Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Küsisin just tööl riiuleid juurde. Sain! Kui oma praegusse kabinetti kolisin, siis mu tollal kümneaastane tütar tuli ja sättis kõik raamatud värvide ja suuruse järgi ning pani ühte riiulisse ülejäänud, mis olid „vanad, koledad ja imelikud“. Nüüd vaatan, et süsteem on enam-vähem säilinud, vähemalt punase ja kollase jaotuses. Ideaalset süsteemi nagunii ei ole, kui töötada piiridel nagu mina: muusika ja psühholoogia, eetika ja meetodid. Kõik ongi kõigega kuidagi seotud, nii... Vaata lähemalt ›
0
25. kuni 28. septembrini korraldatakse Rootsis Göteborgi raamatumess, mille üks fookusteema on seekord Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjandus. Nii esitletakse raamatumessi lavadel ka Eesti näitekirjanikke ja teatritegijaid ning kavast leiab ligikaudu 15 eestlaste osalusel korraldatud üritust. Näitekirjanduse programmi veab eest Rootsi agentuur Colombine Teaterförlag, põhipartneritena löövad programmi koostamisel kaasa Eesti Teatri Agentuur, Soome teatriinfokeskus Tinfo ja Norra Dramatikkens hus. Mil vii Vaata lähemalt ›
0
Mu artikli ambitsioon on kahtlemata suur: lugu algab multiversumiga ja lõpeb näituselt lahkumisega. Tegemist on Tartu ülikooli muuseumi näitusega Toomemäel: see kannab pealkirja „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“. Kõik linnad, nii ka Tartu, asetsevad ning arenevad ajas ja ruumis. Ometigi ei pruugi see veel olla sugugi kõik. Lisaks ajale ning ruumile võib ette kujutada ka kolmandat telge, kus paikevad antud ruumi ja ajahetke võimalikkused. Seda telge võiks kutsuda näiteks... Vaata lähemalt ›
0
Enne algust on alati veel midagi. Kris Lemsalu näitus „Nirvana“ paneb taas mõtlema metamorfooside, dünaamilisuse ning hübriidsuse peale, jätkates sedasi kunstniku metafüüsilist projekti. Ent sellele lisanduvad küsimused paljususe piiridest ning erisugustest vastastiksuhetest. Tööd jaotuvad tinglikult kaheks. Ühe seina ääres seisavad reas pealkirjastamata saabas-olendite pead, ent näituse enamuse moodustavad neli isevärki keraamilist naisetorsot. On need torsod ühe ja sama (kujuteldava) naise representatsioo Vaata lähemalt ›
32
„Peast klounid“, Annika A. Koppel vestles Heilika Pikkovi ja Liina Särkineniga Peter Lõhmus, „Eesti maksupoliitika väljastpoolt vaadatuna“ Elisabeth Kaukonen, Raili Marling, „Keele vägi(vald)“ Aet Kuusik, Piret Karro-Arrak, „F-sõna 14 aastat hiljem“ Brigitta Davidjants ja Marju Raju LGBTQ+-segakoorist Vikerlased Sara Barbo, „Tagasi tulevikku ehk Transmäärus 3.0“ Heleri All vestleb Värske Rõhu ekspeatoimetajate Lauri Eesmaa ja Carolina Pihelga ning peatoimetaja Hanna Linda Korbiga Eneli Kindsiko, „Siis kui s Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. septembril kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Reet Varblase (1952–2023) mälestusele pühendatud grupinäitus „Ühendav lüli”. Näitus on kummardus Reeda elule ja loomingule; muuhulgas saab näha ka dokumentatsiooni tema viimase suure kuraatoriprojekti „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim” lõpetamisest, milles Reet osaleda ei jõudnud. Laiemalt on näitus mõtisklus inimese sisemaailma müsteeriumi ja surma kui vitaalse jõu üle. „Mis oleks, kui me ei mõtleks surmast kui lõplikust ja pöördum Vaata lähemalt ›
0
Adamson-Ericu muuseumis 19. septembril avanev uus näitus „Aegluse poliitika“ uurib inimeseks olemist tänapäevases produktiivsusele suunatud maailmas, pöörates pilgu aeglustumisele kui vastupanu- ja ellujäämisstrateegiale. Näituse kuraatorid on Brigita Reinert ja Karin Vicente. Rahvusvaheline kaasaegse kunsti grupinäitus kaardistab kunstivälja üha süvenevat huvi „aeglaste“ tehnoloogiate ja materjalide vastu. Kas tänapäevast kiirendusühiskonda on üldse võimalik pidurdada? Poola-Slovakkia kunstnikeduo Julia Gr Vaata lähemalt ›
