Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Möödunud nädalal, taasiseseisvumispäeval oli mul taas kätte jõudnud aeg oma kuulipilduja moonakastidest ehitatud raamaturiiul ümber organiseerida. Sellistel puhkudel, eriti siis, kui on tarvis uude elamisse kolida, tekib paratamatult küsimus, kas on ikka hea mõte oma kodus pidada või palehigis ringi hiivata vaata et terve tonni kaaluvat mateeriahulka, millest on korraga võimalik kasutada vaevu kilogrammi jagu ja mille ülejäänud osa seina ääres passiivsena tolmu kogub. Viimastel aastatel olengi konkreetse. Vaata lähemalt ›
0
Teatrirohkus on olnud viimastel aastatel korraga uhkuse allikas ja valupunkt. Ühelt poolt on meelitav nimetada eestlasi teatrirahvaks. Pakutav valik on kirju ja mitmekesine, midagi leiab igale maitsele, teatrit tehakse vaata et igas riigi otsas. Teiselt poolt ei suuda keegi enam tervikpilti adekvaatselt hõlmata. Esietenduste arv võtab silme eest kirjuks ning keskmine kvaliteet kipub kvantiteedi kasvades pigem langema. Mis aga peamine: kõigi teatritegijate vajaduste ja soovide täitmiseks ei jätku lihtsalt pi Vaata lähemalt ›
27
150 maailma hinnatuma kunsti ja disaini kõrgkoolide nimekirja neljandalt kohalt leiame USAs asuva Rhode Islandi disainikooli (Rhode Island School of Design ehk RISD). Järgnevalt saab lugeda mõttevahetust sealse rõivadisaini osakonna juhataja, professor Gwen van den Eijndega. Rääkisime disaineri kujunemisele olulistest väärtustest. Mida peaksid teie tudengid õpingute lõpuks oskama, mida teadma? Valmistame tudengeid ette, et neist saaksid oskuslikud rõivaste valmistajad. See tähendab, et neil on õpingute lõpu Vaata lähemalt ›
0
Veel üks ere näide, et sõjaaegse Venemaa teatrielu on muutunud täiesti napakaks: hakatakse kontrollima Moskva Suure teatri töötajate lojaalsust. 500 tööseadmesse paigaldatakse tehisaru kasutav tarkvara, mis jälgib teatritöötajate digitegevust sõnumirakendustes, brauserites ja mujal, kuhu nad mis tahes teksti sisestavad või mille abil muul moel suhtlevad. Iga töötaja kohta moodustub omalaadne toimik, mille programm genereerib ja mis registreerib tema veebikäitumises kõik „anomaaliad“. „Anomaaliate“ hulka ku Vaata lähemalt ›
41
Berit Petolai esikkogu „Meoma ümisevad tuuled“ (2019) arvustust alustas Lauri Sommer sõnapaariga „maaelu romantika“ ja lõpetas iseloomustusega, et selles luules on tooniandev „oskus õnnelik olla“.1 Nendesamade fraaside vahele mahub Petolai teise luulekogu temaatika ja tundelaad – idülliline omailm pisikeses Meoma külas. Esikkogu telg oli linnast maale jõudmine ja sinna olemuslikult, emotsionaalselt ja kujundiliselt sisseelamine koos ebalustega, mida kätkes alles algusjärgus lähedustunne: „Enamasti ma armast Vaata lähemalt ›
0
Me elame eneseületuse ajastul. Saavutusühiskond suunab meid enesest maksimumi andma tööl, spordis ja ka puhates. Füüsilises plaanis on selle maagilise „110 protsendi“ väljameelitamise ümber üles ehitatud terve tööstus alates ajaplaneerimise tarvikutest ja toidulisanditest kuni ergonoomiliste rõivaste, spordikellade ja vaimsete praktikateni. Eneseületuse idee on ühtaegu irratsionaalne ja teisalt sügavalt inimlik. Üheks selle klassikaliseks väljendusvormiks on muidugi enda proovilepanek looduses. Avamereujuja Vaata lähemalt ›
