Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Ülikooli kirjastus jätkab ülimalt tänuväärset ettevõtmist eluslooduse teemalise aimekirjanduse vahendamisel. Paco Calvo,1 kes käis kaks aastat tagasi ka Eestis „Biotoopial“,2 juhatab Murcia ülikooli juures laborit MINT (Minimal Intelligence), kus uuritakse taimede signaliseerimist ja käitumist ning mis on maailmas esimene omataoline.3 Ega selliseid laboreid väga palju olegi. Veel üks selline on samuti väga kuulsa taimemõtlemise uurija Stefano Mancuso juhitud rahvusvaheline taime neurobioloogia labo Vaata lähemalt ›
0
See näitus kõnetab. Pealkiri on „Igatsus“ ja teema, nagu tutvustus (võimatult vigases eesti keeles — sellest edaspidi) ütleb: „[—] tööd autoritelt, kelle loomingus põimuvad inimlikkus, loodus, ilu ja igatsus“. Õigupoolest on see saatetekstis üks väheseid loetavaid lauseid. Näituse idee ja kunstiskeenega suhestamise viis lähtub eelduselt, et ilu, tunded ja sentimentaalsus (ning muidugi ka igatsus) on kaasaegses kunstis põlu all. Sellisele hoiakule vastandudes keskendubki noorte foto- ja videokunstnike näitus Vaata lähemalt ›
30
Esmaspäevast peaks korraline töö hoo sisse saama ka suvel kõige pikemalt puhanud asutuses, riigikogus. Sahtlid-lauad on pooleli eelnõusid täis ja uut lisa valitsusest tulemas. Paraku ei ole põhjust loota, et töö lähema kuu jooksul käima läheb, sest suur osa riigikogu liikmetest on ametis kandideerimisega linna- või vallavolikogu liikmeks ehk keskendub kohalikule tasandile, mitte riigiasjadele. Saadikudki on kõigest inimesed ning korraga mitut rolli mängides saab töö kvaliteet igal juhul kannatada. Sama... Vaata lähemalt ›
0
Septembris on mitmeid toredaid tähtpäevi, mis on võitnud eestlaste südamed, näiteks tarkusepäev 1. septembril ja vanavanemate päev septembri teisel pühapäeval. Kui aga võtta lahti rahvusvaheline tähtpäevade kalender, siis võime sealt leida mitmeid kirjaoskusega seotud toredaid rahvusvahelisi tähtpäevi, nagu raamatulugemise päev (6. september) ja rahvusvaheline koomiksipäev (30. september). Ka rahvusvaheline piraadikeeles rääkimise päev (19. september) ja lollide küsimuste esitamise päev (28. september) väär Vaata lähemalt ›
17
Ühtäkki on nad kohal, mõned eksinud ja kohmetud, mõned ülevoolavalt joviaalsed. Tudengid on Tartus tagasi. Mõned ei ole kusagil mujal olnudki, nemad on lihtsalt elevil. Kokku on neid nüüd igatahes palju. Kus asuvad kahurid? Kas loengu ajal välja võib küsida? Kas sul Tiksu sokid juba on? Miks ma ei leia raamatute tagastamise kasti? Kuidas ma jalgratast laenutada saan? Kas Tartus sõidab mõni „naiselt naisele“ takso? Palun soovita hambaarsti. Sa ei... Vaata lähemalt ›
0
Tanel Saar toob 11. septembril VAT-teatris lavale „Tõusvad viiuldajad“, mille algmaterjaliks on animafilmi suurmeistri Priit Pärna stsenaarium. „Meid pannakse unistama meie vanemate unistusi. Meid pannakse õppima viiulit,“ öeldakse tutvustavas tekstis. Lavale astuvad Martin Mill, Mait Joorits, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Luisa Lõhmus, Mio Iida ning trummar Kristjan Kallas. Priit Pärn on mässaja. Filmikriitik Tristan Priimägi on 2016. aastal kirjutanud Sirbis tema võitlusest EKAga. Seoses Pärnaga võib vas Vaata lähemalt ›
0
