Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Professor Carlo Masala raamatu „Kui Venemaa võidab“ saksakeelse originaali läbilugemine võttis vaid paar tundi ning tekitas spontaanse küsimuse, millest küll selline rahvusvaheline ažiotaaž ühe näiliselt üsna lihtsakoelise, kuigi ladusa ja hästi loetava teksti ümber. Raamatu esmatrükk ilmus Saksamaal 2025. aasta märtsis. Kirjastuse andmeil oli see juba mais tõlgitud või tõlkimisel inglise, hollandi, soome, prantsuse, rootsi, leedu, itaalia ja jaapani keelde. Nüüdseks on see ilmunud siis ka eesti keeles. Pol Vaata lähemalt ›
0
Linnaajaloo jätkväljaande „Vana Tallinn“ järjekordsel köitel on veidi tavapäratult ka läbiv teema, mis seob kuue autori artikleid: seisuslik kord linna elus selle tekkest kuni seisuseühiskonna lõpuaegadeni. Ametlikku alapealkirja sel siiski pole, teema öeldakse välja kogumiku tagakaanel. Võib muidugi vaielda, kas selline nendegi kirjutiste näitel pisut kunstlikuvõitu kõigi ühes suunas painutamine mitte just ülearu sagedasti ilmuva seeriakogumiku puhul on ikka mõistlik või vajalik. Tihedama ilmumissageduse. Vaata lähemalt ›
0
Ei juhtu just sageli, et lavastaja teist filmi oodatakse nagu suurmeistri värsket läkitust. Sedagi ei juhtu sageli, et lavastaja esimeseks filmiks on „Eelmised elud“1. Celine Songi debüütteos on üsna ühehäälselt paigutatud selle sajandi parimate filmide sekka. Tasemevõrdlus eelkäijaga on järeltulijale paratamatu ega saa tähendada „Materialistidele“ muud kui varju, millest on võimatu üle hüpata. Jätkem kõrvutused seega puhtalt sisuliseks. Lõuna-Koreas sündinud ja sealt 12aastasena Kanadasse kolinud Song jätk Vaata lähemalt ›
0
Kohalike valimiste eel on taas hea võimalus saada ülevaade, millisest linnast eri maailmavaate esindajad unistavad. On selge, et volikogudesse kandideerijad püüavad üksteisest võimalikult palju eristuda, kuid see viib pahatihti juba saavutatud kokkulepete ignoreerimiseni. Linna pikaajalisele stabiilsele arengule see head ei tõota. Paljud kandidaadid on ka sel aastal otsustanud eirata kõiki linna arengut puudutavaid kokkuleppeid. Ka rohepöörde kavad, üldplaneeringud, visioonid ja arengustrateegiad on kokkul Vaata lähemalt ›
0
Üldse ei ole lihtne leida loomaarsti, kes rääkida tahaks, ehkki ma tunnen neid küll. Mees kostab telefonist kurva ja väsinuna. „Õudselt raske on,“ ütleb ta ja räägib, kuidas talitajad on emistesse ja põrsastesse kiindunud. Ja kuidas ajakirjanike häiringud on tegelikult väga ebameeldivad. Selge see, et loomade massiline tapmine ei saa kuidagi tore tegevus olla ja sellest rääkimine samamoodi. Vegan Society värsketel andmetel tunneb lausa 56% farmitöölistest end tööga seoses moraalselt... Vaata lähemalt ›
151
Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust. Maailmas on vähe asju, millest annab ammutada pikaajalisemat naudingut kui hästi tehtud raamatust. Keegi on pikalt otsinud ja muidu ette valmistunud, lõpuks ka leidnud ja leitu kinni püüdnud, nauditavalt komponeerinud ja sõnastanud teksti, mis on tarkuste, elamuste, oot Vaata lähemalt ›
0
Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Gerda Hansen mängib oma esimesel isikunäitusel mitme meediumiga, sest kokku saavad maal, siiditrükk, polaroidi-esteetika ja kaudsel moel ka tehisintellekti loodud visuaalid. Hansen lõpetas tänavu Eesti kunstiakadeemia magistrikraadiga ning suvepuhkust ta endale ei lubanud. Galeriis Artrovert on väljas tosinkond maali, mis kõik on valminud pärast õpingute lõppu. Hanseni maalide kergelt poeetiline ja nostalgiline visuaalne keel haakub minu silmis imeliselt fotograafia kibemag Vaata lähemalt ›