0
Suve lõpus kostab aeg-ajalt üleskutseid, et mis oleks, kui asendaks taasiseseisvumispäeva iseseisvuse taastamise päevaga, kuna esimene on ju nii kole sõna, kuid on kogu oma koleduse juures selle riigipüha ametlik nimetus. Ma arvan, et mõlemad nimetused on ebaõnnestunud ega ole eriti jätkusuutlikud. Nad on väga kontseptuaalsed ja kokkuvõttes segased. Ja mida kaugemale 1991. aasta 20. august meist, kes elavate kirjas, maha jääb, seda segasemaks selle päevaga seonduv muutub. Muu hulgas... Vaata lähemalt ›
24
Iga aasta augustis, kui rahandusministeerium avaldab oma suvise majandusprognoosi, haarab avaliku sektori palgasaajaid üldine palgaärevus, mille suurus on pöördvõrdeline igaühe rahakoti paksusega. Seekordne tulevikuvaade oli optimisti silmis poolroosiline, kuid otsustajad eesotsas peaministriga tõttasid ka kohe lootusi jahutama, sest hoolimata majandusarengu väljavaate paranemisest ei ole riigirahandus endistviisi piisavalt heas korras ja paisuv kaitsekulu neelab kogu juurdekasvu. Üsna järsus toonis hoiatas Vaata lähemalt ›
0
Kui vaadata telepilti ja raamatupoe ajaloonurka, siis on selle okupeerinud skandaalid, saladused ning hitleriaana. Michael Fitzgeraldi natside kummitusrongi, kadunud aardeid, salapäraseid surmasid kätkev „Teise maailmasõja lahendamata müsteeriumid“ ilmestab seda tendentsi hästi. Kas see väljendab sedalaadi mehelikkust, mis aitab taastoota ja normaalseks pidada meeste vägivaldsust, vajadust domineerida, on raske öelda. Ilmselt ositi küll. Ometi rahuldavad nii rämpsajaloo vohav põõsas kui ka vägivaldsed krimi Vaata lähemalt ›
3
Kell 19–20 pole eriti öö isegi augustis, kuid mõnevõrra erineva kontserdikogemuse sai sel ajavahemikul igatahes ja ilmtingimata. Pärnus astus 23. augustil üles keelpillikvartett M4GNET, kes ikkagi on meie muusikamaastikul erakordne nähtus. Lähtun teesist, et maastik ei ole täiuslik, kui sealt puudub sellise klassikalise žanri nagu keelpillikvartett statsionaarne viljeleja. Sama hästi võiks puududa sümfooniaorkester, kammerorkester, ooperiteater või muusikaakadeemia. Ma ei lasku lääne maailma muusikalukku,. Vaata lähemalt ›
0
Viide tuntud ütlusele „tasa sõuad, kaugele jõuad“ on pealkirjas kahel põhjusel. Esiteks on sõudmine vee peal harrastatav tegevus. Veest peaksime palju rohkem mõtlema ja rääkima, sest selleta ei eksisteeriks ei meie ega ka teised elusorganismid. Kogu meie elu on edasi liikumine vee toel, olgu sõudes või mõnel muul moel. Lisaks on sellel rahvatarkusel sügav tasaarenguline sisu. Paraku kaldub ühiskond seda eirama ja oma tegevuses lähtuma arusaamast, et tasa sõudes kuhugi... Vaata lähemalt ›
0
Ülase tänava sotsiaalkeskuse tuttavasse räämas töökojahoovi jõudes on kohe aru saada, et toimub midagi suurt: välja on toodud arvult mõõdukas, aga basaarilikult kirju valik telke ja katusealuseid ning rohkelt istmeid nahkdiivanist ratastel kontoritooli ja pikast pingist taburetini. Vana lagunenud lauajalgpall laperdab konarlikul maapinnal sellise nurga all, et ei usukski, et sellel mängida saab, kui ei näeks, et see on tihedas ja kohati ka hirmutavalt asjatundlikus kasutuses. Ühes hoovi tagumist otsa... Vaata lähemalt ›
44
