Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Juba kolmeteistkümnendat aastat Hiina Rahvavabariigi kõrgeima juhi1 postil troonivat Xi Jinpingi (snd 1953) on sageli võrreldud tema eelkäija Mao Zedongiga (1893–1976). On väidetud, et ükski teine juht enne teda peale „suure tüürimehe“2 ei ole koondanud enda kätte nii suurt võimu ja kindlustanud eluaegset valitsejapositsiooni. Enam kui kolm aastakümmet pika Hiina-kogemusega Ameerika ajakirjaniku Michael Sheridani vastselt eesti keeles ilmunud raamatust võib sellele arvamusele ainult kinnitust leida: tegemi Vaata lähemalt ›
0
Kui sadakond eesti illustraatorit, kirjanikku, kirjastajat ja muud lasteraamatu asjatundjat rõõmustasid Bologna messil Eesti suure esindatuse ja tähelepanu pälvimise üle, siis selle kõige kõrval oli ka muud toredat. Näiteks kohtumine Kanada kunstniku Sydney Smithiga, kelle tööd tunnustati 2024. aastal Anderseni auhinnaga. Jutuajamine tema näituse avamisel andis huvilistele aimu, kuidas on kujunenud tema silmapaistev loometee. Anderseni medal Mida kujutab endast maailma lastekirjanduse kõrgeim auhind, Anders Vaata lähemalt ›
0
Viimasel poolaastal on avaliku arutelu keskmesse tõusnud kõrghariduse rahastamine. Üldise kärpepoliitikaga plaanitakse riigi tegevustoetus kõrgkoolidele aastateks 2027–2030 külmutada ja nii püüavad haridus- ja teadusministeerium, kõrgkoolid ja üliõpilased otsida lahendusi kõrghariduse vajalikul määral rahastamiseks. Üha tõenäolisem on (osaliselt) tasuline kõrgharidus. Kuigi palju juttu tehakse tasulisest kõrgharidusest, on EUROSTUDENTi uuringust teada, et Eesti üliõpilastel on majanduslikult keeruline toime Vaata lähemalt ›
0
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel andmebaasis „Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants“ (https://eki.ee/piibel/). Nii et edumeelse teadustegevuse seisukohalt on tegu ilmselge tagasikäiguga ja küllap tekib nii mõnelgi küsimus, kellel sellist aja Vaata lähemalt ›
0
Arhitekt Elmar Lohu projekteeritud funktsionalistlikku esindushoonesse, kunagisse Tallinna Majaomanike Panka aadressil Vabaduse väljak 10 on end sisse seadnud üks huvitav asutus – kaasamiskeskus Avalinn. Selle on ellu kutsunud Tallinna linnavalitsus eesmärgiga linnapildi ja -ruumi küsimustes lähendada linnavalitsust ja elanikke, arutlema on kutsutud ka oma ala eksperte. Keskuse selgroog on koosloome ning seesugune koos loomine on inspiratsiooni pakkunud ka käesoleva näituse tegijatele. Kaks võrdlemisi väik Vaata lähemalt ›
0
Reede, 25. aprill Estonia kontserdisaalis algas õhtu heliloojate liidu 100. aastapäeva puhul välja antud raamatu „Elav. Helisev. Loov. Eesti Heliloojate Liit 100“ esitluse ja rahulikus meeleolus auhinnagalaga. Väike kohalolijate arv, mahe valgustus ja Janika Lentsiuse flöödil esitatud musträstalikke vilefraase meenutav Lepo Sumera „Vaikiv odalisk“ muutsid suure esindussaali kammerlikumaks ja hubasemaks, kui olen seda kunagi varem näinud. Näis, et esinejate ja publiku vahel piir vaat et puudub ja kohale on s Vaata lähemalt ›
0
Estonia teatriperet on tabanud valus kaotus. Igaviku lavadele on suundunud tantsija Tatjana Järvi (aastani 1987 Bassova, 1987–1997 Kilgas, 1997–2012 Järvi), kes oli aastatel 1978–2000 Estonia balletiartist ja 2000–2010 samas muusikateatri liikumisjuht. Tatjana Järvi lõpetas 1978. aastal Tallinna koreograafiakooli (Elita Erkina klass) ja 2005. aastal Tallinna ülikooli koreograafiaosakonna bakalaureuseõppe. Aastatel 1991–1993 oli Tatjana Järvi ühtlasi modernballetitrupi Nordstar solist. Ta on teinud ka liiku Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi kauaaegne töötaja ja üks Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taasasutajaliikmetest, Eevi Astel, on meie hulgast lahkunud. Tema elutöö oli tihedalt seotud muuseumiga, kus ta alustas laborandina tööd juba 1963. aastal. Kokku töötas Eevi Astel ERMis üle 40 aasta nii fondide osakonna juhataja, peavarahoidja kui vanemkoguhoidjana. Käsitööliidu uue alguse ajal jagas Eevi oma põhjalikke teadmisi taastatud seltsi eelkäijast, Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsist, ning muuseumi kogudes säili Vaata lähemalt ›
0
Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses. Naised ja ebavõrdsus energia kättesaadavuses Naistel on energiaüleminekul otsustav tähtsus, kuid nad seisavad silmits Vaata lähemalt ›
21
Avatud on konkurss „Naised teaduses“ stipendiumitele, mida annavad välja Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega. Eestis on kandideerimine on avatud 16. juunini 2025. Kolmele 7000 euro suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui seitse aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses. Välja an Vaata lähemalt ›
0
Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse. Andrei Liimets vestleb Tõnis Arjusega Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“ Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. SANDRA HAUGAS: Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi Viimasel poolaastal on avaliku arute Vaata lähemalt ›
0
