Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Aasta tagasi, 2025. aasta riigieelarve tutvustamisel, kohe pärast seda, kui riigikaitse maksud olid valitsuses kokku lepitud, ütles peaminister Kristen Michal: „Oluline on see, et kõigele sellele, nendele otsustele järgneb maksurahu järgmiste korraliste valimisteni ehk aastani 2027.“1 Neist sõnadest paistis soov maksudebatt laudlina alla pühkida. Aga laudlina alt kipub ta ikka ja jälle nina välja pistma. Ta poeks välja ka kümne meetri sügavuselt mulla alt, kui keegi ta sinna mataks. Rahulolematus... Vaata lähemalt ›
0
Haanjamaa kõrgete kuuskede vahel elab ja tegutseb Kalju Sapas. Ja kuidas veel tegutseb! Võin kohe ära öelda, et film on juba sellepärast vaatamist väärt, et saab oma silmaga näha üht leiutajahinge, kes pole ka pensionieas käed rüpes istuma jäänud. Kaljut näidatakse metsatööl, isetehtud elektrisõidukil või kütmas ahju, mille suu on paari meetri kõrgusel. Mitmemeetrisi palke või raskeid kivirahne üle mäekuplite vedada pole Kalju-sugusele insenerile mingi takistus. Režissöör-operaatorile Kullar Viimsele ja... Vaata lähemalt ›
83
Muinasjutus „Kuldkihar ja kolm karu“ on üks pudrukauss Kuldkihara jaoks liiga kuum, teine puder liiga külm ja kolmas just paras. Paljudel süsteemidel on olemas „just paras“ Kuldkihara tsoon ning neis saab rakendada nn Kuldkihara põhimõtet ehk parimate tulemuste saamiseks õiget tasakaalu. Näiteks asub meie koduplaneet päikesesüsteemi Kuldkihara tsoonis – siin sai tekkida paraja soojuse, niiskuse ja valgusega keskkond, kus meie ökosüsteemid ja liigid on välja arenenud. Et kaua tervelt elada,... Vaata lähemalt ›
0
Läbi aegade on loodud emadest ilusaid laule ja kirjutatud luuletusi. Muidugi! Lydia Koidula „Ema süda“ algab sõnadega, mida minu küla tädikesed kord kõik peast laulda oskasid: „Üks paigake siin ilmas on, / kus varjul truudus, arm ja õnn; / kõik, mis nii harv siin ilma peal, / on pelgupaiga leidnud seal.“ Seda laulu lauldi alati ka emade matustel. Aga emalaulud ei kuulu sugugi ainult minevikku. Kas või 2025. aasta Eurovisioni... Vaata lähemalt ›
57
Kohila Sümpoosion tähistab oma 25. toimumisaastat suure juubeliaasta näitusega. „Järelelu tule järel“ toob ühte ruumi viimase kahekümne viie aasta skulptuurid rahvusvaheliselt Kohila Sümpoosionilt. Näitus, kuhu on kureeritud üle saja teose, avab oma uksed 29. septembril kell 17.30 Krulli kvartalis asuvas elektrijõujaamas. Näitus kuulub Disainiöö satelliitprogrammi. Kohila Sümpoosion on rahvusvaheline puupõletuskeraamika suursündmus, mis toimub iga-aastaselt Kohilas. Skulptuurid ja keraamilised kunstiteosed Vaata lähemalt ›
0
Augusti algus tõi kümnepäevase vahega kaks uudist. Esiteks on esitatud MTÜ Slava Ukraini asutajaliikmele Johanna-Maria Lehtmele süüdistus usalduse kuritarvitamises ja omastamises, s.t MTÜ-le tehtud annetuste ümberkantimises. Teiseks mõisteti abiraha omastamises süüdi Henri Laupmaa, kes oli omastanud umbes 213 000 eurot Ukraina droonikampaania käigus annetustena kogutust. Sellest on ta väidetavalt tagasi maksnud 180 000, mis on ka sihtotstarbeliselt kasutusse läinud. Seega said mõlemad Ukrainaga seotud Eesti Vaata lähemalt ›
59
„Nüüd on niimoodi, et me peame natukene rääkima.“ Nii pöördus ERSO peadirigent Olari Elts pärast hooaja avakontserdi esimest lisapala publiku poole. Ta andis kuulajatele ülevaate orkestri tegemistest ja rõõmustas, et ERSO-l läheb hästi: antakse väga põnevate kavadega kontserte, plaadistatakse järjepidevalt (tänavu on välja tulnud juba kolm albumit), koroonaajal sündinud ERSO TV on end igati õigustanud ja viib rahvusorkestri reedeõhtuti kõikjale üle Eesti, orkester käib turneedel, publik on hästi vastu võtnu Vaata lähemalt ›
