Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhääling (ERR), Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Eesti Kultuurkapital kuulutavad välja kümnenda portreefilmide konkursi. Kuni 10. novembrini saab esitada filmiprojekte, mis portreteerivad Eesti kultuuriloo märgilisi isikuid. Juba 2016. aastal ellu kutsutud portreefilmide konkursi eesmärk on tutvustada Eesti jaoks olulisi kultuuriloojaid ja ühiskonnas märgilisi inimesi. Aastate jooksul valminud filmidega on talletatud loojaid ja mõtlejaid kunstnikest teadlasteni. Sel sügisel jõuavad ERR-i kanali Vaata lähemalt ›
0
Iga kuu teisel nädalal toimuv Tartu Kunstinädal toob kunstisõpradeni eriilmelisi sündmusi ja võimaluse avastada Tartu kunstiasutute tagatubasid. 8.-14. septembrini on fookuse Tartu Kunstimuuseum, kes tutvustab oma asutuse tegemisi, töötajaid ja ajalugu. Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja asub Tartu südalinnas, Raekoja platsi silmatorkavamas hoones Viltuses majas, mille kalle on 5,8-kraadi, ületades isegi Pisa torni kaldenurga. Näitused toimuvad Raekoja plats 18 majas juba alates 1988. aastast. Tartmusis on av Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 9. septembril 2025 kell 16 avab Eesti Lastekirjanduse Keskus uue illustratsiooninäituse „Mükoloogia ehk seente salajane elu”, mis kutsub koolilapsi ja kõiki teisi huvilisi avastama põnevat seeneriiki. Eesti raamatukunstnike piltide ümber on loodud mänguline maailm ja põnev haridusprogramm, milles klassidel on võimalik osaleda kuni 14. novembrini 2025. Lastekirjanduse keskuse ruumidesse kerkib sügise hakul pehme samblavaibaga kaetud seenemets, mida kaunistavad 26 Eesti raamatukunstniku loodud il Vaata lähemalt ›
0
10. oktoober 2022. Ursula von der Leyeni külaskäik Eestisse. Kaja Kallasega koos käiakse Tallinnas ning sõidetakse Narva, kus peetakse kunstiresidentuuris tähtis koosolek. Narva on mitmekordne piir: Eesti, Euroopa Liidu ja NATO piir Venemaaga. See on oluline ja ohtlik. Kilomeetri raadiuses jälgivad iga liigutust oma lahkeid taevasiniseid silmi mustade päikeseprillide taha peitvad mehed. Kõik on kontrolli all. Äkki avab historitsistliku villa ukse muheda olemisega natuke kiilanev habemik mees, mõlemas käes a Vaata lähemalt ›
18
Õiglasemas ja tähelepanelikumas maailmas märgitaks animarežissöörid Priit Pärn ja Olga Pärn ära maailma filmiajaloo vaieldamatute suurkujude hulgas ka väljaspool seltskonda, mis tiirleb tavapärast filmitööstuse festivaliringi Annecy, Zagrebi, Ottawa ja teiste omasuguste vahel. Olga ja Priit on koostööd teinud 2008. aastast, mil nende esimene koostööfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita“ Tallinnas PÖFFil ekraani helendama pani1. Priit tegi säravaid lühifilme loomulikult juba märksa varem, juba 1970ndate lõpus,. Vaata lähemalt ›
30
Lühianimatsioon on hullude, mässajate, unistajate ja entusiastide žanr, mis asetseb kuskil filmikunsti, kujutava kunsti ja videokunsti piirimail, täiesti suveräänsel alal. Siia ei ulatu maailma suurstuudiote käsi ja mängureeglid on hoopis teised. Tarbekunstile, milleks võiks liigitada enamiku Hollywoodi toodangust, siin kohta ei ole. Eesti on autorianimatsiooni maailmas suurem kui Euroopa Liit päris maailmas. Priit Pärn on animailma Arvo Pärt. Nukufilm ja Eesti Joonisfilm on olnud kasvulavaks tõenäoliselt t Vaata lähemalt ›
0