Kuni 31. maini on A-Galerii seifis kunstnik Tamara Sergijenko isikunäitus “Emaili jälg ajas”, mis tähistab tema loomingu 50. aastapäeva. Näitusel on akenemaili tehnikas loodud ehteid, disainiprojekte ning suureformaadilisi fotosid. Email on klaasjas materjal, millega on kaunistatud metallesemeid ja -kunstiteoseid läbi aegade. Juba antiiksed kreeklased oskasid metalli töödelda emailiga ning aja jooksul on meistrid välja arendanud mitmesuguseid emailimistehnikaid, millest üks hinnatumaid ja keerukamaid on pli Vaata lähemalt ›
0
Järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse luuletaja, lastekirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. 13. mail annab talle TÜ muuseumi valges saalis ameti üle senine professor Kadri Voorand. Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, lastekirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Tema sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendam Vaata lähemalt ›
0
Ukraina kunsti festival UKUfest 2025 toob Eestisse 30 Ukraina kunstniku seninägemata tööd 9. maist kuni 30. juunini toimuv UKUfest 2025 on Eesti esimene Ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival, mis toob publiku ette mitmekesise spektri Ukraina kunstnikest – sealhulgas dokumentaalfotograafidest, tänavakunstnikest, illustraatoritest ja esituskunstnikest. Eesti tunnustatud galeriid ArtDepoo, Fotografiska, Galerii Truus, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus ning Temnikova & Kasela panevad seljad kokku, et tuua. Vaata lähemalt ›
0
22. aprillil lahkus kaduvikku Rakvere teatri ja Pärnu Endla näitleja Erik Ruus. Elvas sündinud, lõpetas ta 1982. aastal Viljandi kultuurikooli. Töötas aastatel 1985–1995 ja 1996–2009 Rakvere teatris ning 1995–1996 Pärnu Endlas. Alates 2009. aastast vabakutseline näitleja. Erik Ruus oli samuti hinnatud filminäitlejana: „Vaatleja“ (1988), „Ainus pühapäev“ (1991), „Tulivesi“ (1994, kõik Tallinnfilm), „Päeva lõpus“ (2009, LineFilm), „Kutsar koputab kolm korda“ (2010, Exitfilm). Aastatel 1994–2015 oli ta Eesti T Vaata lähemalt ›
0
Kui istun aprillis 2025 siin järve ääres ja vaatan naabermaja räästa all viisnurka ja selle sees kuusnurka, siis mõistan, et niisugune see elu enamasti ongi: rahulik ja turvaline, kuid alati konflikti võimalust sisaldav. Sama enesestmõistetavalt läbib Toomas Kiho luulet mitte iroonia entsüklopeedilise rumaluse (kuigi tema teadmispagasi juures poleks see kohatu ega üllatav), vaid põlgus mammona kummardajate, visioonita ja südametunnistuseta persoonide suhtes. Eriti kibedaks muudab tema suhtumise see, et säär Vaata lähemalt ›
0
Kodu peaks olema inimesele turvalisim koht. Kahjuks näitavad statistikaameti andmed, et Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes ja oma kodus. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna projektijuhi Jana Brunsi sõnul on 39% eestimaalastest kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh füüsilise jõuga ähvardamist) ja 9% seksuaalset väärkohtlemist.1 Naised on muidugi ohustatumad kui mehed, kuid ärgem unustagem ka mehi! Statistikaameti 2024. aasta uuring näitas, et ka iga kolmas Eesti mees on k Vaata lähemalt ›
0
Eesti meedias ja poliitilises kultuuris on seni domineerinud arusaam Euroopa integratsioonist kui liberaalselt meelestatud poliitikute juhitud protsessist. Tallinna tehnikaülikooli õigusinstituudi ja Tallinna ülikooli BMFi teadlaste koostöös 2021–2024 läbi viidud avaliku arvamuse, meediadiskursuse ning poliitilise- ja meediaeliidi uuring „Meediastunud EL. Europaniseerumine läbi meedias kajastatud diskursuste ja avalikkuse tajude analüüs“1 suhtumisest Euroopa Liitu ja Euroopaga seotud teemadesse kinnitas, et Vaata lähemalt ›
3
„Camera Erotica“ alustas erootiliste filmide linastussarjana eelmisel aastal Paavli Kultuurivabrikus. Nüüd on liigutud Von Krahli teatrisse ja Eesti filmimaastikule on sellega tekkinud üks uutmoodi unikaalne üritus. Kuraatorite ja korraldajate Fidelia Regina Randmäe ja Silvia Lorenziga tegin juttu „Camera Erotica“ tagamaast ja tegutsemispõhimõtteist. Millest mõte hakata tegema sellist ürituste sarja? Miks just teie ja miks just erootika? Silvia Lorenzi:Mõte sündis mitmel põhjusel. Esiteks mu enda vajaduses Vaata lähemalt ›
175
Nüüdsel ajal pole vist võimalik leida linnaloodust käsitlevat teadusartiklit, kus ei viidataks Berliini tehnikaülikooli professori Ingo Kowariku uurimistööle. Kowarik on linnaökoloogia teadusharuna Saksamaal ja mujalgi tõstnud püünele, kus keegi selle vajalikkust kahtluse alla ei sea. Ta on linnaökoloogia Berliini koolkonna üks loojaid, kogu uurimisvaldkond toetub praegu tema teadmistele ja leidudele. Peale taimede, lindude ja loomade peab ta oluliseks inimest ning kõneleb ning kirjutab alati, et linnas pea Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
27% 6 |
Õhtuleht
|
11% 3 |
ERR
|
10% 1 |
Uued uudised
|
7% 2 |
Delfi Sport
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 10:41
Viimane uuendus: 10:40.
Uudiste reiting uuendatud: 10:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)