Viimasel ajal olen üha sagedamini kohanud mõtet, et kuigi maailm on teinud tohutu tehnoloogilise hüppe, ei ole inimene muutunud rahulikumaks. Digitaalsed lahendused peaksid elu lihtsustama ja andma rohkem hingamisruumi, ent mida rohkem me oma elu optimeerime, seda vähem jääb aega iseendale. Vabanenud hetked täidame uute ülesannetega. Kui tööd on palju, kurdame koormuse üle, kui vähem, leiame kiiresti midagi asemele. Justkui ei oskaks inimene olla rahul ei töö külluse ega selle... Vaata lähemalt ›
0
Alexander Stubb on Soome vabariigi XIII president, kes astus ametisse 1. märtsil 2024. aastal. Seda raamatut hakkas ta oma sõnade järgi kirjutama 2020. aastal, olles sel ajal Firenzes tegutseva Euroopa Ülikooli professor. Võib-olla oleks raamat tema ülikoolikarjääri jätkumisel olnud akadeemilisem, ent praegu kujutab see enesest rahvusvahelise korra kujunemise ajaloo ja rahvusvaheliste suhete teooria, isikliku arenguloo, kuulsate inimestega kohtumiste, diplomaatia telgitaguste jms kombinatsiooni. Lugejad on. Vaata lähemalt ›
0
On kevadsuvi ja lahti on rullunud traditsiooniline lõpuaktuste ja õievahu laine. Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit saadavad laiali kirja „Oskustööjõu puudus pidurdab Eesti arengut“. Pealkiri on muidugi eksitav: ega tööandjad Eesti arengu pärast muretse, nemad vaatavad haridust läbi kitsa prisma omaenda huvidest lähtuvalt. Kuigi seitsme punkti hulgas on selliseid, millega ilmselt paljud esialgu nõustuksid, kas või näiteks õpetajate järelkasvu tagamine, on tekst vaid kerg Vaata lähemalt ›
0
Eesti keskkonnakorraldus toetub suuresti riiklikele seiresüsteemidele, mis peaksid andma otsustajatele usaldusväärse ja suundumusi näitava pildi keskkonnaseisundist. Tulenevalt spetsialistide ja ressursside piiratud hulgast ei ole võimalik kõike igal pool ja pidevalt jälgida, mistõttu jääb keskkonnaseire paratamatult lünklikuks nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. Teisalt keskkonnaprobleemid komplitseeruvad ja põimuvad ning kasvab vajadus asja- ja ajakohaste andmete järele. Samal ajal tegutseb Eestis tuhandeid Vaata lähemalt ›
0
Kui silmi kinni hoides päikesesse vaadata, näeme valgust läbi laugude punaselt. Kui silmad taas avada, näib maailm meile võrkkestas asuvate kolvikeste reageerimise tõttu tavapäratult sinakana. Seesugusesse õrnsinisesse on mähkinud režissöör Maura Delpero ka Põhja-Itaalia mägiküla Vermiglio. Et „vermiglio“, mis on ka filmi pealkiri, tähendab itaalia keeles sõna-sõnalt sellesama sinise vastandit – sügavpunast – on küll kokkusattumus. Delpero on isegi naljatanud, et küla nimi on tema meelest täiesti vale ja fi Vaata lähemalt ›
0
Me elame ajastul, kus tehniliselt on kõik võimalused olemas, et meie ette jõudev maailmapilt oleks rikkalikum kui kunagi varem. Meil on piiramatult infot, miljoneid allikaid ja kultuurilist mitmekesisust, mis võiks teha meie arusaamise maailmast peaaegu täiuslikuks. Ometi jõuavad meie ette kõige sagedamini lood, mis mahuvad lühikesse pealkirja, ühte emotsiooni või üheselt mõistetavasse vastandusse. Keerukus on olemas, aga ei jõua meie ette. See ei juhtu sellepärast, et inimesed oleksid muutunud pealiskaudse Vaata lähemalt ›
0
Alguses on verine T-särk. Või peaks olema. Ma pole näinud, kuidas mängitakse Dennis Kelly näidendit „Orvud“ mujal maailma lavadel, ent võrgus leiduvate fotode põhjal võib järeldada, et Liamiga kohtudes (Tallinna Linnateatris mängib teda Jan Ehrenberg) klammerduvad publiku silmad paratamatult verest nõretavale T-särgile noormehe seljas. Kuid mitte Tallinna Linnateatri lavastuses. Kontoritöötajate kombel riietatud paar Helen (Evelin Võigemast) ja Danny (Alo Kõrve) istuvad õhtusöögilauas, meeleolu on justkui p Vaata lähemalt ›
