Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Cinamoni keti hallatud IMAXi kino sulges Kosmose ruumides oma uksed 2022. aasta kevadel pärast kinoturgu kõvasti räsinud koroonapandeemiat. Muinsuskaitse all olev kinohoone seisis tänavu kevadeni jõude. Siis toimus järsku, ilma fanfaaride ja turunduseta 8. märtsil uue kultuurikeskuse Kosmos avapidu. Vaevu kolm ja pool nädalat hiljem, 3. aprillil, saabus juba teade, et kinohoone omanik Kosmos Invest Kapital OÜ lõpetas ettevõttega Tähesüsteem OÜ üürilepingu. Kolm ja pool nädalat on tõusuks ja languseks... Vaata lähemalt ›
98
Dakar, kus rallit enam ammu ei sõideta, on Lääne-Aafrika kaasaegse kunsti tähtis keskus. Senegal on piirkonnas stabiilsemaid riike. Kuigi postkoloniaalne ajalugu on Atlandi ookeani rannikul olnud kirju, on regiooni riikidel ühisjooni parasjagu ja Läänemere äärest pärit kunstitsurale on seal paljut, millega meie seisu võrrelda. Siinse ja sealse kunsti olukord on mingil moel sarnane: ühine on paine omaenda ja kohaliku identiteedi ning hegemoonilise kunstiilma vahel – et kes me siis siin... Vaata lähemalt ›
0
Lasteraamatumess Itaalia imelises Bologna linnas on lastekirjanduse vallas tegutsejatele esimene kevade märk. Peamiselt kirjastajatele ning teistele erialaspetsialistidele suunatud ettevõtmine oli siinsele kirjarahvale tänavu eriti pidulik – Eesti oli messi peakülaline. Seetõttu oldi juba ette ootusärevad ning meeled olid avatud millegi imetlusväärse kogemiseks. Õhus oli küsimusi. Missugune külaline on Eesti? Kas jääb tagasihoidlikult viisakaks ja tõsiseks või turgutab lõunamaise särtsakusega messipäevadest Vaata lähemalt ›
33
Egiptus seostub mulle demokraatiat pooldavate meeleavaldajate peksmisega araabia kevade aegu 2011. aastal. Eriti õudne mälupilt on sellest, kuidas kaks meest hoiavad naist kätest kinni ja politseinik lööb naist jalaga kõhtu. Naise keha on elutu. Tal on seljas pikk must kleit, mis on üles tõmmatud. Ma ei ole kunagi tahtnud Egiptusesse minna. Ometi, otselennud Tallinnast, odavad puhkusereisid, süütunne kiiresti kasvavate laste ees, kelle vanemad alati töötavad ega käi puhkusereisidel – kõik... Vaata lähemalt ›
0
Kellele kirjutavad arhitektid raamatuid, kui nende põhitöö valmib hoopis teises registris? Teevad kuhugi ümbritsevast ruumist üldistuse, mis tavapärasesse projekti seletuskirja ei mahu? Panevad kirja oma kreedo, sest arhitektid on väga süsteemne rahvas ning loomingulised põhimõtted paberil tooduna on puhtamad kui valminud majad oma lugematute aga’dega? Umbes sada aastat tagasi avaldas Le Corbusier moodsa arhitektuuri viis põhipunkti ja neid usutakse siiamaani. Vahel harva tehakse hüpe naaberpõllule ja kirja Vaata lähemalt ›
0
Rahandusminister Jürgen Ligi andis juba enne tuleva aasta riigieelarve arutelu algust kätte minoorse helistiku, kui ütles ERRile: „Ma nende palgatõusu-unistuste suhtes soovitaks olla hästi vaoshoitud, pettumus võib olla väga suur. Aga me loomulikult teeme oma parima.“ See pole üksnes avaliku sektori töötajatele ja nende ametiliitudele edastatud sõnum, et neil ei ole mõtet mingite taotluste ja ihadega lagedale tulla, läbirääkimisi soovida või koguni meeleavaldust korraldada. See on ka sõnum kolleegidele vali Vaata lähemalt ›
6