30
Olen Klaudia Taevi konkurssi vähemal või suuremal määral jälginud 2013. aastast ning leian, et lauljate tase on aina kõrgem. See pole tänapäeva võimaluste juures sugugi üllatav, sest ooperiülekanded ja virtuaalsed meistriklassid tuuakse koju kätte ning lauljate paljusus ja kasvav konkurents on loomulikud suundumused. Samuti on loogiline, et nüüd juba XIV konkurss kogub aina populaarsust. Sellegipoolest valmistab mulle suurt rõõmu, et selline hulk tipptasemel lauljaid leiab tee meie pisikesse Pärnusse. Konts Vaata lähemalt ›
0
Elo Viiding Katrin Lauri „Atlantisest“ Halliki Kreinin, Ingrid Nielsen, „„Just paras“ energiapiisavus ja rahvuse ellujäämine“ Peet Kask, „Maksudebatt tõstab ikka ja jälle pead“ Ülo Mattheus, „MAGA ei maga. Aga demokraadid?“ Mathilda Viigimäe, „Lõpetamata Lasnamäe. Pingeid täis ruum“ Merle Karro-Kalberg vestles „Disainiöö“ peakorraldaja Ilona Gurjanovaga Juuli Teder vestles dokumentalist Kullar Viimsega Margus Maidla vestles mullateadlase Alar Astoveriga Anna Tisler-Lavrentjev, „ETV+ saab kümme“ Tõnu Tender Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumis 26. septembril avanev näitus „Videviku geomeetria“ esitleb kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa (snd 1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni, tuues vaataja ette kunstniku tegevuse mitmekülgsuse. Näitus koondab Kurismaa loomingu keskseid töödegruppe, esitledes nii kunstniku legendaarseid maale kui ka vähemtuntud varasemaid teoseid, millest mitmed leiavad eksponeerimist esmakordselt. Näitus heidab pilgu kunstniku laiahaardelisele tegevusväljale, mis hõlmab maalikun Vaata lähemalt ›
0
1.–4. oktoobril toimub Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 16. rahvusvaheline konverents „World Poetry Today: Production, Translation, Reception“ („Maailmaluule täna: loome, tõlge, retseptsioon“), mis toob Tartu Ülikooli 83 luuleuurijat 18 riigist. Konverentsi peaesinejad on tuntud luule(tõlke)teoreetikud: Claudia Benthien (Universität Hamburg), Francis R. Jones (Newcastle University), Jahan Ramazani (University of Virginia), A.E. Stallings (University of Oxford), Peeter Torop (Tartu Ülikool), M Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 25. septembril kell 18.00 avatakse keraamik Pille Kaleviste näitus „Loo me lugu“ Hop galeriis. Pille Kaleviste näituse keskseks teemaks on maastikud, maastike muutumine ning muutuste mõju nii maastikule kui ka inimesele. Samas vastupidiselt ka inimtegevuse mõju maastikule. ”Maastiku teeb maastikuks taevas. Valgus ja vari. Need on alati kohal, olgu kui armetu maastik tahes. Kui me hingame, hingame me seda maastikku, mis meid parajasti ümbritseb, selle maastiku õhku. Oleme vereringe... Vaata lähemalt ›
0
Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm annab alates 2007. aastast välja kirjandusauhinda, et tunnustada omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid või tõlkijaid. Kirjandusauhind antakse: Kandidaatide esitamise tähtaeg on 08.10.2025. Kirjandusauhinnale võivad kandidaate esitada kõik soovijad, sh võib auhinnale esitada ka iseennast. Kandidaatide esitamine toimub elektrooniliselt. Palume enne kandidaatide esitamist kindlasti tutvuda auhinna statuudiga. Käesoleval aastal oo Vaata lähemalt ›
0
