„Tähelepanu moduleeritakse lainena. Emotsionaalseid seisundeid sisendatakse ja töödeldakse. Sugestiooni korratakse katkematult ja tegelikkus hajub lugematutes suunatud unenägudes. Kriitiline meel uinutatakse mahedalt ja taju luuakse ümber, kiht kihi haaval. Ekraanid aga vilguvad lakkamatult mõistuse pilkases öös.“1 Nõnda kirjeldab uut ühiskondlikku režiimi Jianwei Xun, kelle ülevaatlik raamat „Hüpnokraatia“ („Ipnocrazia“) ilmus esmakordselt Itaalias 2024. aasta sügisel. Kiiresti ilmusid ka teose tõlked pran Vaata lähemalt ›
0
Maroko filmitegija Kaouther Ben Hania on viimasel kümnendil esile kerkinud sotsiaalselt terava režissöörina, kes on Põhja-Aafrika filmikunstile taas edukalt tähelepanu juhtinud. Kümne aastaga on ta teinud rea tähelepanuväärseid filme nagu „Tüdruk ja koerad“, „Mees, kes müüs oma naha“ (parima võõrkeelse filmi Oscari nominent), „Neli tütart“1 ning nüüd ka filmi „Hind Rajabi hääl“2, mis oli eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil ehk kõige enam laineid löönud teos. „Hind Rajabi hääles“ kasutatakse tõsielulisi. Vaata lähemalt ›
0
Meie seast on lahkunud noor ja palju jõudnud muinsuskaitsja ning arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder. Tema lahkumine jätab tühjuse, mida on raske sõnadesse panna – nii inimlikus kui ka erialases plaanis. Ida-Virumaal sündinud, kasvanud ja elanud Madis Tuuder õppis Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist ning magistriõppes kunsti ja kultuuriantropoloogiat. Niikaua kui poliitilised olud lubasid, tutvus ta mitmete ekspeditsioonide käigus Venemaa eestlaste diasporaaga, aga ka ingerlaste ja te Vaata lähemalt ›
0
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri igareedestel kontsertidel käies võib saada alati väga rikkaliku, tänapäevaselt kosutava muusikaelamuse osaliseks. Kuulajaid mitmekesiselt kõnetavad rahvusorkestri kontserdid on enamasti publikust tulvil, kuid minule suureks õnneks ei ole (veel) piletitele kolmetunniseid järjekordi või kolmekohalisi hindu. ERSO kostitas teatripäeval kuulajaid üpris kontrastse kavaga: esiettekandele tuli Maria Kõrvitsa orkestriteos „The centre cannot hold“ ja üle väga pika aja sai meie mail ku Vaata lähemalt ›
0
Kuigi võrreldes põhjanaabritega ei ole me Eestis oma eluga eriti rahul, on meil siin päris ilus elada. Kuulume kõrgelt arenenud, jõukate ja demokraatlike riikide hulka; puhast vett, õhku ja toitu (veel) jagub. Metsapõlengud ja üleujutused on üldjuhul hallatavad ja saadakse kiiresti kontrolli alla. Ka ilma üle oleks patt nuriseda: soojad vahemerelised suvepäevad pakuvad meeldivat vaheldust lumistele talvedele. Isegi Eesti ökosüsteemide suutlikkus ületab praegu veel mõnede arvutuste kohaselt pisut elanikkonna Vaata lähemalt ›
0
Käisime naisega esmaspäeval kesklinna postkontoris ajakirju ära toomas: Looming, Vikerkaar, Akadeemia, Keel ja Kirjandus. Sama repertuaar juba aastakümneid ja käinud ka aastakümneid samasse postkontorisse, mis on aja jooksul liikunud vaid mööda tänavat edasi. Nüüd oli see viimane kord koos kurva hüvastijätuga vallandatavatele töötajatele, sest postkontor pannakse kinni. Kontor on Tartu südames, kus saavad kokku kolm alatasa inimesi täis kaubakeskust ja kuus bussipeatust, kus peatuvad vist kõik Tartu linna. Vaata lähemalt ›
0
