Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt CAPTCHA-le tõestada, et me pole robotid. Äkki ongi CAPTCHA funktsioon hoopis vastupidine sellele, mis meie arv Vaata lähemalt ›
39
Varikatus Mürsulõhkudest varikatuse all magame täna. Me janudel ei ole enam midagi otsida. Aja ja koha kammitsates valime ikka jälle üksteise, sel pimedaimal süda- ööl. Üllatume, oleme tänulikud, kui hommik koputab laugeile. Ärkame, ilma et meil oleks kuhugi minna, ärkame jälle, justkui harjutamaks, kuidas veel tõusta. Tagasiteel Tartust uskusin … otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist. Jaan Kaplinski, „Vili on lõigatud“ Rongisõidul Tartust tagasi uskusin, et suudan taas õppida... Vaata lähemalt ›
104
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust. Kirch Schneider intervjueeris 13 popartisti, kolme produtsenti/mänedžeri ja kolme muusikaeksperti, kellest enamik olid naised. Hiljem uuris ta ka edetabelite mängitumaid muusikavideoid, laulusõnu ja muusikute sotsiaalmeediapost Vaata lähemalt ›
48
Ugala teatri „Sünnipäevaküünlaid“ reklaamiti esietenduse eel kui Andres Noormetsa sajandat lavastust, mille seas on ka kolmteist kuuldemängu. Mõistagi kutsub niisugune ilus arv otsima ühisosa Noormetsa lavastajaloomingus. Õigupoolest on tema materjalivalik olnud ju kaunikesti erisugune, haaravalt otsinguline nii autorite kui ka žanride poolest: klassikast algupärandini, nüüdisaegsest maailmadramaturgiast ülekirjutuste ja omaloominguni. Ja ometi aimub stiiliotsingutes ja sõnumis ikka miski Noormetsa lavastaj Vaata lähemalt ›
0
Täna algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka performance-kunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. Festivali tagamaid tutvustab korraldaja Alice Järvet. Kelle Vaata lähemalt ›
141
Eestlastena elame kohutavalt kontrastses olukorras. Sõda on justkui kõikjal, nii ajakirjanduse, tavakodanike kui ka kultuuritegijate pilgud on pidevalt Ukrainal. Seejuures oleme tegelikest konfliktidest ja suuremahulistest kriisidest, kui missioonisõdurid välja arvata, juba mitme põlvkonna kaugusel. Meie julgeoleku eest seisab vähemalt senini NATO, vabaduse eest sõdivad tuhatkonna kilomeetri kaugusel ukrainlased. Kaugus teeb sõjakeerises toimuva ikkagi piisavalt abstraktseks, et tavaeluga häirimatult edasi Vaata lähemalt ›
0
On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavstirõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu ei ole kunsti, vaid AI-prügiga. Ometi on niisuguseid raamatuid Eesti raamatupoodides müügil sadu. Kui kunagi äratas pahameelt areng, et raamatupo Vaata lähemalt ›
293
Miljard vedeleb maas, vaja on see ainult üles korjata. Ideaalmaailmas tahavad kõik Eesti ettevõtjad-ettevõtted teenitud kasumist kümnendiku maksuvabalt heategevusse või muidu mittetulunduslikult majandajatele suunata. Seda võimalust pakub juba aastaid kehtiv tulumaksuseadus. Tegelikkus on teistsugune. Maksuvaba annetamise võimalusest kasutavad ettevõtted ära murdosa. 2023. aastal oli potentsiaal 1,1 miljardit eurot, aga välja maksti 16,5 miljonit ehk poolteist protsenti võimalikust. Isegi neist ettevõtjates Vaata lähemalt ›
0
Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. Ütlesid „Ringvaates“, et sinu ülesanne on tegeleda kogu ruumiga. See määratlus on väga laialivalguv. Palun selgita, mis asi on ruum ja kas on mingeid üle Eesti kehtivaid põhimõtteid, mis on hea ruum. Alustasin taskuhäälinguga „Ruumilood“ osaliselt just põhjusel, et selle mõiste mahtu selgitada. Inglise keeleruumis näiteks polegi sama mõistet Vaata lähemalt ›
82
Kuna aprilli jäid lihavõttepühad, kõlas kontserdisaalides tavapärasest enam vaimulikke suurteoseid: Johann Valentin Mederi „Matteuse passioon“, James MacMillani „Stabat Mater“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kaks esimesena mainitut kanti Eestis ette esimest korda, Lloyd Webberi suurvormi on siinmail kuuldud korra, 1994. aastal. Eesti muusikaloo vaatenurgast pakkus suurimat huvi aastatel 1674–1680 Tallinna kantori Mederi „Matteuse passioon“, mille esitasid Mustpeade majas Collegium Musicale ja Tallinna Bar Vaata lähemalt ›
47
Eelmisel aastal Tõnu Õnnepalu tõlkes eesti keeli avaldatud Édouard Louis’ romaan „Muutuda: meetod“ on autori viies raamat ja tuntuim teos maailmas. Äsja eesti keeles ilmunud „Kes tappis mu isa“ on ilmunud varem, aastal 2018. Iseenesest ei ole suurt vahet, missuguses järjekorras Louis’ teoseid lugeda, sest need kõnelevad kõik ühest ja samast: tema enese ja tema lähedaste elust tänapäeva Prantsuse ühiskonnas, mida Louis kujutab täiesti eriomasel viisil, kuigi suures pildis asetub... Vaata lähemalt ›
0
Taas on ühes kevadega jõudnud Vanemuise lavale uus Giacomo Puccini ooper, järjekordne ooperirepertuaari klassika, nagu ka mullu aprillis esietendunud „Turandot“ ja 2019. aasta märtsis esietendunud „Madama Butterfly“. Ehkki kõigi Puccini tuntumate ooperite kohta võib öelda, et need on ühed kaunimad, silmapaistvamad ja suurejoonelisemad ning on kindlustanud endale sellega koha suursuguses kaanonis, saab tänavu Vanemuises esietendunud „Boheemi“ kohta nentida, et eelnimetatu kõrval on see ühtlasi lihtne, mõnevõ Vaata lähemalt ›
0
Fanny Weinquini kureeritud näituse pealkiri on viide Roy Scrantoni kliimamuutust ja sõda käsitlevale esseekogumikule „We’re Doomed. Now what? Essays on War and Climate Change“ (2018), mille autor kirjeldab oma reisi Antarktikasse ning hilisemat tõdemust, et see, mida ta otsis, oli juba kadunud. Hetk oli möödas, ta oli hiljaks jäänud. Ometigi ei paista sellest nendingust suuremat pettumust, pigem pihtimuslikkust või leplikku tõdemust asjade seisu kohta, mõtlikku vaatlejapositsioonile asumist. Tõepoolest, se Vaata lähemalt ›
21
Rail Baltic – see nimi sisendab Baltimaade elanikesse nii lootust kui ka pinget. Üle 870 kilomeetri pikkune raudteeprojekt, mis peaks ühendama Helsingi, Tallinna, Riia, Kaunase ja Varssavi, on ambitsioonikaim transpordiühendus, millega Balti riikide ajalooliselt isoleeritud rööbasteed seotakse „läänemaailmaga“. 2017. aastal Euroopa Liidu ühendava „prioriteetprojektina“ algatatuna peaks see pakkuma kiirrongiühendust, vähendama sõltuvust Vene rööbasteedest ja tähtsustama regiooni strateegiliselt. Kuid teel Eu Vaata lähemalt ›
0
