Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. Teoste ühenduslüli Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Ülikooli kirjandusklubi ÜDI korraldab 28. oktoobril esmakordselt toimuva kirjandusfestivali “Röögatus!”, mille laadset tänases TLÜ vaimses ruumis pole veel nähtud. Festival ei piirdu vaid ülikooli ruumiga, vaid voolab ka sellest väljapoole, liites nõnda viimase kümnendi olulisemaid kirjanikke-mõtlejaid ja kirjandushuvilisi. Tulevikus loodame rääkida juba TLÜ kirjandusfestivali traditsioonist. RÖÖGATUS! – on see appikarje või lihtsalt lahe pealkiri või huligaani huige, et veidi tähelepanu saada… se Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 24. oktoobrist näeb Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti Kunstimuuseumi ja Dresdeni Riiklike Kunstikogude suurejoonelist koostöönäitust „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. Näitus oli suvel eksponeeritud Dresdenis ning jõuab nüüd Eesti publiku ette. Näituse kuraatorid on Kadi Polli, Marion Ackermann ja Sergey Fofanov. Näituse omamoodi kesktelg või käivitav alguspunkt on Dresdenist pärit kunstniku Gerhard Richteri ja helilooja Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 24. oktoobril kell 17 avatakse Piia Ruberi näitus „Olulised asjad / Ruumi kodustamine“ Hop galeriis. Piia Ruber tegeleb oma isikunäitusel „Olulised asjad / Ruumi kodustamine“omailma hoidmise, loomise, mäletamise ja ruumi kodustamisega. Installatiivne fotoseeria baseerub valikul munitsipaalhooldekodu klientidele olulistest asjadest, ruumi kodustamise ja identiteedi hoidmise katsetest. Nii isiklikku kui üldkasutatavat ruumi ühiskodus enamasti napib ja kaasa saab tuua vähesed asjad. Tõesti, kaduvväikes Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis näitus „Kristjan Teder ja lilled Eesti kunstis“. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstnike Liiduga ja selle kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS! 1966. aasta oktoobris leidis Valga Muuseumis aset Kristjan Tedre teoste väljapanek. Ilmselt oli see üks esimesi isikunäitusi tänavu oma 70. juubelit tähistavas muuseumis. Kristjan Teder (1901–1960) seostub kunstisõpradele peaasjalikult lopsaka lilleküllusega – enam kui sobiv kingi Vaata lähemalt ›
0
24. oktoobril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Neandertallase ilukabinet“. Galeriinäitus hõlmab endas Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivset ilu-installatsiooni, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme. Hirtentreu ja Popolitova installatsioon on kui esteetiline laboratoorium, mille ajaline päritolu jääb määramatuks. Pool pühamu Vaata lähemalt ›
0
20.–30. oktoobrini toimuvad üle-eestilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“, mille eesmärgiks on populariseerida raamatukogusid ning tõsta nende nähtavust ühiskonnas. Tänavu on raamatukogupäevad seotud tihedalt raamatuaasta ideega. Raamatukogudel on põhjust seda suursündmust väärikalt tähistada, kuid raamatukogupäevade rõhuasetus on alati olnud inimeste kokku toomisel ja suhtlusel raamatukogus. Raamatukogupäevad avatakse 20. oktoobril Tartus koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukoguga. Lis Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuriloolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma. Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal. Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. aastani töö „Eesti keele seletussõna Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta puhul peaks vist ette võtma juba ilmunud raamatud. Ometi tahan rääkida tekstidest, mida lugeda on olnud mulle sama avardav ja loov kogemus nagu trükis ilmunud raamatuidki. Alustuseks: ma ei oleks iial uskunud, et minust saab õpetaja. Aga sai, olgugi et kõrghariduse tasandil, Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Ja kuna olen ise kirjutamisega elatist teeninud tubli kakskümmend aastat, ongi tasapisi lisandunud mu kursuste hulka neid, mille eesmärk on õpetada tudeng kirjutama.... Vaata lähemalt ›
