Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Sattusin Tanja Muravskaja näitusele enese teadmata päeval, mil see oli suletud. Kui olin jõudnud Saarineni maja viiendale korrusele, ootas mind sellegipoolest ees lukustamata uks ning mõningase sisemise segaduse ja poolhämaruses uitamise järel lülitasin näitusevalgustuse sisse. Usun, et sellise väikese seikluse kirjeldamine on kohane sissejuhatus fenomenoloogiliselt käsitletavale näitusekogemusele, mille seinateksti lubaduse kohaselt nüüd saama pidin. Esmasest pilgust näituseruumi sügavusse piisab taipamaks Vaata lähemalt ›
54
Mingi osa minust on Kristjan Järvi viimase aja tegemistele kaasa elanud poolehoiuga. See bänditegemise hoiak ja kambavaim, ühtekuuluvustunne musitseerimise juures näib mulle loomulik ja kiiduväärt. Miks mitte mängida eri autorite heliteoseid ilma vahepausideta üksteise järel, et tähelepanu ja keskendatus ei hajuks ning kogu tajutav muusika ja selle kogemine muutuks üheks vootaoliseks seisundiks. Miks mitte esitada kõike seda peast, ilma partituuri ja partiisid noodist lugemata, kui soovitakse. Ja muidugi –. Vaata lähemalt ›
3
Me astume sellel iga päev, ent mõtleme harva, kui sügav tähendus on sõnal „muld“. See on palju enamat kui lihtsalt maa või pinnas – see on viljakuse, elu ja ajaloopärandi kandja. Mullas peegelduvad kliima ja taimkatte muutused, inimtegevuse jäljed, aga ka looduse vaikne ja visalt kulgev töö. Eesti muld pole lihtsalt „pinnas“ – see on Eesti ise, oma kihtides ja varjundites, just nagu meie kultuur või keel. Eesti muld on... Vaata lähemalt ›
77
Raamatud aitavad meil ajaloost paremini aru saada, reaalsusest põgeneda ja ka uusi maailmu avastada. Parimal juhul, kui oleme tõeliselt raamatusse ja maailma süvenenud, meie ego lahustub ja oleme täielikult pühendunud kellegi teise katsumustele ja sisemaailmale. Raamatud kultiveerivad seeläbi mitte ainult teadmisi, vaid ka empaatiat – kas väljamõeldud või tõelise isiku vastu, pole tähtis. Olen viimasel ajal leidnud raamatutest väga palju lohutust ja saanud jõudu. Nii globaalsete kriiside eskaleerumise kui Vaata lähemalt ›
0
19. septembril anti Tartus Eesti kirjandusmuuseumis üle tänavune Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja auhind. Tunnustuse pälvis luuletaja, publitsist ja koreograaf Sveta Grigorjeva. Žürii toob esile, et Sveta Grigorjeva kõneleb ühiskonna aktuaalsetel teemadel aktiivselt kaasa ning tõstatab oma loomingus ebamugavaid küsimusi. Tema arvustusi iseloomustab alati teosesse süüvimine ning laiadel kultuuriteadmistel põhinev tõlgendus. Žürii liige Marju Lauristin lisab, et Sveta Grigorjeva ei karda kriitikat ega esitad Vaata lähemalt ›
0
Katrin Laur on tuntud kui ühiskondlikult aktiivne inimene, kellel on selge nägemus elust. Me võime tema arusaamadega nõustuda või mitte, kuid ta väljendab neid hästi. Lisaks näib ta teadvat selgelt, mis on hea ja halb, mis õige ja mis vale. Tänapäevases post-postmodernistlikus kõigesöömiskatlas kipuvad need piirid kaunis hägustunud olema ja ka ühiskond, eesotsas poliitikute ja võimukandjatega, kipub neid mõisteid ikka kuidagi laiemaks venitama või lamestama. Lisaks on Katrin Laur ka... Vaata lähemalt ›
30
Eestisse jõudis esimest korda eriline ja tänuväärt ettevõtmine – rahvusvaheline showcase-festival ja konverents ehk YAMsession (Young Audiences Music Session). Tunnistan ausalt, et veel mõni kuu tagasi ei olnud sellest kuulnud ei mina ega paljud minu kolleegid, tegutsegu nad siis kontserdikorralduses või hariduses. Eks see ole mõistetav, sest YAMsession on üsna spetsiifiline, kuid väga sisukas ning olulise missiooniga üritus, kus jõuavad lavale Euroopa ning maailma parimad kontserdid ja muusikalised lavastu Vaata lähemalt ›
