Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Haljastus läheb linnas kõigile korda. Pole kahtlust, et muidu kivises keskkonnas peab olema õiterohkeid aedu, hästi hooldatud muruplatse ja parke. Haljasalade vaoshoidmisega võtab inimene aga linnalooduselt ära võimaluse ökosüsteemina iseseisvalt toimida. Liigne usinus pole voorus. Üleilmset suunda metsikuma linnalooduse eelistamisel ei tohi karta ega taunida. See ei tähenda, et kõik rohealad peavad olema võsased, kolletunud ja porised. Leiduma peab kõike, nii kasitut kui ka lopsakat. Ehitusest või kivika Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi... Vaata lähemalt ›
29
Rahvusvahelises kaubanduses praegu toimuv näib tähendavat senisega võrreldes suurt muutust, mistõttu on kerkinud üles küsimused sellise arengusuuna taustast, paralleelidest ajaloos ning võimalikest tagajärgedest. Kuna seesuguse murranguga kaasnevad kohati dramaatilised sündmused, siis on need innustanud ajakirjandust ja ka poliitika- ja majandusteadlasi esitama tõlgendusi ning tulevikuväljavaateid. Siinkohal teen nendele arvamustele tuginedes mõningase kokkuvõtte. Hirschmani pikka aega eiratud seisukohad Mi Vaata lähemalt ›
0
Maailm on üha tehislikum, ja seda mitte üksnes väliselt, vaid ka selles, kuidas me kogeme, tõlgendame ja loome reaalsust. Virtuaalsed keskkonnad, masinõppe kujundatud infovoog ja algoritmiline suhtlus ei ole enam utoopia, vaid argipäev. Meie endi loodud tehislikus maailmas on oma koht tehisarul. Tehislikkuse teetähised Suhtumine tehisarusse on seotud inimmaailma tuumküsimuse, loodusliku ja tehislikuga. Kui on olemas looduslik, siis on olemas ka tehislik. Üks määratleb teist. Inimene koos tehnikaga loob tehi Vaata lähemalt ›
0
Sarja „Duod“ seekordne kontsert oli esinejatele eriline: flötist Tarmo Johannes ja kontrabassimängija Dario Calderone on olnud sõbrad üle kahekümne aasta, kuid astusid alles nüüd esimest korda koos lavale. Kahe sõbra ja kolleegi sõnadeta koosmäng oli ootamatult loomulik. Tajutav sidusus, inimlik mõistmine ja vaikiv teineteise kuulamine kumas läbi kogu nende muusikalise dialoogi, pakkudes kuulajale kohati midagi enamat kui pelgalt laitmatu esitus. Viie isikupärase teosega kavas said kokku rütmiline energia,. Vaata lähemalt ›
0
Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. Linnaaiandus on selle uutmoodi teadmise ja olemise praktiseerimi Vaata lähemalt ›
108
Viljandi uues teatrihoones on saanud täiendust Eesti teatri Tšehhovi ajalugu. Endine Endla teatri näitleja ning viimasel ajal Temufis näitlejana kaasa teinud Lauri Kingi lavastajadebüüt on West Endis laineid löönud Simon Stephensi „Onu Vanja“ adaptatsioon „Vanja“. Stephensi mononäidendis kehastab kaheksat tegelast üks näitleja, lugu ise on võrdlemisi tšehhovlik ja originaalitruu. Vana haiglane professor Alexander elab koos oma noorema kauni teise abikaasa Helenaga mõisas, mida tegelikult peavad üleval Alexa Vaata lähemalt ›
0
Romaan nõuab lobisemist. Aleksandr Puškin1 Motos osundatud Puškini arvamusavaldus puudutab tema tähtsaimat teost – värssromaani „Jevgeni Onegin“. Vene kirjanik, kes n-ö puhtalt lehelt lõi mitte ainult uue vene kirjanduse, vaid ka keele, milles saab seda kirjandust kirjutada, eeldas, et romaanižanri ei määratle mitte süžee, mitte tegelased, mitte didaktika ega autori üliväärtuslik läkitus lugejale, vaid jutustamise viis, ehe lobisemine. P. I. Filimonovi romaan „Alicante“ kuulutab alates esimestest ridadest t Vaata lähemalt ›
0
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast... Vaata lähemalt ›
5
P. I. Filimonov on üks neid, kelle kohta on öeldud, et nende looming on nagu kutse Eesti venelaste salapärasesse allmaailma endistes kõdurajoonides, millele moodsad moodulmajad on andnud uue näo. Ka P. I. Filimonovi uus luulekogu „Sinu siluett akna taustal“ mõjub kui kutse elada ühiskonnas, kus inimese väärtus määratakse ta nime etnilisusega. Seejuures ilmuvad kirjaniku raamatud juba mõnda aega esmalt tõlgituna, uue luulekogu on eestindanud Katrin Väli. Autor on lugeja giid,... Vaata lähemalt ›
0
Täna, 25. aprillil tähistab ajakiri Looming oma 102. aastapäeva. Pidulikul koosviibimisel antakse üle aastaauhinnad parimate mullu ilmunud kaastööde eest. Joonas Veelmaa – luuletused (Looming nr 10) Riste Sofie Käär – luuletused (Looming nr 8) Brigitta Davidjants – novellid „Vaikusesse“ (Looming nr 1) ja „Tsavt tanem“ (Looming nr 7) Heili Sepp – artiklid „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940“ (Looming nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940“ (Looming nr 12)... Vaata lähemalt ›
0
Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 2025. aastal 5.–10. maini. Festivali teemaks on sedapuhku “Raamat kui paik, paik kui raamat” ning patrooniks kirjanik KaiAareleid. Tartu kirjandusfestival jätkab traditsiooniks saanud väljasõite teistesse Eestimaa linnadesse, mis saavad festivali partnerlinnana nõnda kirjanduspeost osa. Sel aastal on partnerilinnaks Valga ning 29. aprillil oodatakse kõiki Valga Kultuurikeskusesse, kus päeva alustavad lasteprogrammiga kell 10 Mika Keränen ja Contra, a Vaata lähemalt ›
0
Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates. Konstantin Kuningas vestles P. I. Filimonoviga P. I. Filimonov on üks neid, kelle kohta on öeldud, et nende looming on nagu kutse Eesti venelaste salapärasesse allmaailma endistes kõdurajoonides, millele moodsad moodulmajad on andnud uue näo. Ka P. I. Filimonovi uus luulekogu „Sinu siluett akna taustal“ mõjub kui kutse elada ühiskonnas, kus inimese väärtus määratakse ta nime etnilisusega. Seejuures ilmuvad kirjaniku raamatud juba mõnda aega esmalt... Vaata lähemalt ›
0
22. aprillil avatakse Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (Jaan Koorti 24) „Kevadnäitus 2025“. Kevadnäitus on Eesti Kunstnike Liidu 25. aastanäitus. Kevadnäitusele saatis oma teosed 236 kunstnikku, kelle seast valis žürii näitusele 67 kunstniku tööd. Näha saab maale, graafikat, skulptuure, installatsioone ning video-, foto- ja digitrükiteoseid. Näitusel osalevad: Art Allmägi, Eero Alev, Andre Joosep Arming, Sofi Aršas, Aksel Haagensen, Gudrun Heamägi, Madlen Hirtentreu, Irma Holm, Eero Ijavoinen, Mihke Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Heidy Purga otsustas konkursikomisjoni ettepanekul sõlmida Eesti Rahva muuseumi direktori töölepingu Laura Kipperiga, kes seni on töötanud muuseumi arendusdirektorina ning hetkel direktori kohusetäitjana. Kipper alustab muuseumi juhina tööd 5. mail ning tema ametiaeg kestab viis aastat. „Laura Kipper on end muuseumiväljal tõestanud tugeva liidrina erinevates rollides. Tal on selge nägemus Eesti Rahva Muuseumi tulevikust ning oskused ja teadmised, mida muuseum praegu vajab. Usume, et tema ju Vaata lähemalt ›
0
Klaasi ja graafika näitus „Läbirääkimised“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Avamine 26. aprillil kell 15.00 Toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust,... Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 24. aprillil kell 17 avatakse Kondase keskuses näitus “Rõõmus kunst”, alapealkirjaga “Naivism Soomest, maailma kõige õnnelikumast riigist”. Soome naivistlikul kunstil on pikk traditsioon ja nende kunstnikud on hästi organiseerunud. Abikaasad Kalevi ja Aira Heinänen asutasid 1984. aastal naivistliku kunsti kogu ja korraldasid Soome maapiirkondades näitusi. 1989. aastal jõudsid nad väljapanekuga Iittalasse, millest sai alguse juba mitu aastakümmet kestnud suvenäituse “Naivistit Iittalassa” tava.. Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2026. aasta programmile seifis ja akendel. Ootame kandideerima nii ehtekunstnikke kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivaid ja julgelt katsetavaid näituseprojekte. Konkurss kestab kuni 01.06.2025. Konkursil osalemiseks palume esitada tööjärgus või valmis: – Projekti nimi– projekti ja teoste kirjeldus (2000-2500 tm)– projektiga seotud visuaalne materjal (kavandid, fotod ja/või joo Vaata lähemalt ›
0
Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes sündis 18. märtsil 1943 Gorki oblastis Oktjabrski külas ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Černov kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootikat ja oli selle liikumapanev jõud. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine. Professor Černov oli kuni 1997. aastani semiootika osakonna esimene juhataja. Igor Černovi elutöö ja tähelend ei... Vaata lähemalt ›
0
Aasta tekstiilikunstnik 2024 loob mitmekihilisi ja tundlikke teoseid ning usub, et meis kõigis on peidus võime maailma paremaks muuta. 21. märtsil kogunes Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis loomevaldkonna esindajatest koosnev žürii, et valida välja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaadid. Tunnustusi jagati kolmes kategoorias: Aasta tekstiilikunstnik, Aasta noor tekstiilikunstnik ja Aasta tekstiilitegu. Lisaks otsustas žürii välja anda elutööpreemia ja kaks eripreemiat. Aasta tekstiiliku Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Postimees
|
27% 6 |
ERR
|
12% 3 |
Delfi Sport
|
11% 7 |
Õhtuleht
|
11% 3 |
Delfi
|
4% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 15:29
Viimane uuendus: 15:25.
Uudiste reiting uuendatud: 15:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)