ja langus, muutudes pelgalt kohanimest ajastu sümboliks. Samal ajal on see taas üks näitus, mida Vaata lähemalt ›
0
Eestis räägitakse sündimusest tavaliselt toetuste ja perepoliitika kaudu, kuid üks oluline tegur jääb sageli tähelepanuta: ruum, milles inimesed elavad. Ruum ei tähenda ainult seinu ja katust, vaid kogu elukeskkonda: kui palju on kodus privaatsust, vaikust ja liikumisruumi, kas lastel on võimalik turvaliselt õues mängida, kas elada saab pideva müra, ülerahvastatuse ja ruumipuuduseta. Elukeskkond mõjutab otseselt stressitaset, suhte kvaliteeti, vaimset heaolu ning lõpuks ka valmisolekut lapsi saada ja neid k Vaata lähemalt ›
0
Enam Sa minult vist küll kirju ei oota. Aga mine sa neid taevaseid asju tea. Kirjutan Sulle siiski. Tunnen, et pean. Käisime tütre ja tütretütrega Pärnu Endlas vaatamas kogu pere muusikalist muinaslugu „Nösperi Nönni Natuke“. Sind ei ole enam 19 aastat, aga Su muinasjutust on Kristiina Jalasto-Kallas ja Tiina Mälberg teinud lavastuse. Sa ei usuks oma silmi ja kõrvu! Mäletan väga hästi, kui rääkisid oma raamatute kirjastamisest: kui kaua see... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
ERR
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 05:43
Viimane uuendus: 05:26.
Uudiste reiting uuendatud: 05:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)