0
Eesti kinolevisse on viimaks jõudnud Kullar Viimse dokumentaalfilm „Torn“, mis pälvis 2024. aastal ka Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia. Filmi peategelane on Kalju (järjekordne näide sellest, et nimemaagia teeb oma), seitsmekümnendates eluaastates mees, kes pärast seda, kui tema lapse ema ta maha jättis ja lapsega minema läks, on viimased mõnikümmend aastat elanud üksi kauges Võrumaa nurgas. Tema elus on oma kindlaks kujunenud rutiin: sisyphoslikult tassib ta päevast päev Vaata lähemalt ›
0
Üldiselt võib ruumid jagada kaheks. On ruume, mis on määratud ja ehitatud kindlate funktsioonide täitmiseks. Sellistel ruumidel on kindlad füüsilised omadused, mis kutsuvad inimesi neid kasutama.1 Sama palju leidub ka määratlemata ruume, millel puudub kindel funktsioon või mis jäävad piiritletud ruumide vahele. Igaühel tekib ruumi kogemisel sellega isiklik suhe või mulje ja ruum saab tähenduse.2 Peale esmase funktsiooni või funktsioonituse on needsamad määratletud ja määratlemata ruumid kõik potentsiaaliga. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös korraldatud laste- ja noortenäidendite võistlusel pälvis esikoha Oliver Issaku näidend „Omadega soos“, teise koha Mari Rostfeldti „Hõbepaju“ ja kolmanda koha Oliver Issaku „täna õhtul“. Võistlusel leidsid äramärkimist veel Kristiina Kase „Maailma ilusaim koht“, Eva Kreemi „Väikeste poiste pesad“, Kadri Lepa „Ruudi“ ja Reeli Reinausi „Tamagotchi“. Võidunäidenditega saab tutvuda Eesti Teatri Agentuuri kodulehe https://teater.ee/naitekirjandus/na Vaata lähemalt ›
30
Kinolevisse on värskelt jõudnud Soome režissööri Pirjo Honkasalo uus Eestiga kaastootmises valminud mängufilm „Orenda“. Honkasalo nimi ei vaja Soome filmi austajale tutvustamist: tema filmide hulka kuuluvad nii Cannes’i põhivõistlusprogrammi jõudnud mängufilm „Tulipea“1 kui ka mitmed tunnustatud dokumentaalfilmid, sealhulgas triloogia „Sakraalne ja saatanlik“. Seekordses mängufilmis teevad teiste seas kaasa Eesti näitlejad Tambet Tuisk ja Juhan Ulfsak ning siinsele publikule pakuvad äratundmisrõõmu tuttava Vaata lähemalt ›
0
Stiilipuhas paroodia eksib Eestis harva lavale. Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud „Häärber“, mida mängiti augustis Tõstamaa mõisakoolis, liigitub perekonnadraamat pilkavaks järeleaimamiseks. Nii nagu Eesti teatris sageli kombeks, ei öelda vaatajale, mida pakutakse. Kahe ilmunud arvustuse põhjal ootasin agathachristie’likku lugu eestlaste muhedaist unistustest, aga pidin pettuma, sest pole üht ega teist. Ei ole see krimilugu ega paljastata ka eestlase hingesaladusi. Küll aga on paigas perekonnaloo. Vaata lähemalt ›
53
Valitsus astus läinud nädalal lõpuks eelarvesõnumitega avalikkuse ette. See pidi olema positiivsete sõnumite päev ja pressikonverentsil antigi sõna ministritele, keda oli eelarveraha jagamisel justkui suurim edu tabanud. Kultuuriministri võidusõnumid aga vallandasid tänulikkuse ja toetuse asemel hoopis seninägematu pahameeletormi. Tusameel on kultuurivallas valitsenud juba aastaid, kuid nüüd sai karikas lõpuks täis. Kõigile on rahapuuduse kohta sõja-aastate jooksul pähe kulunud põhjendus, et kõigepealt julg Vaata lähemalt ›
0
Mõne nädala eest avati Põhja-Tallinnas uus lineaarpark. Pealtnäha paistab Putukaväil ristand lõputust jalakäijate tänavast ja kitsast pargiviilust. Tegelikult ühendab putukaväil asumeid, linnaruumi kihistusi, linlasi ja tegevusvõimalusi. Väikestest detailidest suurte taristulahendusteni on selge, et tegu pole tavalise rattatee või pargikesega, vaid inimmõõdet arvesse võtva teljega, mis loob avaliku ruumi kogemiseks harukordseid võimalusi. Mis on lineaarpark? Lihtsaimas sõnastuses on lineaarpark pargitüüp, m Vaata lähemalt ›
