Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Hea Trall! Kuna mõistus esialgu tõrgub uskumast, et sind meie seas enam ei ole, siis tahan sinuga siin korra veel asju arutada. Helistasime – kui mitte tihti, siis vähemalt regulaarselt – ja need telefonikõned ei tahtnud kunagi lõppeda. Sind ei huvitanud, et ma juba kaheksandat korda ütlesin, et pean nüüd loengusse minema ega saa rohkem asju arutada, sina rääkisid rahulikult edasi. Küllap on see tuttav olukord kõigile su sõpradele. Aga... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektide Liit korraldab noore arhitekti preemia (NAP) konkurssi alates 2008. aastast. Viimastel aastatel on preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019), Johan Tali (2021) ning arhitektuuribüroo b210 (2023). Nüüd lisandus sellesse ritta ka arhitektuuribüroo Arhitekt Must, üks Eesti edukamaid arhitektuurivõistlustel osalejaid. Büroo portfooliosse kuuluvad Tõrva keskväljak, Pelgulinna riigigümnaasium, Suure-Jaani tervisekoda ning veel hulk koolimaju ning kv Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalteater on peaaegu sajandi olnud väike, kuid tähtis teatriliik ning toonud publiku ette palju ühiskondlikult olulisi, aga seejuures varjul teemasid, et kasvatada teadlikkust, murda tabusid ja luua dialoogi. Eestis on aktiivseid dokumentaalteatri tegijaid olnud vähe, aga järjepidevalt 1980. aastatest peale: esirinnas muidugi Merle Karusoo, tema jälgedes veel Mari-Liis Lill, Piret Jaaks, Andra Teede, Laura Jaanhold, Paavo Piik, Von Krahli teatri ja teatri NO99 trupp. Samuti on seda teatrit aegamööda Vaata lähemalt ›
125
Võib-olla merel, mida Joseph Conrad paarkümmend aastat kündis, paistsid maapealsed asjad teisiti. Inimeste lood peegeldusid merel vastu teisiti kui kuival maal. Merel ta seilas, algul tüürimehena, hiljem kaptenina, ja mõtles lainemurdu vaadates inimpsüühika hämaratele nurgatagustele. Poola päritolu Inglise kirjaniku Joseph Conradi (1857–1924) loomingus on midagi, mida teistel kirjanikel ei ole: kummaliselt läbinägev pilk ja oskus kirjutada elu salapäraseks, põnevaks, ilma et seda paisutaks või ilustaks. Ise Vaata lähemalt ›
0
Saksa lavastajal ja režissööril Daniel Kötteril esietendus Berliini etenduskunstide keskuses Radialsystem interdistsiplinaarne lavastus ja dokumentaalfilm „Roden / Kukata Miti / Pembalakan“1 metsade hävitamisest, mille tagajärjel muudetakse vägivaldselt nii maastikke, ökosüsteeme kui ka kogukondi. Lavastus loob eri meediume kasutades kaleidoskoopilise pildi kolmest piirkonnast – Saksamaal madalmäestiku piirkonnast Reinimaal, Indoneesias õlipalmide istandustest Kalimantanil ning Kongo Demokraatlikus Vabariig Vaata lähemalt ›
0
„Sirbid, mida ma kunagi pole lugenud“. Sellist pealkirja kannab Katariin Mudisti töö kusagil enam-vähem poolel teel läbi Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni. Neljameetrine, maast laeni ulatuv kuhi kultuurilehtedest mõjub väikese vimkana, aga ka samastumisvõimalust pakkuva memento mori’na – arvestades, et siinkirjutajagi kodu on täitunud lugemist ootava kultuuriajakirjandusega – keset 67 autori töid, kes on kevadnäitusele valitud enam kui kahesaja kandidaadi seast. Ma ei tea, kui pädev või võimalikki on. Vaata lähemalt ›
0
Els Himma (23. I 1940 – 7. V 2025) teekond eesti muusikas kestis peaaegu 60 aastat. Tema omapärane hääletämber, lavasarm ja hingestatud esitusmaneer on jätnud kustumatu jälje mitme põlvkonna publiku mällu. Mul oli Els Himmaga au kohtuda 2019. aastal džässiajaloo uurimistöö tarbeks, juttu ajasime tema tegemistest Nõukogude ajal. Teda on põhjust mäletada kui emotsionaalset, siirast ja muusikast vaimustunud naist, kes otsis elus oma rada, leidis selle ja sammus sellel vankumatu... Vaata lähemalt ›