Suhteliselt sageli kontserdiarvustusi kirjutades tuleb paratamatult ette enesekordusi, ükskõik kui palju ka ei üritaks neid vältida. Sel korral pean kordama üht hiljutist tähelepanekut meie klassikalise muusika kontsertide publiku kohta. Kui mängib ERSO, TKO, esinevad Aavikud või veel mõned tuntud muusikud, on täismaja enamasti garanteeritud. Kui üles astub n-ö nišikoosseis, on olukord hoopis teine: raskelt leiab publik tee vähem populaarsete pillide ja mitte nii kõlavate nimedega artistide kontsertidele. K Vaata lähemalt ›
0
Eesti iibe üle arutledes jääme sageli vaidlema toetuste, teenuste ja väärtushinnangute detailide üle, aga vahepeal oleks mõistlik vaadata ka üldpilti. Kuidas me üldse oleme siia jõudnud? Selles kirjatükis põimin antropoloogilisi uuringuid ja oma kogemusi lapsevanemana, et näidata, kuidas üks ühiskondlik muutus on teinud lastekasvatamise suhteliselt keeruliseks ettevõtmiseks. Probleem puudutab pea kõiki läänelikke riike. Euroopas on sündimuskordaja igas riigis alla kahe ja Eestis, kus on võrdlemisi helded to Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus ilmus Mart Kanguri suurepärases tõlkes filosoofi ja kirjandusteadlase René Girardi kuulsaim raamat „Vägivald ja püha“ (1972). Vastuolulisele teosele kirjutas järelsõna Mihhail Lotman, kelle sõnul kaldub Girard seletama kõike: kultuuri teket, inimkonna teket, kultuuri arengut selle algusest siiamaani ja tulevast katastroofi pealekauaba. Sellest hoolimata rõhutab Lotman, et Girard lõi uue maailmavaate, mis on praegusel ajal eriti aktuaalne. USAsse siirdunud kristliku konservatiivina oli R Vaata lähemalt ›
0
Sõna mäng ei tähenda minu jaoks kunagi üksiolemist. Mäng eeldab teisi — pilke, reaktsioone, vaikivaid kokkuleppeid ja valju naeru. Mäng sünnib alles siis, kui on seltskond. Heas seltskonnas muutub peaaegu kõik mänguks. Lauatennis ei ole lihtsalt pall ja laud, vaid pisike draama. Maffia ei ole pelgalt rollide jagamine, vaid psühholoogiline duell. Isegi karaoke — eriti karaoke — on mäng julguse ja piinlikkuse piiril. Tõsi, ma ei ole neis mängudes kuigi... Vaata lähemalt ›
0
Tarkvara võib avada loomingu uksed rohkematele inimestele, aga siin on peidus ohtlik enesepettus. Vormel „ei mingit tüütut õppimist, ei mingit vaeva, klõps ja valmis“ ei võimenda loomingut, vaid kõrvaldab ainuomase protsessi, kus autor väljub kaardistatud territooriumilt, õpib ja kogeb midagi uut ning naaseb millegi ootamatuga. Ardo Ran Varrese intervjuusarja seekordses loos analüüsib tehisarust võrsunud probleeme kunstnik Peeter Laurits. Digiajastu on kunsti ja fotograafiat põhjalikult raputanud: tehnoloog Vaata lähemalt ›
0
Ooper on suur (SUUUUR), „Ooper“ aga väike (vke). Ambitsioon on veelgi suurem (SUUUUREM), sest kuidas muidu teised aru saavad, et sa tegeled oluliste, ei millegi vähema kui maailma alguse – ehk ka lõpu? – küsimustega. Nii on. Aga kas ka ambitsioon saaks olla väiksem (vksem), kui jätta kuldsed taevasse pürgivad dooria sambad ukse taha vihmale pesta ning keskenduda vaid käegakatsutavale? Seda näib Marto Mägi „Ooper“ Von Krahli teatris küsivat. Seejuures... Vaata lähemalt ›
0
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Tallinna Linnateatris. Piduõhtu kunstilise lahenduse oli loonud Tallinna Linnateatri loovtehniline koosseis eesotsas lavastaja Mikk Jürjensiga. Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiatega kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“ või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapital Vaata lähemalt ›
0