3
Aleksandr Podrabineki„Dissidente“ (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegipärast meelde levinud tõdemus, mille järgi pidi iga järgnev põlvkond tõlgendama Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“ omamoodi. Teose puhul, mis anti täismahus raamatuna välja 1869. aastal ning mis paigutub tegevusaja poolest veelgi varasemasse aega, on see väide igati arusaadav. Pole ju näiteks meie põlvkonnas enam neid, kes suudaksid detailides jagada Nataša esimese balli eelseid läbielamisi. Ballide keskkonna ning laiemalt tolle aj Vaata lähemalt ›
0
Tammsaare „Tões ja õiguses“ rassis Vargamäe Andres kogu elu selle nimel, et soo saaks kuivendatud. Nüüdsed olud on teised: mõnda metsa – kunagist kuivendatud sood – püütakse soona taastada. Sõna soo evib mitmeid tähendusi, näiteks samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala. Kujundlikult tähistab soo kõikuvat, vetruvat ja ebakindlat jalgealust või olukorda, mis on vastand kindlale jalgealusele või turvalisele olukorrale. Keelemälu viskab vempe Enam kui kümme aastat tagasi, 2014. aasta... Vaata lähemalt ›
26
Naissoo määratlemine vajakajäämisena on patriarhaalses kultuuris piisavalt tavaline, et sellest mööda vaadata. Argised asjad, igapäevased endastmõistetavused kaotavad huvitavuse, pudenevad tähelepanu alt ja kujunevad aegamisi taustal hõljuvaks vaikivaks raamistuseks, mis saadab sõnaks saanud suhtlemist, piiritleb selle agendad. Ühe vaikiva eeldusena püsib hilisema kriitika kiuste elus freudistliku psühhoanalüüsi peenisekadeduse retoorika, mis sugereerib kaasasündinud alaväärsuskompleksi ja „hälbinu“ minapil Vaata lähemalt ›
5
Kui ruttu pärast positiivset testi tulemust peaks hakkama lasteaiakohta otsima? On meil üldse lapse tarvis piisavalt ruumi? Bugaboo või Emmaljunga? Mida nad söövad? Aa, õige. Aga palju neil päevas sipukaid kulub? Elevus, ootusärevus, tavaline ärevus. Guugeldamine ja koolitused. Autosõit, mis näib elu pikim. Ja siis vaikus. Jan (Rainer Elhi) ja Sandra (Silva Pijon) leidsid teineteise jõusaalis, ühes kõige ebaromantilisematest kohtadest. Võiks ju arvata, et katsetades sisepingest kangena esimest korda mõnd... Vaata lähemalt ›
0
Ameerika poliitika hingab 2026. aasta vahevalimiste rütmis. Praegu on vabariiklastel ülekaal nii kongressi esindajatekojas kui ka senatis,2 kuid vahevalimistel otsustatakse, kas see seis jääb püsima või kaldub kaalukauss ühes või teises kojas demokraatide kasuks. Veidi kaugemal kumavad ka presidendivalimised ja nendegi käik sõltub paljuski edust vahevalimistel. Vahevalimistega seoses on juba kostnud demokraatide paanilisi hääli, et kui nad ei suuda võita ülekaalu vähemasti esindajatekojas, siis on USAs ohu Vaata lähemalt ›
9
Tere tulemast armastuse vabariiki! Palun jätke kõik suuremad esemed riidehoidu. Ei, ka veepudelit ei tohi saali kaasa võtta. Vastuvaidlemisel pole mõtet, seda ütleb juba turvameeste hulk fuajees ja teatrimajas. See on (poliitiline) teater aastal 2025. Või siis on aasta juba 2031, nagu Viini pidunädalatel nähtud Chokri Ben Chikha ja Action Zoo Humaini lavastuses „Pärslased. Empaatia triumf“ („Perzen. Triomf van Empathie“, NTGent, 2024), kus laval on koos Iisraeli ja Palestiina päritolu... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.05.2026 16:54
Viimane uuendus: 16:46.
Uudiste reiting uuendatud: 16:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)