19. septembril anti Eesti Kirjandusmuuseumis seitsmendat aastat järjest üle Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, mille pälvis sel korral Sveta Grigorjeva. Sveta Grigorjeva on luuletaja, kirjanduskriitik, koreograaf ja ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel aktiivselt kaasarääkija. Tema looming ühendab erinevaid kultuurivaldkondi ja tõstatab ebamugavaid küsimusi, tema arvustusi iseloomustab alati teosesse süüvimine ja laiadel kultuurteadmistel baseeruv tõlgendamine. Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemi Vaata lähemalt ›
0
Selgusid Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös toimunud 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad 19. septembril kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad. Võistlus toimus neljandat korda ja koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Näidendivõistlusele saadeti 55 anonüümset käsikirja, mida luges viieliikmeline žürii koosseisus Marek Demjanov (Piip ja Tuut Teater), Karl Koppelmaa (VAT Teater), Marika Palm (Ugala T Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Vilu luulel on imepärane omadus tuua absoluutsesse kohalolekusse. Seisundisse, mis võib püsida päevi ja nädalaid, kuigi see on võimatu, sest mitte ükski maa peal elav inimene ei suuda kogu aeg ärkvel, teadvel püsida. Ent kui see täieliku olemasolemise tunne on kord üles leitud, siis on võimalik seda uuesti esile kutsuda. Vilu lugemine toob sinna alati tagasi, iga kord. See absoluutse keskendumise seisund ei ole ei hea ega paha, see... Vaata lähemalt ›
60
Septembri esimesel nädalal avati Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Avaprogrammi osana toimus 6. septembril vestlusring „F-sõna: 14 aastat hiljem“, mis tõi kokku Ladyfesti (2011–2018) korraldamisega seotud inimesed. Oma kogemustest ja feminismiga suhestumisest rääkisid esimese Ladyfesti korraldajad, tollal – peale rahvusvaheliselt tuntud kunstniku Mare Tralla – peamiselt tud Vaata lähemalt ›
62
Ajaloodoktor Raimo Pullati elulooraamatu vahendusel on meil võimalik aimu saada autori vaieldamatutest saavutustest ajaloolasena – nii uurijana kui ka organisatoorses tegevuses, mis suuresti seisnes püüdlustes luua valdkonnale vajalik institutsionaalne struktuur ja siduda see rahvusvahelise uurimistööga. Libisenud oma raamatus pealiskaudselt üle lapsepõlve- ja kujunemisaastatest, mis möödusid Eestile raskel, hävituslikul ajajärgul, on Raimo Pullat peatähelepanu pööranud töömeheaastatele. Mälestusraamatut l Vaata lähemalt ›
0
Meie viimase aja kirglikele eelarve aruteludele pakkus hiljuti analüütilist tuge Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). See 1944. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille aluspõhimõtteid mõjutas palju ka tolle aja üks tuntumaid majandusteadlasi, eestlane Ragnar Nurkse, ühendab 191 riiki ning on enamasti tuntud kui suurtes majandusraskustes riikidele laenaja ning reformide taganttõukaja. Kuid kriise püüab IMF ennetada ka oskusteabe jagamisega, tuginedes märkimisväärsele kogemuste pagasile üle maailma. Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia galerii uksest sisse astuja on jahmunud. Ruum on tihkesti täis suuri metalltorusid. Kummastust ja kõhkvelolekut tekitavast totaalsusest hoolimata võib siiski aduda, et külalist oodatakse sellesse tihnikusse või omamoodi labürinti sisenema. Efektne, ent udune padrik Sissejuhatavast napist seinatekstist mööda vaadates satub külastaja silmitsi ruudukujuliste graafiliste lehtedega, mida ühendab vaid paberi 30 × 30 sentimeetrine formaat ning must-valge koloriit. Kujutatud on sambaid, puid, hoonei Vaata lähemalt ›
44
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.05.2026 22:37
Viimane uuendus: 22:32.
Uudiste reiting uuendatud: 22:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)