Äsja ilmunud raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“ koostaja Anneli Saro, selle teatri esteetikast kirjutav Luule Epner ja poliitilist suunda avav Eva-Liisa Linder räägivad aastatel 2004–2018 tegutsenud teatri NO99 jalajäljest Eesti ühiskonnas. Kuhu vastvalminud raamat teatriteaduses üldse paigutub ja kui palju on võimalik selliseid mahukamaid käsitlusi välja anda? Luule Epner: Teatritest on kirjutatud tegelikult päris palju, aga enamasti on need raamatud teatrite endi algatatud ja välja antud. Von Krahli teater. Vaata lähemalt ›
48
Viimase paari kuu jooksul USAs toimuva murega jälgimine tuletab meelde, et akadeemiline vabadus ja ülikoolide autonoomia ei ole enesestmõistetavad. Muu hulgas sunnib see sotsiaalteaduste olukorra, riskide ja vastutuse üle arutlema. Enam kui kaksteist aastat tagasi kirjutas selle nädala juubilar Marju Lauristin, et sotsiaalteadused peaksid Eestis kuuluma rahvusteaduste hulka, sest tegelevad meile ainuomaste teemade kontekstitundliku analüüsiga, Eesti sotsio-kultuurilise ja majandusliku, õigusliku ja poliitil Vaata lähemalt ›
98
Eesti teatriväljal toimub viimastel aastatel vaikne, aga tähtis teisenemine: dramaturgi positsioon liigub teatritegemisel aina kesksemale kohale, ta ühendatakse aina enamate valdkondade ja teatrikunsti osadega, ohjad jooksevad järjest enam dramaturgi kätte kokku. Dramaturg pole enam näitekirjaniku sünonüüm, lavastusdramaturg (kes põhimõtteliselt ei pea sõnagi kirja panema) on juba täiesti tavaline nähtus, keda ka traditsioonilisemad teatrid ja teatritegijad hea meelega oma töösse kaasavad.1 Ilmekas näide on Vaata lähemalt ›
0
Ma olen dramaturg, aga mind võib „lund ka rookima panna“. Ametijuhend pidavat olema selleks piisavalt paindlik. „Või pistame nad kassasse istuma.“ Äkki see oli uni, kus ma seda kuulsin? Ma olen dramaturg ja ma kardan, et linn kaebab mu kohtusse. Tahaks riided seljast võtta. Lavastuste plakatid kooruvad seintelt lahti. Kontor üüritakse varsti välja, sest enne teatrit oli siin ilusalong ja see tõi stabiilsemalt raha sisse. Ma olen dramaturg, kes pakendab... Vaata lähemalt ›
62
Äsja on oma artiklite ja mõtteavalduste kogumiku üllitanud arhitekt Martti Preem. Suuresti on tema tööelu kulgenud Tartus. Ta oli Tartu Riikliku Ülikooli Tartu linna kompleksuurimise laboratooriumis vanemteadur, siis Riikliku Uurimis- ja Projekteerimisinstituudi Eesti Ehitusmälestiste Tartu osakonna vanemarhitekt, Tartu linnaarhitekt (1991–1995), Tartu Ülikooli arhitekt (1995–2005). Edasi on ametiks olnud järgnemisi Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna, Tallinna linnaplaneerimiseameti üldplaneeringute. Vaata lähemalt ›
0
Urmas Vadi näitemäng „Lasteaed“ Rakvere teatri väikeses majas algab õige paljutõotavalt absurditeatrina. Kolm näitlejat kehastuvad arstiks ja õdedeks ning neljas patsiendiks. Neid vaadates meenub Endla „Dip“ (2023), kus Indrek Taalmaa irriteeris doktorina publikut. Nii Vadi kui ka „Dipi“ autor-lavastaja Toomas Saarepera tajuvad järelikult tänapäevast arstiabi külma ja ebainimlikuna. Ideaalmaailm peaks olema vastupidine, meditsiin võiks inspireerida teatritegijaid soojuse ja inimlikkusega. Lasteaed oma olem Vaata lähemalt ›
0
Ott Kadarik on tuntud ja tunnustatud eesti arhitekt, kes praktiseerib 2000. aastate algusest ning on Mihkel Tüüri kõrval partner arhitektuuribüroos Kadarik Tüür Arhitektid. Kadariku osalusel valminud tuntumad arhitektuuriobjektid on teiste seas Tallinna Rotermanni kvartali uushoonestus, rekonstrueeritud Tammsaare park ja Tartu Kvartali keskus. Arhitektuuriloome kõrval tegeleb Ott Kadarik ka kujutava kunsti vormidega ning on eksponeerinud oma töid mitmel isikunäitusel. Viimane Kadariku isikunäitus „Kolbad ja Vaata lähemalt ›