0
On loomulik ja mõistetav, et valimisi korraldavad neutraalsed ametnikud ja ka valimistel kandideerijad kutsuvad valimisõiguslikke inimesi üles valimistel tingimata osalema, oma häält andma, võimalust ja õigust ära kasutama, mitte jääma ükskõikseks. Suur hääletajate arv ja osakaal näitab Eestit küpse kodanikuühiskonna ja demokraatiat väärtustava riigina nii iseendale kui muule maailmale. Innustamist on kahtlemata vaja, sest eriti just omavalitsuse volikogude valimisel ei ole valimisaktiivsus kunagi olnud lii Vaata lähemalt ›
0
Itaalia päritolu prantsuse filosoof Emanuele Coccia oli kevadel kirjandusfestivali „HeadRead“ külaline. Siinkohal tuleb bioloogiat sotsiaalsete teemadega siduva mõtlejaga juttu evolutsioonist, ökoloogiast, aga ta arutleb ka poliitika, rahvuse, perekonna jm teemadel. Millised on su muljed Eestist? Üsnagi põnev, aga ka üsnagi liigutav on kuulda teie riigi lugu – kõigist neist traagilistest suhetest Nõukogude Liiduga. Minu meelest on eriti just praegu, praeguses poliitilises olukorras, väga oluline ja ka värsk Vaata lähemalt ›
0
Lugesin minagi hiljuti Erkki Bahovski palju huvitavat tagasisidet saanud arvamuslugu „Liiklusaktivistide tavaline fašism“1, kus ta süüdistab kogu autostumise vähendamise poliitikat vanainimeste dehumansieerimises ning liikumispuudega inimeste ahistamises. Nagu paljusid teisigi, pani ka mind see vihapurse kulmu kergitama, kuigi mõistan tema kui liikumispuudega ja kohutavate tagajärgedega õnnetusse sattunud inimese viha põhjusi. Aga et keegi tõesti võib arvata, et nn liiklusaktivismi eesmärk on nõrgemate ehk Vaata lähemalt ›
26
Jass Kaselaane näitus „Karjane. Haud. Tiibadega inimene“ pakuks esimese hooga inimkonna ajaloo justkui väga selgesti tõlgendatava, metafoorse käsitluse: EKKMi esimesel korrusel kõrguvad vihjamisi antiiki meenutavad kujud, teisel korrusel vaatab vastu sõjakas olevik ning kolmandal korrusel saab näitusekülastaja näha tehnoloogilisi lindolendeid, kes me veel pole, kuid kelleks võime tulevikus saada. Kaselaan ise rõhutab aga, et tema jaoks on näituse kolm installatsiooni vaadeldavad täiesti eneseküllastena, ka. Vaata lähemalt ›
82
18. märtsil säutsus Kristen Michal entusiastlikult ühes ühismeedia needuses: „Loome efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja! Ettevõtjatest koosnev majandusteemadele keskenduv nõukoda hakkab tegelema valitsuse nõustamisega regulatsioonide vähendamisel!“ Avalikkuse reaktsioon on olnud loid, kuigi kogu selle ettevõtmise sobitumine demokraatliku riigi olemusega on äärmiselt küsitav. Alustades sellest, miks meil seda vaja on ja mis alustel see nõukoda töötab. Kui lobistamise puhul on olemas hea tava ja sellest läh Vaata lähemalt ›
12
Eesti dokumentaalfilmil on õitseaeg: tõsielulisi linateoseid muudkui voolab vaataja ette. Kõik nad on armsad, soojad, isiklikud, esteetiliselt läbi mõeldud, meisterlikult teostatud. Justnagu oma lapsed, keda kõiki tahaks korraga sülle võtta. Või olen liiga vanaks jäänud, et osata head filmi vähem heast eristada. Pikkovite ja Liina Särkineni film „Minu pere ja muud klounid“ on üks neist kompositsioonidest, mille võtaks koju kaasa, et see veel kord lahti võtta ja uuesti kokku panna,... Vaata lähemalt ›