56
Kuigi rahvastiku kasv on hakanud aeglustuma, jätkab linnaelanike osakaal ennustuste järgi suurenemist, ja eriti madala sissetulekuga riikides.1 Sellises linnakeskses ümbruses võivad inimesed, kellel pole võimalik urbaniseerunud keskkonnast väljas käia, kaotada sideme loodusega.2 Sestap muutuvad üha tähtsamaks koosluste- ja liigirikkad pargid ning rohelisem linnaruum, mis leevendab seda kaugenemisprotsessi. Osa uurijaid on leidnud, et looduse lähedus linnaelanike elu- ja tööpaigale avaldab positiivset mõju,. Vaata lähemalt ›
0
Narvas toimus juba kaheksandat korda festival „Station Narva“, kuid mina kogesin seda esimest korda. Ootasin rahvamassi ja tihedat tunglemist, kuid olukord oli teistsugune: ruumi jagus kõigile, polnud ei trügimist ega tühjust. Mõõdukus ja sisemine tasakaal – see oli minu esimene tähelepanek. Festival ei kasuta Narvat ainult taustana, vaid rakendab linna ruume aktiivselt. Programm oli asetatud linnusesse ja selle sisehoovidesse, jõeäärsesse klubisse Ro-Ro ja mitmele linna platsile. Korraldajad määratlevad „S Vaata lähemalt ›
50
„Raamat on … Raamat on … Raamat on … Kurat teab, mis ta on!“ öelnud Oskar Luts Juhan Simmi mälestuse järgi ühel raamatuteemalisel üritusel ja sellega kõne piirdunud. Seda tegelikult seepärast, et Luts ei näinud kõnepuldis lugeda valmis kirjutatud teksti ja pidulikel puhkudel ei olnud ta üldse mingi kõnemees. Kui näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ kuraator, vanema kirjasõna uurija, ajaloolane Aivar Põldvee näituse avamisel 24. aprillil Niguliste muuseumis kõnet pidas,... Vaata lähemalt ›
12
I Olen lõpuks leidnud autori, kes käsitleb oma loomingus tundlikkust kaastundlikult kogu selle keerukuses. Lõuna-Korea kirjanik Han Kang märkab nii tundlikkuse tugevaid kui ka nõrku külgi ning võtab kriitiliselt arvesse konteksti, milles tundlikkus peab end kehtestama. Tundlikkuse teemat käsitleb Han nii romaanis „Taimetoitlane“, mis ilmus kevadel eesti keeles, kui ka teostes „Human Acts“ („Inimlikud teod“) ja „Greek Lessons“ („Kreeka keele tunnid“), mida olen lugenud inglise keeles. „Taimetoitlases“ uurib. Vaata lähemalt ›
0
Lilli-Krõõt Repnau näitus viib meid tagasi 1990. aastatesse – praegu kummalisena tunduvasse aega, mille kohta akadeemilised ajaloolased veel päris ammendavalt kirjutanud pole, sest selleks on liiga vara. Kunstniku loomingulises hetkes on meenutus hilisest lapsepõlveajast. Ofortide ja ühe fotopolümeeri väljapaneku seovad tervikuks luuletused, mis on illustreeritud vihikuna juurde lisatud. Näituse pealkiri „Piiritletud ala“ viitab kunagisele piiritsoonile, mida küll üheksakümnendatel enam ei olnud, ent mereää Vaata lähemalt ›
36
Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus. Mis seal salata, tabasin end etendust vaadates korduvalt mõttelt „mis toimub?“ või et „no teises vaatuses peab ju ometi mingi pööre tulema“. Ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid lavastusi. Harva suudan nautida kontseptsiooni, kui teostus seda justkui lõpuni välja ei kanna. Ent see avalause etteheide „Stseenidele!…“ ei seisnegi nagu selles. Esiteks on üldse riskantne heita mingeid teostuse puudujääke. Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt lähen aastasse 2005. Istun Sakala keskuse punaste samettoolidega saalis, kus esineb London Sinfonietta. Välismaa orkester on juba iseenesest sündmus, aga see, mis laval paistab, on omas ajas märgiline. Orkester ei esita mitte klassikalist muusikat, vaid kava on koostatud plaadifirma Warp artistide loomingust. Vähemalt nii on mulle meelde jäänud. Kui hakkan täpsemat infot otsima, siis selgub, et Warpi artistide Aphex Twini, Squarepusheri ja Boards Of Canada lood olid seal kõrvuti... Vaata lähemalt ›