0
Kristina Sabaliauskaitė romaanitetraloogia „Silva rerum“ I osa maalib pildi turbulentse XVII sajandi keskpaiga Vilniusest ja selle ümbrusest, seega kohtadest, mis Eesti alast väga kaugele ei jäägi. Poola-Leedu ajaloos tuntakse seda aega kui Uputust: riigil tuli toona sõdida nii moskoviitide ja kasakate kui ka Rootsiga. Neist sündmustest võib eesti keeleski lugeda eri poolte vaatevinklist. Ka Liivi- ja Eestimaadmõjutas see, et venelaste ja rootslaste võidujooks Leedu pärast viis hiljem nende omavahelise hõõr Vaata lähemalt ›
0
On lahkunud ajaloolane, kuraator ja kunstikriitik Teet Veispak, kelle tormakas ettevõtlikkus mängis olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamise järgse kunstielu kujunemisel. Veispak lõpetas 1979. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ning asus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. 1990. aastate alguses sai temast instituudi direktor. Selles rollis avas ta arheoloogiamuuseumiks kavandatud ruumides instituudi kunstigalerii, mille programmist kujunes Reet Varblase ja Veispaki kursusekaaslase Ants. Vaata lähemalt ›
0
Pärandobjektidega puutub kas omaniku, kasutaja või möödujana kokku iga inimene. Pärand ei hõlma üksnes otseselt inimese kujundatud keskkonda, vaid ka loodust, maastikku, isegi harjumusi ja traditsioone. Ühelt poolt saab rääkida pärandi rahvuslikust, riiklikust, ühiskondlikust mõõtmest, teisalt selle globaalsest või universaalsest mõõtmest. Anni Martin arvustas 15. mai Sirbis uut muinsuskaitse aastaraamatu numbrit ja kirjutas ses artiklis n-ö tavalisele inimesele omistatavatest vaadetest kultuuripärandile ja Vaata lähemalt ›
0
1. Kui sisenen Hobusepea galeriisse Viktoria Martjanova näitusele „Biomaterjal“, näen esimesena tumepruunidest juustest võimsat installatsiooni. Eriti köidavad mind juustest tehtud voolujoonelised plakatid, mille pealkirjaks on vastavalt „Hypocricy“, „Resistance“ ja „Resentment“. Teen viimasest pilti ja laen üles intsasse stooriks. Ka mina tunnen just seda. Siin ja praegu, ja juba mõnda aega. Pahameelt. Vimma. Tülgastust. Mitte (tingimata) selle teose suhtes, ei. Selle ühiskonna suhtes, milles ma elan, olen Vaata lähemalt ›
0
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis on avatud näitus „Kogu maailm on Bauhaus“, mis dokumenteerib ja meenutab minevikku. Võiks öelda, et see on eelkõige kultuurimälule keskenduv väljapanek. Näitus räägib aastatel 1919–1933 Saksamaal tegutsenud kunstikoolist, millest kujunes mõjukas uuenduslike ideede keskus ja mille järgi sai nime terve stiil. Näituse taustal on mineviku kõrval paslik vaadata ka olevikku ning muuseumis esitatud kooli mõju ja tegevust kõrvutada praeguse Euroopa Uue Bauhausi liikumisega. 20 Vaata lähemalt ›
0
Draakoni galeriis näeb praegu justnagu stseeni ulmefilmist, kus tegutseb teatud perverssete kalduvustega tegelane, kelle obsessiivsest tegutsemisest on ruumis näha vaid jälgi. Miski, mis näeb välja nagu loomakeha või nahajäänused, ripub kolmel peenel, kuid täpselt mõõdetud trossil laest alla. Selle all on omakorda mingist vanast töökojast üle jäänud ja nüüd tuppa toodud jäätmevann, kuhu nõrgub loomajäänusest välja arusaamatu, kuid jälk jäänukvedelik. See haiseb ja näeb välja nagu kasutatud õli. Vastasseinal Vaata lähemalt ›
0