29
Meie hulgast on lahkunud teatriloolane, -kriitik ja õpetaja Lea Tormis. Lea Tormis õppis aastatel 1946–1950 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetas 1956. aastal Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja 1963. aastal samas aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). 1963–1992 töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, aastast 1986 kultuuriloo sektori juhtivteadurina. 1961. aastast oli ta ühtlasi Eesti Vaata lähemalt ›
0
Inimhääl võib erinevalt peaaegu kõigist teistest instrumentidest ärritada, olla ebakõlaline ja habras, kuid ka isiklik, kaasahaarav ja ülevoolav. Festivali lõppkontserdil avanes väike aken intiimsesse omapärasesse ja salapärasesse helikeelde – sai piiluda mikrotonaalsuse varjulisse ja veidi mõistatuslikku maailma. Eesti muusika päevade tänavune teema oli „Sada / 100“: tähistati Eesti Heliloojate Liidu sajandat aastapäeva. Seetõttu esitati festivalil nii uusi kui ka veidi vanemaid teoseid. Nutikas mõte: nii. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi kogu maailma või vähemasti Euroopa pilgud maailmapoliitika kajastajate meelest pidid lõppeval nädalal olema suunatud Türgile, võib arvata, et meelelahutuslik lauluvõistlus Baselis kogus enam silmapaare. Esiteks oli Eurovisioni lauluvõistluse toimumine kindel ning pealegi sai selles telesaates osalejatele punkte panna. Kestva rahu poole viiva Ukraina ja Venemaa juhtide tippkohtumise teokssaamine on aga selle algushetkeni ebakindel ning lisaks punktidele ja toetusele sõnades on valdav osa maailmast oma. Vaata lähemalt ›
0
Muusikateaduse õppesuuna juht ja professor Kerri Kotta tõi konverentsi avades välja muusikauuringute eripära: see ei ole kõige hinnatum töö ega murra läbi edetabelitest. Ta sõnas, et muusikauurijad ja muusikast kirjutajad on nagu sool: nad annavad sellele maitse, aga kahjuks on sool nähtamatu. Kui neid ei oleks, siis saadakse aru, et miski on mage. Konverentsi ettekannetes käsitleti rohkem tänapäeva teemasid ja minevikku sukeldusid vähesed. Noorte muusika kuulamise harjumustest Muba näitel rääkis... Vaata lähemalt ›
24
Enne seda, kui asusin uurima Matti Maasika mälestusteraamatut „Rahvas, kes hakkas vastu“, intrigeeris keegi raamatut lugenud Eesti ametnik mind vestluses kommentaariga, et see on erakordne teos juba seetõttu, et autoril-diplomaadil puuduvat siivas distants kirjeldatud isikute ja asukohamaa suhtes. Tänagi Euroopa välisteenistuses kõrgel kohal jätkav autor kirjeldab tavatult avalikult üsna hiljutisi tutvusi nii Ukraina eliidi kui ka lääne diplomaatilise korpuse seas. Tavakohaselt tegevdiplomaadid teenistuse j Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on palju räägitud õpetajate puudusest. Haridusandmete portaali Haridussilm1 järgi on Eestis 22 476 õpetaja ametikohta ja 26 575 õpetajat – selle statistika põhjal õpetajate puudusest rääkida ei saa. Küll aga on esile kerkinud uus probleem: paljud õpetajad töötavad kvalifikatsioonita. Missugune peab olema õpetaja kvalifikatsioon? Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab: „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse n Vaata lähemalt ›
48
Kõik on ajutine, olgu selleks päikesejänku seinal, „Mona Lisa“, Egiptuse püramiidid või universumi laienemine ise. See omakorda tähendab aga, et absoluutselt kõike võib vaadelda kui teisenemist, üleminekut ühest olekust teise, ning oluline on siinkohal tõdeda, et ükski neist olekutest pole samuti päriselt püsiv. Iga hetk on pooleliolek, iselaadi vahepealsus, ning iga uus tegelikkus kätkeb eneses nihkeid, uusi vektoreid ja üleminekuid, isegi kui neid keegi parajasti ei näe. Need liikumised ja... Vaata lähemalt ›