0
Keset tuulist sügispäeva Adamson-Ericu muuseumi sattuda on meeldiv ja rahulik. Tegelikult polegi muud võimalust kui liikuda tasakaalukalt ja aeglaselt. Ehkki jah, näitus pealkirjaga „Aegluse poliitika“ – kui seda siinkohal lubamatult kiiresti üldistada – käivitub omajagu alarmistlikust eeldusest. Meie maailm, ütlevad eksponaadid, tõmbleb liiga kiiresti ja see ei ole tervislik, ka mitte produktiivne, ei meie eneste ega ümbritseva keskkonna seisukohast. Muidugi, kõik näitusele kogunenud kunstnikud sisimas tea Vaata lähemalt ›
18
„Accordionfest“ toimus viiendat korda. Olen festivali arengut saanud vahelduva eduga umbes neli aastat kõrvalt jälgida ja see teekond on olnud muljetavaldav. Algusest peale on korraldustiimi suund olnud esitada suurel määral uut, spetsiaalselt festivali jaoks tellitud muusikat ning see on teinud võimalikuks paljud põnevad muusikalised koostööd ja elamused, mis muidu oleksid võinud jääda teostumata. Tänavu kandis festival pealkirja „Sära!“ ning 3. oktoobri avakontsert EMTA suures saalis Klaaspärlimäng Sinfon Vaata lähemalt ›
6
Raamatud on mulle peamiselt töövahendid, mistõttu sisaldavad mu raamaturiiulid enamasti, aga muidugi mitte ainult, erialast kirjandust. Kuna olen aja jooksul ka ise olnud vähem või rohkem mitme raamatu sünni juures kas toimetaja või kaasautorina, siis kannavad need ka ohtralt mälestusi. Mälestusi nii raamatute loojatest kui ka loomisest, pikkadest vestlustest autorite või toimetajatega. Teiseks on seal hulk sõpradest ja kolleegidest autorite pühendusega raamatuid. Need on mulle emotsionaalselt väga kallid Vaata lähemalt ›
0
Skepsis säästvate liikumis- ja transpordiviiside suhtes on ühiskonnas aina süvenenud. Ikka on kuulda arvamust, et piirangud autojuhtidele on läinud üle piiri, et kiiruse alandamine kümne kilomeetri võrra tunnis pitsitab liigselt vabadust, et parkimiskohtade kadumine võtab ära võimaluse autot omada, et jalgrattateede rajamine mõne sõiduraja arvelt likvideerib enamiku liikumisvõimaluse. Tšehhide autojuhtide erakond, Donald Trump, Alternative für Deutschland (AfD) Saksamaal ja teised parempoolsed populistid ü Vaata lähemalt ›
0
Filmifestivali „Festheart“ korraldajatele sai juba üheksandat aastat järjest esitada traditsioonilise küsimuse, miks pole ometigi väikelinnast Rakverest kosmopoliitsemasse Tallinna kolitud. Oleks ju pealinnas otsekohe mitu korda rohkem (LGBT+) publikut! Aga ei, festival ajab oma kväär-jonni edasi, võõrustades igal aastal sügise alguses rahvusvahelist filmifestivali kompaktselt just hubases Rakvere Teatrikinos. Filmifestival on oma algusaastatel loksunud sinna-tänna: eriseansse on korraldatud Kuressaares, Pä Vaata lähemalt ›
6
Homme on hõimupäev, ärgitades küsima, kuidas läheb Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel praegu, mil käib neljas Venemaa-Ukraina sõja-aasta. Kuidas kõlab sõnapaar „soome-ugri“ Venemaa Föderatsioonis? Aus vastus on, et aina vähem ja vähem. Ja kui, siis ikka nii, et jumalapärast ei arvataks, et selles on midagi Vene riigi vastast. Rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele. „Soome-ugri“ ei kõ Vaata lähemalt ›
11
Populaarsemad allikad
eesti.ca
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 01:37
Viimane uuendus: 01:20.
Uudiste reiting uuendatud: 01:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)