0
Reedel kell 18 avaneb A-Galerii seifis Ivar Kaasiku isikunäitus “Ehe kui värv”. Näitus annab ülevaate Ivar Kaasiku ehteloomingust alates aastast 1990 ning on pühendatud kunstniku 60. juubelile. Kaasiku elutöö on erakordselt ulatuslik ja hoomatav paremini, kui vaadelda iga teost iseseisvana, liialt keskendumata tervikloomingus sujuvate üleminekute puudumisele. Siiski on sellel näitusel skulpturaalsete teoste ühendavaks teemaks värv. Kaasiku teostes esineb nii metafüüsiline värv kui ka materiaalne õlivärv ja. Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe septembrinumbris unustame hetkeks individualismi, otsides kogukonnast ja ühistegevustest uue maailma piirjooni. Mark Alexander Ummelas sukeldub Ülase kogukonna hingeellu. Gea Kangilaski kaardistab, miks on vasakpoolsed koalitsioonid nii haprad. Anette Pärn ja Inge Ivaste arutlevad, mida tähendab nende jaoks kollektivism. Intervjuud Natalie Metsa ja pungiuurija Mike Dinesiga. Heido Vitsur kirjutab toidukaupade kõrgetest hindadest, Henri Kõiv kogukonnaaedadest, Heneliis Notton kollektiivsest kureeri Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt püütakse teaduslikult tõestada, et kauneid kunste on vaja (ja maksumaksja raha ei kulutata neile asjata). Tosin aastat tagasi tegid Emanuele Castano ja Evan Kidd sotsiaaluuringute koolis (New School of Social Research) rea katseid, kust justkui paistis, et kirjandus muudab inimese empaatilisemaks või emotsionaalselt targemaks. Katsealused, kes olid äsja lugenud ilukirjandust, sooritasid n-ö empaatiatesti (tuli ära tunda, mida silmad fotol väljendavad) märksa paremini kui need, kes olid lugenud no Vaata lähemalt ›
0
Märgalasid on kasutatud kaitse-eesmärkidel ning hiljutised näited maailmast pakuvad väärtuslikke õppetunde nende püsitähtsusest, seda nii militaarsest kui ökoloogilisest perspektiivist. Kas sellest saab järgmine suur ruumiloome visiooniprogramm? Alates Vene-Ukraina sõja esimestest kuudest on aeg-ajalt tulnud uudiseid, kuidas maastik on sõja kulgu muutnud, olgu selleks kas tahtlikult põhjustatud üleujutused või looduslikud takistused jõgede ja märgaladena, mis teevad rasketehnikale maastiku läbimatuks. Sõj Vaata lähemalt ›
0
Septembri algus tõi kaasa kaua oodatud edasimineku rahvusringhäälingu seaduse ajakohastamisel, kui kultuuriministeerium saatis vastava seaduseelnõu lõpuks kooskõlastusringile. Eelnõu seletuskirjas on peamise tõukejõuna, miks seadust muutma asuti, välja toodud vajadus viia avaõigusliku ringhäälingu juhtimise ja rahastamise reeglid kooskõlla Euroopa Liidu meediavabaduse määrusega, seega välissurvel, mitte sisemisest sunnist. Ministeerium märgib seletuskirjas, et eelnõu aluseks olnud väljatöötamiskavatsuse „ta Vaata lähemalt ›
0
Üks tunnustatud füüsikaprofessor ütles aastaid tagasi temast valminud portreesaates, et kunst talle elu suurtele küsimustele vastuseid ei paku, teadus aga küll. Õnneks pole reaalsuses tegemist vastanditega. Teadus tegeleb kunstiga, kunst tegeleb teadusega ja nagu näitab Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitus „Kübemelisuse anatoomia“, on võimalik neid kaht ka omavahel edukalt sünteesida. Õigupoolest polegi Hobusepea galeriisse loodu tituleeritud näituseks, vaid hoopis hübriidseks labor-stuudioks. Autorid te Vaata lähemalt ›
3