65
Venemaalt Eestisse pagenud Armeenia juurtega Natalja Mirzojan valiti lühianimatsiooniga „Talv märtsis“ Cannes’i filmifestivali alaprogrammi „La Cinéf“. 20. mai esilinastuse eel rääkis lavastaja Eesti animatsioonist ja elust siin- ja sealpool idapiiri. See on esimene Eestis toodetud film, mis on jõudnud Cannes’i „La Cinéf’i“ programmi, aga sinu juured on mujal. Kuidas sa siia jõudsid? Ma olen pärit Armeeniast. Läksin 23aastasena Venemaale õppima ja jäin pärast sinna. Mõtlesin juba päris ammu Eestisse kolim Vaata lähemalt ›
83
„Veepidu“ on Justyna Mytniku täispikk mängufilmidebüüt, mis käsitleb teismelise tüdruku Klara (Julia Polaczek) vägistamiskogemust, selle järelkaja ja trauma läbitöötamist (või vähemalt selle algust). Film kulgeb läbi poolakate tähtpäevade alates kevade alguse tähistamisest kuni śmigus-dyngus’i veesõjani. Alustangi nende traditsioonide selgitamisest, sest olles ise Poolas üles kasvanud, saan oma kogemuste kaudu tutvustada filmi kultuuritausta. Filmi taust. Poolakatele on ülestõusmispühad – ühes vahetult eeln Vaata lähemalt ›
71
Mõistagi on iga filmi valmimise taga suur meeskond ja kõvasti tööd. Loometööd teevad kõik asjaosalised, ka need, kes esmapilgul tunduvad vastutavat vaid n-ö tehnilise poole eest, näiteks operaatorid ja monteerijad. Kuidas nemad filmi süžee emotsionaalselt läbi elavad? Tallinna ülikooli BFMi vanemteadur ja soome filmitegija Pia Tikka on asunud koos kolleegidega uurima, mida tunnevad filmitegijad ise. 2024. aastast 2028. aastani kestvas projektis „Mõtted kaamera taga. Neurofenomenoloogiline lähenemine filmite Vaata lähemalt ›
38
Veidi-veidi pärast maipüha ja veidi-veidi enne suvesooja prognoose nägi Vanemuise kontserdimaja taas täissaali. Hooaja lõppkontserti saatis kodupubliku ees imponeeriv pingerohkus. Esimene märk algavast pingeliselt laetud kontserdist ilmutas end siis, kui kavalehe järjekorrast tuli tagasi pöörduda – viimane trükisoe voldik oli minu ees leidnud endale omaniku. Mis teha, soojendasin instinktiivselt üles soiku vajunud oskuse naabrilt piiluda. Alguse eel kostnud elevus mõjus südantsoojendava meenutusena äsja lõ Vaata lähemalt ›
0
„Kallis paps, palju õnne! See on olnud naljakas aasta. Sa said praegu 75, aga 25 aastat sind juba ei ole. Ja ometigi oled sa võinud tähistada vähemalt ühe suure teose esiettekannet, milleks on ballett „Sisalik“. Ma arvan, et sa rõõmustad, sest see oli sulle üks suur asi.“ Selliste sõnadega pöördus pianist Kadri-Ann Sumera lavalt oma isa Lepo Sumera poole. Helilooja 75. sünniaastapäeval kogunes Estonia kontserdisaali inimesi, kellest ilmselt paljusid oleks... Vaata lähemalt ›
32
Pean tunnistama, et mulle lihtsalt meeldib matemaatika, meeldib samamoodi nagu kirjandus või muusika – mõtled tema peale ja seest läheb soojaks, näole tuleb naeratus. Seda tunnet on sama raske jagada nagu rõõmuvärinaid või kergust, mida võivad tekitada klaverimäng või sinilillevaip kevadises metsas. Lihtsam on jagada tähelepanekuid ja mõttekesi – tervitusi matemaatikalt! Need tervitused tulevad seekord kolme pildina, kus lihtne ja keeruline on teineteisest sammu kaugusel ning nende eristamine õnnestub, kui. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 7 |
ERR
|
14% 4 |
Õhtuleht
|
11% 2 |
Uued uudised
|
9% 4 |
Maaleht
|
7% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 08:04
Viimane uuendus: 07:56.
Uudiste reiting uuendatud: 07:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)