Lõppenud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastus Iiri režissööri Aislinn Clarke’i teine täispikk mängufilm „Fréwaka“1, mis võitis ka festivali publikupreemia. Film esindab parimas mõttes uue kooli Iiri õudusfilmi: Clarke tuhnib oma linaloos ühelt poolt ringi iiri rahvapärandis, aga kasutab ka nutikalt ära žanrifilmi tüüpmotiive. Värske filmiga jõudis ta Eestisse esmakordselt, nentides, et ilm pole Haapsalus just kõige parem, aga see pole see ka Iirimaal enamasti kiita. Kuidas teist sai ülds Vaata lähemalt ›
33
Lahkunud on maalikunstnik, abstraktsionist ja pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu auliige, Tartu Richard Wagneri Seltsi asutajaliige, Zonta Tartu klubi liige ning kauaaegne Isamaa Erakonna liige Lola Liivat. Lola Liivat sündis 1928. aasta 17. augustil Tallinnas. Rakveres veedetud lapsepõlve ja Tallinna IV Keskkooli lõpetamise järel asus ta õppima Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Pärast instituudi lõpetamist 1954. aastal sai temast Tartu Kunstikooli üks peamisi õpetajaid kuni. Vaata lähemalt ›
0
Lavakunstikooli XXXII lend on oma kolmandal õpiaastal näidanud tulist aktiivsust terviklavastuste loomisel ning need on leidnud tee mitme teatri mängukavva. Septembris Eesti Noorsooteatris esietendunud „Püha jõe kättemaks“ on Aino Kalda novelli põhjal fantaseeritud hasartne ja hoogne lugu, mille lavastajatena on märgitud neli sama kursuse lavastaja õppesuuna tudengit. Kui sellele lavastusele midagi ette heita, siis ehk just kindla peremehe puudumist. Too oleks võinud laval toimuva pisut kokku tõmmata ja kin Vaata lähemalt ›
0
Alates 2021. aastast on kunstnik Anita Kremm tegelenud lepingu kui kunstivormiga. Ehkki see on muidu kiretu bürokraatlik asi, leiab Kremm lepingule üha kurioossemaid kasutusviise. Näiteks on ta andnud vabatahtlikele lepingusõlmijatele võimaluse avaldada kunstnikule oma vägivaldseim tegu, jääda kunstnikuga vastastikku võlgu, pälvida kutse kunstniku sünnipäevapeole jne. Nüüd on lepingutest valminud esimene näitus, pealkirjaks lihtsalt „Leping“, asukohaks Hobusepea galerii. Näitusele eelnes samateemaline eksp Vaata lähemalt ›
15
Ajakirjal Eesti Mets on pikk ja mitmekesine ajalugu,1 alguse sai see 1921. aastal, olles üks esimesi vastses Eesti Vabariigis. Eesti Mets ilmus aastatel 1921–1940, 1941. aasta esimesel poolel anti seda välja Metsamajanduse nime all, kuna uuele võimule liialt rahvuslik nimetus ei meeldinud. Pärast väikest vaheaega ilmus väljaanne oma algse nimega veel 1943–1944, kokku 22 aastat. Algusaastate ajakirjanumbrid on seni Digarist kättesaadavad, pakkudes metsanduse uurijatele võimalust heita pilk ajalukku. Millegip Vaata lähemalt ›
0
Igal õhtul pärast väsitavat tööpäeva diivanile teleka ette vajudes on meie ees sundvalikud. Enamasti on teleprogrammides õhtufilmid, mis tõstavad adrenaliinihulga hetkega lakke. Maffiafilmide toored vägivallateod, sõjafilmide kangelaslikud maailmapäästmised, krimifilmide võikad tapmised. Neid puistatakse pähe igal kanalil ja palju. Ka uudistesaated ei jää ses osas palju maha, sest taskutelefonide kaamerad on nii heaks läinud, et võimaldavad vägivallategusid otse elust edasi anda. Ja ükskõik kui aatelised. Vaata lähemalt ›
20
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 10 |
Õhtuleht
|
12% 3 |
ERR
|
12% 3 |
Maaleht
|
8% 6 |
Uued uudised
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 10:04
Viimane uuendus: 09:59.
Uudiste reiting uuendatud: 10:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)