32
Kui Miguel Llansó „Jeesus juhatab sind kiirteele“ sähvatas 2019. aastal välgunoolena toona veel ratsionaalsesse Eesti filmindusse, lõi see isegi suurte žanrifännide jalad korraks värisema. Vau, meile ei pakutagi ainult lahjat õuduspuljongit ja ebausutavat ulmeglasuuri, vaid üks hispaania režissöör kolib Eestisse ja annab meile tõupuhta ja täisverelise B-filmi, millele pole võimalik päitseid pähe suruda. „Jeesus juhatab sind kiirteele“ on pöörane, ühelt poolt lohakas ja logisev, teisest küljest häbitult pill Vaata lähemalt ›
20
Ütlus „elame kriisiajastul“ on kriiside rohkuse tõttu muutunud juba klišeeks. Käibesse on tulnud uudissõnad nagu kobarkriis, permakriis ja polükriis. Aeg-ajalt näib, et oleme juba unustanud, kuidas „kriisivabalt“ elada ja et hullem pole kunagi olnud. Pidev kriiside kuhjumine väljendub muu hulgas selles, et ingliskeelne Collinsi sõnaraamat valis „permakriisi“ 2022. aasta sõnaks.1 Sõna „permakriis“ on käiku läinud ka eesti meedias, kuigi ei ole veel õigekeelsussõnaraamatus ametlikku kinnitust leidnud. Tõepool Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta 23. aprillil koguneb Eesti Kunstnike Liidu suurkogu Estonia kontserdisaali, et valida muu hulgas loomeliidule uus president ja asepresident. Elin Kard, praegune kunstnike liidu juht, räägib, kuidas see käib ja mismoodi asi protseduuriliselt välja hakkab nägema. Mismoodi kulgeb kunstnike liidu võimuvahetuse protsess? Liidu korraline suurkogu, mis koosneb kõigist liidu liikmetest, koguneb iga kolme aasta järel, et valida endi hulgast uus juhatus: president ja asepresident ning kümme valitavat vol Vaata lähemalt ›
62
Järgmisel Eesti Kunstnike Liidu suurkogul, mis toimub 23. aprillil, valitakse pidulikult välja liidu uus president ja asepresident. Seekord laekus tähtajaks vaid kaks avaldust: üks presidendi kohale ja üks asepresidendi kohale, mis tähendab, et kandideeriski üks tiim. Presidendi kohale kandideerib Maarin Ektermann ning asepresidendi kohale Tüüne-Kristin Vaikla. Mõlemad peavad oluliseks kaasatust, arutelu ning kunstnike huvide eest seismist. Selgus, et olete ainsad kandidaadid. Kui suur üllatus see oli, mill Vaata lähemalt ›
0
Maailma julgeolek sõltub paljuski sellest, mis toimub USA presidendi peas. Siiani on asjad sellega olnud enam-vähem korras, kuid president Donald Trumpi peas toimuv on külvanud hulganisti kahtlusi. Trump eristub eelkäijaist oma ebaloogilise käitumise ja isepäisusega, ületades isegi iseennast esimesel presidendiajal. Pärast tema mitut kuud valitsemisaega ei üllata enam väga kedagi, kui Trump kehtestab tollid kogu maailmale, sh Heardi ja McDonaldi pingviinidele, või kui ta ühel hetkel nimetab Ukraina presiden Vaata lähemalt ›
75
Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine. Tiia Kõnnussaar vestles Marju Lauristiniga Marju Lauristin: „Iga inimene on unikaalne, iga elusolend on kordumatu, ja ka selles kordumatuses, selles variatiivsuses on mõte, olemuslik sisu.“ Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga mõni nädal enne tema 85. sünnipäeva, keset maailmas pulbitsevaid poliitilisi muutusi, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisintellekti tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 1 |
Õhtuleht
|
10% 0 |
ERR
|
10% 4 |
Delfi Sport
|
9% 4 |
Uued uudised
|
6% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 17:51
Viimane uuendus: 17:48.
Uudiste reiting uuendatud: 17:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