Aprillikuu esimene päev on kalendrisse märgitud kui naljapäev. Sel päeval andsid väljapaistvad ja hinnatud interpreedid Triin Ruubel ja Sten Lassmann kontserdi, mis oli tervenisti pühendatud Heino Elleri loomingule. Ligi kaks tundi kestnud kontsert koosnes suures osas publikule tundmatutest teostest, kogu õhtut täitis keskendunud ja pühendunud atmosfäär. Asi oli naljast kaugel. Sten Lassmann on eesti muusikaelus fenomen, kes on selgelt oma teed käinud juba aastakümneid. Umbes kakskümmend aastat tagasi algas Vaata lähemalt ›
0
Henri Hütt, teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi kaalul ega saladuses. Ajalukku vaob oluline peatükk: möödunud aasta oli viimane, kui käis koos teatriliigiüleste auhindade ühisžürii. Vaatenurkade paljususe asemel saab edaspidi aasta lavastaja-lavastuse otsustamise (taas) enda kätte sõnalavastuste auhindade žürii. Liigiülesest perspektiivist ei paista see just võimaluste spektri laienemisena, ent seejuures ei leia viimase vii Vaata lähemalt ›
0
Keeruline on portreteerida kunstnikku, kelle omailm libiseb välja tavapärasest olmeloogikast. Enamgi veel, kui portreteeritavaks on linnalegendide saadik kunstnik Peeter Laurits, kelle puhul on tegemist täiesti omaette keskkonnaga, kus põimuvad loodus, mütoloogia, kehad ja usk loomingusse kui kõige ülevamasse. Johan Huimerinna tunnipikkune dokumentaalfilm „Laskumine orgu“ ei püüagi seda maailma ära seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi rütmi, vastuolusid ja Vaata lähemalt ›
0
Märt Väljataga artiklile „Tõlgetest raamatuaastal“ (27. III) lisatud tabelis on jäänud märkimata, et 1990. aastal pälvis tõlkeauhinna Enn Soosaare kõrval ka Anu Saluäär „Skandinaavia kirjanduse eestindamise eest“. Niisiis on kaks korda auhinnatud tõlkijaid üheksa, mitte kaheksa, ning rootsi keelest tõlkimist on auhinnatud kolmel, mitte kahel korral. Vaata lähemalt ›
0
Pool aastat väldanud üleriigiline koolikius saab lõpuks otsa ning kui ministeerium väljastab „korduma kippuvatele küsimustele“ vastused, saavad koolid ja lapsevanemad tagasi õiguse vabatahtlikult raha koguda ja maksta laste õppekäikude eest kultuuriasutustesse. Kiusuajal kehtis tõlgendus, et laste ja raha liikumine kultuuri suunas on vastuolus põhiseadusega ning õiguskuulekad koolid hoidusidki nii lapsevanemate ahistamisest kui ka laste viimisest muuseumide ja teatrite patupesadesse, kus ühiskonna väetid j Vaata lähemalt ›
0
Mehhanistliku ja utilitaristliku maailmakäsitlusega rinda pistes puskleb saksa eetik Max Scheler ühtlasi Nietzschega. Erimeelsusi on neil kristliku ja modernse moraali olemuse ja seoste teemadel ning küsimuses, kas kõike mädandav „nõrkade võim tugevate üle“ on kristliku algupäraga või uusajale omane fenomen. Poolte sofistika on kõrgelennuline ning meelelaadi hindamiseks kasutusel pahedetektor ja mädandimargapuu pikantne: mõõdetakse nimelt, kuivõrd peidab üks või teine ajastu endas ressentiment’i ehk vimma. Vaata lähemalt ›
0
Kirjutan neid ridu 18. märtsil kell 15, mil üle Eesti üürgavad sõjasireenid, katseks. Vähemalt praegu katseks. Sireeni saatel müriseb pesumasin, puuride unnates vahetatakse kortermaja rõdusid, meilikast plingib ja kõliseb, telefon väriseb. Paks kevadtolm neid helisid ei summuta ja ma mõtlen: kui hea oleks mitte kuulda. Nii nagu Marian Leatherby. Marian Leatherby on praeguseks ühe tuntuma sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni romaani „Kuuldesarv“ (1974) 92aastane peategelane. Nimi Leatherby kõlab ühe. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
Külauudised
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.05.2026 18:27
Viimane uuendus: 18:22.
Uudiste reiting uuendatud: 18:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)