Sestsaati, kui umbes 20 aastat tagasi Tallinnas järjepanu liikuma hakkasin, olen selles linnas läbinud jala palju tuhandeid kilomeetreid. Mind ei ole meelitanud see, mis on keskel, ilus ja hinnatud, vaid ikka serv – ala, kus linn ja loodus kokku saavad. Tuleb tõdeda, et 20 aasta jooksul on linn muutunud omajagu: osa äärealasid, kus veel kümmekond aastat tagasi oli mõnus uidata, pole enam olemaski. Ääreala all ei pea ma silmas niivõrd... Vaata lähemalt ›
0
Tallinna linnas on valminud arengustrateegia „Öine Tallinn 2035“1, mille koostamist on juhtinud Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets (SDE). Ööelumajandus on lai mõiste ja nii hõlmab ka Tallinna ööelustrateegia paljusid valdkondi linnaruumist ja ühistranspordist tervishoiuni. Arengustrateegias „Öine Tallinn 2035“ käsitletakse ööeluna kõike seda, mis toimub Tallinnas ajavahemikul kell 19–7: õhtul kell 19–23, öösel kell 23–4 ja ka varahommikul kell 4–7. Muusikavaldkonnas seostub ööelu ennekõike kultuuri- ja mee Vaata lähemalt ›
0
Lasnamäe tühermaad on paeluvad. Nad on tühjad ja suuresti ebamäärased, justkui ootavad realiseerimist, nad on millestki üle jäänud. Sellegipoolest neid kasutatakse. Tühermaad võimaldavad oma ebamäärasuses rohkem kui kellegi poolt dikteeritud valmis ruum. Tühermaades on midagi vabastavat. Viinis elades kogesin äärmuslikku korrastatust. Sealne linnaruum on esteetiliselt lõpetatud, defineeritud, valmis. Linn mõjub kui detailideni viimistletud joonistus. Tuleb nentida, et see oli nauditav, linna oli mugav kasut Vaata lähemalt ›
0
Kevadel 100aastaseks saanud Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat jätkus mullu 65. köites ööteemalise teosega, mis on tõukunud näitusest „Kellele kuulub öö?“, mille peakuraator Karin Leivategija koostas ka käesoleva kogumiku. Näitust on Sirbis arvustanud Kärt Kelder („Öö ku(u)lub lõpmatusse“, 15. III 2024), mistõttu ma sellel eraldi ei peatu, aga mõni võrdlusmoment tuleb ikka ette. Visuaalsed trumbid on ju niikuinii käes näitusel, aga ka temaatiliselt oli tänavu veebruaris suletud näitus põnevam kui ööraamat.... Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on hinnatud kolleeg, pikaaegne õppejõud ja teadlane emeriitprofessor Jüri Tamm. Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. aastast anorgaanilise keemia professorina. Väitekirja teemaga – vesiniku katoodse eraldumise seaduspärasuste uurimine metallelektroodidel – jätkas Jüri Tamm ka edasises teadustöös. Sügavalt fundamentaalsetele uuringute Vaata lähemalt ›
0
Riin Maide ja Krista Mölder on oma ühisnäituse pealkirjaks pannud „ja siis järsku mitte midagi“. Selle rõhutatud pooleliolek, väike algustäht ja sidesõna „ja“ alguses justkui markeeriksid, et midagi on eelnenud pealkirjale (võib-olla jääb alatiseks sellele eelnema), kuid nüüd jääb nimme saladuseks, mis see oli, sest vajalikke sõnu pole enam. On jäänud vaid need sõnad, mis ütlevad, et suhestutakse „mitte millegi“, eimiskiga. Juba pealkirja tasandil käivitub mäng puudumise ja kohaloluga. Kuidas... Vaata lähemalt ›
97
Praegu ilmub noortele palju ingliskeelseid LGBTQIA+ raamatuid. Võrdlemisi lihtsas vormis käsitletakse neis noorte teemasid, mille hulka muu hulgas kuuluvad seksuaalne identiteet, esimene armastus, suhted pere ja sõpradega ning ka võimalik vastuolu omaenese tõekspidamiste ja ühiskonna vaenuliku suhtumise vahel, millest saavad alguse paljud mured ja hirmud. Nende raamatute diapasoon on väga lai alates melodramaatilistest unistustest, mille eesmärk on lihtsalt pakkuda võimalust põgeneda reaalsusest, kuni tera Vaata lähemalt ›
0