11. – 15. maini pidas UNESCO kirjanduslinnade võrgustik Tartus aastakohtumist. Kirjanduslinnade programm rikastab kodust kultuurielu ja tehakse ka piiriülest koostööd, näiteks pakutakse partnerlinnade kirjanikele-tõlkijatele esinemisvõimalusi ja residentuuriprogramme. Sirp palus oma kogemust jagada Briti kirjanikel Penny Boxallil ja David Hartleyl. Selgus, et parim paik, kus resideerida, ongi juhtumisi … Tartu. – Toim. Penny Boxall: Esimene asi, mis mind jahmatas, oli siinne loodus. See ei ole loodus, mida. Vaata lähemalt ›
0
„Ilusad asjad ei pea ainult pealinnas olema,“ olevat Soome tööstur ja metseen Gösta Serlachius öelnud oma kunstikogumise missiooni iseloomustamiseks. Selle veendumuse kinnitusena kujunes Kesk-Soomes Mänttäs tasapisi Ateneumi ja Turu kunstimuuseumi järel Soome suuruselt kolmas, peaaegu 10 000 teost sisaldav kunstikogu. Serlachiuse kollektsioon on unikaalne nii oma kujunemise asjaolude kui ka sisu tõttu. Ajaloolise kollektsiooni tuuma moodustavad nn Soome kuldajastu kunstnike teosed ja sadakond Euroopa vanem Vaata lähemalt ›
0
Ekraaniaju, ATH, õõvarullimine, ühismeedia, infovoog, sisuturundus, lühiformaat … Mis on neil ühist? See, et olen sellisest teemapüstitusest väsinud. Sama väsinud olen ka kunstiteostest, mis püüavad internetikogemust lavale tõlkida, sest tihtilugu mõjuvad need korraga nii illustreerivalt kui ka pealiskaudselt. Seetõttu ei näe ma mõtet, miks lahata Júlia Vavra „tähelepanuvõrgu“ kontseptsiooni, dramaturgiat või vormi, sest teose kõige huvitavam kiht peitub tantsijate kohalolus. Disainerite moeetendused on aja Vaata lähemalt ›
0
Elu ja sümmeetria Sümmeetria on üks looduse kõige nähtavamaid korraldusprintsiipe. Esmalt võib arvata, et loodus lausa armastab sümmeetriat. Bioloogias tähendab see kehaosade või elundite vastavust suuruse, kuju ja paiknemise poolest kujuteldavate sümmeetriatasandite või -telgede suhtes. Tegemist on lihtsa põhimõttega, mille taga peitub üllatavalt palju mitmekesisust. Enamik hulkrakseid organisme on vähemal või rohkemal määral sümmeetrilised, kuid eluslooduses on sümmeetria alati ligikaudne. Näiteks taimele Vaata lähemalt ›
0
Aasta olulisim väärtfilmilaat on taas seljataga. Jah, pigem basaar kui lihtsalt festival, sest ürituse mootoriks on kahe pooluse, festivali ja filmituru omavaheline tõmbumine-tõukumine ja pulseerimine. Turupoolel kaubitsetakse nii tõeliste kui ka imaginaarsete väärtustega: avatud on oma kinnisvaraosakond, kus kaubeldakse õhulossidega, rohkelt on pakkumisel suuri unistusi, kui ainult müüjal ja ostjal need kattuma satuksid. Lisaks erinevate kaelakaartidega ringi sebivatele insaideritele valgub nendeks kuupäev Vaata lähemalt ›
0
Mina ei saa aru, miks mäng on inimese elus „kohustuslik“ vaid teatud eluperioodil. Kas siis noore – ja eriti täiskasvanu – elu muutub sedavõrd, et mängulisus, improvisatsioon ja elu (ning linna) eri tahkude lustlik avastamine ei kuulu enam inimeseks olemise juurde? Vahel vaatan kuhugi tõttel olles lastele mõeldud turnikaid ja igatsen ka endavanusele minale midagi sarnast. Linn on küll täis igat sorti vabaõhujõusaale jms eesmärgistatud tegevust silmas pidavat arhitektuuri, aga... Vaata lähemalt ›
0
Elu maailmas koosneb väikestest kõnekatest kildudest. Mõni aeg tagasi kirjutas USA veebiväljaanne Daily Beast, et USA presidendil Donald Trumpil pole und ja ta täidab oma öötunde sotsiaalmeedia postitustega. Väljaande poolt tehtud analüüs osutab, et ainuüksi selle aasta aprillis tegi Trump oma Truth Sociali platvormil kokku 565 postitust, mis on keskmiselt 18 postitust päevas, neist kolmandik öösel. Aprillis oli väljaande väitel ainult viis ööd, mil president midagi ei postitanud. Kokku oli... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 20:36
Viimane uuendus: 20:32.
Uudiste reiting uuendatud: 20:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)