0
Siinsele rubriigile mõeldes jäi pilk raamaturiiulil pidama Nikos Kazantzakise „Viimsel kiusatusel“ – üks viimaseid raamatuid, mis kanti katoliku kiriku index librorum prohibitorum’isse, enne kui selle täiendamine möödunud sajandi kuuekümnendatel lõpetati. Totra seosena meenub ka lapsepõlves loetud fiktsioon, kui tuldi läbi otsima Lenini raamaturiiulit. Kuna keelatud raamatud olevat asunud alumises otsas, ulatanud ta ametnikule kohe abivalmilt tabureti, et saaks alustada ülaltpoolt, lootuses, et too loobub e Vaata lähemalt ›
14
Tallinnast, isegi Tartust vaadates on Valga kauge piirilinn. Ometi on see linnaruumiliselt põnev paik: kerkinud on uus keskväljak, Valgat ja Valkat seob nüüd avalik väljakulaadne park, kus saab olla nii, et üks jalg on Lätis, teine Eestis. Omajagu uudisekünniseid on ületanud ka julgus tunnistada, et tegu on kahaneva linnaga ning seetõttu on ette võetud tühjade hoonete lammutamine. Üks Valga põnevatest arhitektuuri-ettevõtmistest on ka arhitektuuriresidentuur Vares, mis on linnas tegutsenud kaks... Vaata lähemalt ›
33
On augustikuu üks viimaseid sooje päevi, Vabaduse väljaku servale kogunenud noored on rõõmsad, tehakse pilti. Kõik nad on veel tudengid, enamik tulevased arhitektid, ent leidub ka teisi ruumiloomehakatisi. Õppetöö alguseni on veidi aega, äsja on lõppenud „Vabaduse allee“ töötuba, süüakse pitsat ja segatakse kokteile. Auhinnakotid näpus, poseerivad võitjad piltide jaoks, taustal kõrgumas Vabadussõja võidusammas. Need noored käisid alles lasteaias, kui see vabadusele pühendatud väljak ja sammas valmis said –. Vaata lähemalt ›
5
Selgunud on kaheksanda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul. Contra, tõlge latgali keelestLigia Purinaša, „natsionalism“„Nuuq perämädseq perismaalasõq. Tī padējī īzemīši“, Veel Putru, 2025 Hanneleele Kaldmaa, tõlge inglise keelestAnnemarie Ní Churreáin, „Hümn kõigile rahututele tüdrukutele“Värske Rõhk, nr 94 Aare Pilv, tõlge vene keelestLjudmila Hersonskaja, „maja unes“Looming 2025, nr 3 Ülar Ploom, tõlge itaalia Vaata lähemalt ›
0
„Väikelinna uued prillid,“ Merle Karro-Kalberg vestles Valga arhitektuuriresidentuuri Vares eestvedajatega Hannes Aava, „Märg ja kaitstud“ Triin Ojari Vabaduse allee töötoast Filipp Kruusvall vestles soome filmitegija Pirjo Honkasaloga Marko Mägi, „Miks ja kuidas me tapame loomi?“ Kadri Taperson, „Tõrkuv tooraine“ Anni Kutser, „Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab?“ Eik Hermann, „Raamatud ja mustandlikkus“ Vaata lähemalt ›
50
Uue Kunsti Muuseumis avatakse 12.septembril kell 17.30 kaks uut näitust: joonistuste näitus “Tungivast sisemisest vajadusest” Jose Luis Ledesma (Argentina) fotonäitus ARGENTINA PÕRGUS ELLUJÄÄNU Joonistuste näitus “Tungivast sisemisest vajadusest” Näitus toob kokku kunstnikud, kelle loomise meetod on psüühilise seisundi ümberarvutus ehk loomisakt on puhas vajadus ja väljund hetkeolukorrast. Need kunstnikud elavad oma emotsioone välja läbi joonistusvahendi. Leedu kunstnik Marija Marcelionyte: “Joonistamine on Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 00:20
Viimane uuendus: 00:14.
Uudiste reiting uuendatud: 00:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)