Ahh … raamaturiiul. Minu lemmikteema. Võib-olla kirjutakski viimase aja suurematest riiulielamustest. Viimane selline tabas mind mõni päev tagasi Rimi ees seisvate kasutatud raamatute riiulite ees. Meenus ühe kirjaniku ammune märkus raamatu ja surematuse seose kohta koos soovitusega vaadata antikvariaati, mis on maast laeni täis surematust, mis, nagu ta (mitte just ülearu peenelt) vihjas, kedagi ei huvita. Antikvariaat, olgu öeldud, on veel isegi lootustandev näide. Tasuta kasutatud raamatute riiuleid, mis Vaata lähemalt ›
0
Seda lugu panid mind kirjutama ühel augustikuu õhtul „Aktuaalsest kaamerast“ kuuldud laused: „Kadrioru park kavandab Vene tsaari Peeter I aegse barokkaia taastamist lossiesisel alal, milleks tuleks maha võtta sadu vanu puid … “ ja „ … praegu me siin näeme selgelt ülekasvanud puid, mis ammu enam ühegi inimesega ei suhtle …“.* Ai, kui valus! Mu süda jättis tõesti löögi vahele, otsekui oleks nende puude hirmunud hääl mulle hüüdnud: „Mis mõttes... Vaata lähemalt ›
162
Narvas kolmandat korda korraldatud Vabaduse festival on leidnud kindla koha meie teatrifestivalide kaardil. Sellest annab tunnistust nii kultuuriministeeriumi kui ka kultuurkapitali soliidseks kasvanud toetus, samuti esinejate ja vaatajate geograafiliselt lai ring, mis näitab, et rahvusvaheline teatrikogukond on festivali omaks võtnud. Kutse sinna on oodatud ja seejuures võib esinemine Narva festivalil saada pääsmeks teistele teatrifestivalidele Euroopas. Vabaduse festivali peakorraldaja Märt Meos on läbi a Vaata lähemalt ›
23
29. augustil lahkus meie hulgast ooperilaulja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala õppejõud Taimo Toomast. Pärnust pärit Taimo Toomast alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja – alles siis, kui muusikaõpetaja Eleonora Voites noormehe Tallinna ehituskoolist Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli (praegu Muba osa) sisseastumiskatsetele viis. Tänu loomulikule andele, suurele tahtejõule ja erialaõpetaja Ervin Kärveti oskuslikule juhendamisele hakkasid temas peagi avalduma tulevase professionaal Vaata lähemalt ›
0
Nüüd on vist enam-vähem selgeks vaieldud, et muusikaline eneseväljendus on sama vana kui suuline keel. Mõni teadlane tegelikult veel vaidleks, et muusika on keelest vanemgi, aga siin hakkavad mängima metoodilised nüansid, definitsioonid, kultuurid. Lõpuks on ikkagi suur hulk oletusi, sest helist ei saa ju fossiili. Aga kui vaadata seda, mille kohta on faktiline tõestus, siis polegi vaja vaielda, sest kindlasti on leitud tõendeid, et juba esimeste iidsete piltide ja tekstide... Vaata lähemalt ›
0
Ühismeedia kihab, telefonid on punased, Roosiaias jt vastuvõttudel jutt ei vaibu, ametnikud on näost valged, sest ärimees Hans Alter on ostnud Tallinnas Kadaka teel maja, mida tuntakse Burmani villana, ja plaanib selle lammutada ning asemele ehitada oma firmale büroohoone. Tal on selleks õigus, aga kas see on kõige mõistlikum plaan? Burmani villa on aiandusega tegelenud Kammalite pere eduka Sinika talu 1923. aastal valminud häärber, mille kavandas Eesti esimene kutseline arhitekt... Vaata lähemalt ›
20
See artikkel on järg Sirbis 28. märtsil ilmunud artiklile „Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?“. Kirjutan noortekirjaniku vaatevinklist. Saanud hariduse Tallinna tehnikaülikoolis, olen koostanud kahes valdkonnas ka strateegiadokumente, rakenduskavasid ja analüüse. Selle artikli kirjutamise käigus suhtlesin mitmete noortekirjanike ning noortekirjandusega seotud inimestega. Loodan, et artikkel elavdab mõttevahetust noortekirjand Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 01:50
Viimane uuendus: 01:40.
Uudiste reiting uuendatud: 01:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)