„Meie talupoegadest esivanemate elu läbis punase joonena võitlus mõisnike ja kivide vastu. Mõlemad kalgid ja järeleandmatud. Mõisnikest on vabanetud ju ammugi, aga kivid on jäänud meie põllumehele nuhtluseks siiamaani. Eriti tänapäeva mehhaniseeritud põlluharimisele sünnitavad kivid suurt kahju.“1 Nii kirjutas 1986. aastal geoloog, õppejõud ja looduskaitsja Herbert Viiding (1929–1988), õpetades märkama ja kirjeldama suurejooneliste loodusmälestistena rändrahne. Teadupärast olid need Viidingu erilised huviob Vaata lähemalt ›
66
Pirjo Honkasalo on üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome filmitegijaid. Ta oli Soomes esimene naine, kes alustas tööd mängufilmioperaatorina ja esimene soome naisrežissöör, kellel kujunes järjepidev rahvusvaheline karjäär. Koos Pekka Lehtoga lavastas ta 1970.–1980. aastatel mitmeid mängufilme, nende seas Cannes’i põhivõistlusprogrammi jõudnud „Tulipea“1, mis jõudis tollal ka Eesti kinolevisse. Kõige suurema jälje on ta maailma kinoajalukku jätnud aga dokumentalistina. „Sakraalse ja saatanliku“ triloogia Vaata lähemalt ›
8
Ma tean, et peaksin seda teksti siin kirjutama Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu, Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ja veel ei teagi kelle – kõigi tähtsate institutsioonide nimel. Igatahes kuidagi ametlikult ja viisakalt. Aga ma ei taha nii kirjutada, ma kirjutan ainult Sulle, isiklikult. Ma tean, kui tähtis oli Sulle see meie ühine ponnistus – suur isikunäitus Kumus – ja kui palju tuska valmistas... Vaata lähemalt ›
0
Tapmine ei ole otseselt meie olemasoluks vajalik, kuid on ökoloogiline reaalsus. Muutmata toitumist või materiaalseid väärtusi, kannatavad nii metsloomad kui ka inimkond, sest viimasel kahesajal aastal toimunud hüppeline tarbimise kasv saa ei kesta lõputult. Ma ei püüa tapmist õigustada, vaid selgitan selle põhjusi ja tagajärgi, et arutelud oleksid teaduspõhised ning aitaksid kaasa loomade heaolu ja elurikkuse säilitamisele. Ökoloogiline teadmine ja teadlikkus annavad meile vahendi loomade elu paremaks muut Vaata lähemalt ›
0
Kobaras koos olles jääb Südalinna teatri ees publikusuminas peaaegu märkamatuks, kuidas Jaani kiriku kellade helinaga sünkroonis ilmub Palace’i hotelli ette kimäär. Õrn hübriid loomast ja inimesest vaarub ettevaatlikult publiku poole. Drag- ja performance’i-kunstniku Mikk Lahesalu kehastatud tegelane nuusutab inimesed üle ja kiidab nad heaks otsekui väravavalvur, kes lubab publiku üle liminaalse läve – läbi ringlava ukse. Kimääri ilmumine kujutab endast rituaali, mis nõuab sisemist ümberhäälestust. Tavapära Vaata lähemalt ›
0
„Mullast oled sina võetud ja mullaks pead sina saama.“ Kuid milliseks mullaks sa saad? Ja mis saab sellest mullast edasi? Kas ja mis sellest mullast võrsub? Kas sellest saab risu inimkogemuse igikasvavas prügimaardlas, kõnts täitmata unistuste fekaalipaagis, unustusse vajunud anonüümne läppunud ja lehkav elust lahkunud tomp kesk ihuliste olendite lihuniku lõikelauda? Kas lagunemisel on üldse potentsiaali olla midagi enamat kui häving? Kas lagunemine saab olla positiivne – ettevalmistus kui selline?... Vaata lähemalt ›
9
Lõppenud suvi oli Eesti dokumentaalteatrile märgiline: pikalt kultuurilisse perifeeriasse kuulunud piirilinnas Narvas töötasid korraga samas majas kahe praeguses ajas erakordselt olulise lavastuse kallal Eesti teatri tipptegijad. Merle Karusoo kuulas Ukraina sõjaveteranide lugusid ja tõi välja esitluse „Kes ma olen? Ma ei jätnud Ukrainat“ ning Mari-Liis Lill lavastas Piret Jaaksi dokumentaalnäidendi „Sisekliima“. Näen põlvkondade sidet: Eesti dokumentaalteatri alusepanija Karusoo teadmised ja oskused on jär Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 00:20
Viimane uuendus: 00:17.
Uudiste reiting uuendatud: 00:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)