Tabavalt nimetatud minifestival „Vaskjala sirakas“ leidis sel aastal aset juba viiendat korda. Vaskjala loomeresidentuuri lahutab pealinnast vaid veerand tundi autosõitu ja sinna jõudes tekib silmapilk tunne, et see on kõige õigem koht aias toimuvate performance’ite ja majas antavate kontsertidega suvelõpuürituseks. Mäletan, et on olnud kordi, kus ilmataat ähvardab ka omalt poolt elektroonilisele muusikale lisaks sirakaid saata, kuid tänavu lõi meeleolu malbelt tumehall taevas ja loorjas seenevihm, mis andi Vaata lähemalt ›
0
Nagu kahekümnel eelneval aastal toimus tänavugi augustikuu viimastel päevadel Tallinna kammermuusika festival, mille kunstiline juht on 2023. aastast viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny. Festivali helilooja oli sel korral Mihkel Kerem ja kõlas viis tema teost, seejuures kaks esiettekandes. Kaheksat kontserti hõlmanud festival kandis pealkirja „Armastuskirjad“. Niisiis oli ühendav teema armastus, mis ei avaldunud aga otseselt kõlanud teostes, vaid iga kontserti ilmestasid kavas olnud heliloojate kirjutatud või nei Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm loob reaalsust, esitleb seda alati mingis raamis ja mingi häälega. „Nii nad sõdivad“ on selgelt autorifilm, esitatud Ilmar Raagi häälega, temale omase esseistliku üldistusvõime ja tervikutajuga. Sõjadoki puhul lisanduvad mõned spetsiifilised eetikaküsimused, mis peamiselt puudutavad šokeeriva-traumeeriva materjali doseerimist ning autori sõltumist riigi propagandamasinast. Raagi kinnitusel ei pidanud ta oma autoripositsiooni ega üldse filmi „Nii nad sõdivad“ Ukraina võimudega kooskõlastama. Vaata lähemalt ›
0
„Saar, Pärn ja pähkel“, Konstantin Kuningas vestleb Tanel Saarega „Rikas ööelu määrab linna dünaamika“, Maria Mölder, Madis Ligema ja Andres Tölp ööelustrateegiast Mikael Ristmets, „Nähtamatud ruumid“ Riho Paramonov, „Unistus metsikust linnast“ Kristel Vilbaste Kadrioru puudest Mart Kalm, „Kas Burmani villa tuleb teist korda päästa?“ Jana Maasik Eesti noortekirjandusest Saara Mildeberg Narva kunstiresidentuurist Marju Raju, „Muusikast kirjutatu läheb korda“ Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Taavi Suisalu isikunäitus „Arktika saatkond”. Näitus tõukub Teravmägede ümbruses ja Islandi liustikel tehtud välitöödest, flirdib teaduse ja kunsti meetoditega, riivab kliimamuutuste kommunikatsiooni problemaatikat ning küsib ülevuse funktsiooni järele tänapäeval. Saatkonna ruumides astub külalisena üles ka arhitekt Helmi Marie Langsepp polaaröös loodud projekti „Sulamismudelid“ materjalikeskse järelmiga. Suisalu sünteesib miniatuurse Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Triinu Jürvese, Kaarel Kütase ja Villem Jahu ühisnäitus „Haruteel”. „Lähme jälle mööda mingit teist teed, eks?” Kuidas minna, kui vist tead, kuhu tahad jõuda, aga kuidas seekord? Käesolev väljapanek on vahepeatus koos kõigi kunagiste ja tulevaste paigalseisude, edasiliikumiste, ringiga tagasitulekute ja taas lahkumistega. Kolme kunstniku teosed loovad kokku tervikliku installatsiooni, kus maalilised fragmendid tähistavad astutud sam Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Anda Lāce isikunäitus „K, MIS SEE OLI?”. Näitus „K, MIS SEE OLI?“ osales 2023. aastal Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse näitusel „Kuidas ma end viimasel ajal tundnud olen“. Kunstnikud mõtisklesid vaimse tervise teemade üle, kasutades nii omaenda, kui ka oma lähedaste varasemaid haiguste ja nende ennetamise kogemusi. Samuti uurisid nad ühiskondlikke eelarvamusi ja selle teemaga seotud stigmasid. Näituse „Kuidas ma end viimasel... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 05.09 kl 18 avanevad A-Galerii akendel kolme kunstniku näitused. Kadi Veesaar “Portaal” Isiknäitusel “Portaal” jätkab Kadi Veesaar ehte ja skulptuuri piiri uurimist. Ta esitab teoseid kivist, rõhutades näiliselt tugeva materjali õrnust ja taktiilsust. “Portaal” on tema esimene näitus, kus on korraga eksponeeritud peos hoitavad ehted ja fotod, mida kombineerides saab kunstniku sõnul “reisida linnulennul kohtadesse, kuhu keegi peale sinu ei pääse. Kus hetkeks keegi sinult midagi ei oota ja... Vaata lähemalt ›
0
„Lahkumine Kythera saarelt” 06. 09–11. 10. 2025 Reedel, 5. septembril kell 18 avatakse Rüki galeriis näitus „Lahkumine Kythera saarelt“, mis on austusavaldus Agu Pildi loomingule ja poeetiline dialoog Toomas Volkmanniga. Näitus ühendab Agu Pildi (1951–2002) akvarellid ja Toomas Volkmanni (1961) fotoseeria. Teosed avavad muutuste aega, mil Pilt jäi truuks oma camp’iliku popkunsti mõjutustega erootilisele visioonile, mis ei sobitunud enam kontseptuaalse kunsti raamistikku. Näitus toob esile nii kunstiajalooli Vaata lähemalt ›
0
Alates 5. septembrist on Kumu kunstimuuseumis avatud feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingu seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Näitus ja sellega kaasnev raamat kaardistavad tema tegevust nii fotograafi, kunstniku kui ka aktivistina. Näituse kuraatorid on Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik ja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024). Anna-Stina Treumund oli esimene kunstnik Eestis, kes sidus oma autoripositsiooni selgelt oma lesbikogemusega. Tema kunstiproj Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uus hooaeg saab alguse juustust. „Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgastuda juustu sarnaselt,” pöördub Iiob oma raamatus Jehoova poole. „Vanus ei loe, kui sa just juust ei ole,” teravmeelitses näitleja Billie Burke. Võrdusmärke juustu ja inimese elu vahele on ikka ja jälle tõmmatud. Seda teeb ka USA dokumentalist Ian Cheney oma filmis „Kestvuse kaar”, mis võtab ette põneva teekonna juustude kirevasse maailma... Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Näitused pakuvad kahte eriilmelist vaadet valgusele ja tajule. Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt Vaata lähemalt ›
0
1 Mu tädi ütles, et kui mehed kogunesid ja neil viina kõrval igav hakkas, helistati litsid kohale. Tüdrukuid tuli nii umbes 4-5, kõik võõrad näod. Eestlased. Eks kuskilt Võrust või Tartust nad Põlvasse kohale sõidutati. Korterites iseseisvalt tegutsevate naiste või meeste kohta ema ega tädi midagi ei teadnud, kuid ma arvan, et oleles ka neid. Neid kutsuti ka kohalikku hotelli ja ööklubisse. Seksiõpetus oli minu kodus ja põhikoolis põhjalik. Pea-... Vaata lähemalt ›
0
Näitusetuppa sisse astudes plahvatab varjudega seotud mütopoeetiline tähendusruum kohe nagu seostega ülelaetud lõhkekeha, aga seda plahvatust on parem kontrolli all hoida, muidu näitusest endast ei saakski kirjutada. Vari võib inimest taga ajada küll ja inimene võib taga ajada ka oma varju (vt Ursula K. Le Guini „Meremaa võlur“) ja kui mõnel tegelasel varju üldse pole, hakatakse teda kohe ebaloomulike nähtuste nimekirjast otsima (vt vampiirid). Üldiselt on vari seotud valgusega, kuid... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 01:50
Viimane uuendus: 01:40.
Uudiste reiting uuendatud: 01:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)