Anna Škodenko näitus „Libe tee“ Vaala galeriis ei anna end lihtsasti kätte, ei tee end hõlpsasti selgeks ja üldse tekkis kohati siivutu vuajeristi tunne, et piilun kuhugi, kuhu ei tohiks. Pervert tegutseb muidugi vabatahtlikult ning sedasi vaatab kunsti ka kriitik, kuid erineb rahulduse määr ja laad. Kunstivaataja motivatsioon on vist natuke keerukam kui keskmisel vuajeristil, ent „vaate“ ja „elamuse“ maatriksi võrku peab seegi jääma. Ma jauran nõnda perverssustest, sest ma... Vaata lähemalt ›
33
Linnafestival „Uit“ on kohaspetsiifilise kunsti festival augustikuises Tartus. Festivali programm julgustab linnaruumi märkama: ettevõtmised, teosed ja teekonnad näitavad linna harjumuspäratu nurga alt, pööravad tähelepanu peidetule, avavad suletud uksi ning avaldavad saladusi. Üle aasta seatakse rõhk ühele linna tajumise või sellest arusaamise killule. Sel korral võeti festivalil luubi alla mäng, julgustati linna vaatama distsipliinideüleselt, mängija pilguga, ikka selleks, et leida ümbruskonnast üles see, Vaata lähemalt ›
11
Kas lõpuks on käes õudusfilmide renessanss? Seda mõistet on žanrifilmi ringkondades juba mõnda aega kasutatud, tõmmates mõttelise võrdlusmärgi 1970.–1980. aastatega, mil alustasid oma tegevust mitmed õudus- ja ulmefilmide tegijad. Veel mõni aeg tagasi sai sellest rääkida tinglikult, sest suured uue põlvkonna lavastajaid võis kokku lugeda ühe käe sõrmedel: Jordan Peele, Robert Eggers, Ari Aster ja Mike Flanagan. Viimase paari aastaga on aga õõvafilmide sotsiaalne staatus tasapisi paranenud. Ent vaatamata sel Vaata lähemalt ›
0
Eesti-Läti keeleauhind on kahe riigi välisministeeriumide vastastikune tunnustus naabri keele edendajatele. Auhinna eesmärk on kasvatada teadmisi eesti ja läti keele kohta ning tõsta esile neid, kes on kas tõlke- või teadustööga, samuti keeleõppeprojektiga sellele kaasa aidanud. Auhinna kandidaadiks võib esitada ajakirjaniku, õpetaja, kõrgema õppeasutuse õppejõu või institutsiooni. Auhind asutati 2009. aastal. Keeleauhinna on pälvinud Maima Grīnberga, Guntars Godiņš, Kalev Kalkun, Valts Ernštreits, Livia Vi Vaata lähemalt ›
82
„Ikka veel“ on Carolina Pihelga kõige ilusam raamat. Õieti saanuks alustada ka teisiti: „Ikka veel“ kui kõige valusam Pihelga raamat. Või isegi: kõige vihasem, mis ma temalt lugenud olen. Kui kunagi kirjeldasin siinsamas Sirbis Pihelga loomingut kui pigem introspektiivsele, tunnetuslikule ning väiksele tähelepanu pööravat kirjandust – „tekst justkui tolm“ –, siis alates „Lõikejoonest“ on tema loomingus midagi otsustavalt ja jäädavalt muutunud. „Ikka veel“ on kirjutatud nimelt verega. Kogu oma ihu... Vaata lähemalt ›
69
Margus Kasterpalu on „Vereliini“ lavastanud varemgi, Olustvere mõisa küünis kümme aastat tagasi (Ugala teatri suvelavastus). Toona mängisid isa ja poega vastavalt Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Uus lavastus on vaiksem, väiksem, täpsem ja kompaktsem. Kui kümne aasta eest mängis isa Rice’i Peeter Jürgens ning muusikalise poole kujundas Ain Agan, siis nüüd mängib Jaak Lutsoja akordioni ja kehastab ka isa Rice’i. Heli on peene sõnaga öeldes diegeetiline, tuleb tegevuse seest ning... Vaata lähemalt ›
11
Keemiatööstuse veteran Jaan Mihkel Uustalu kuulub nende inseneride põlvkonda, kelle teadmised ja vaade on vormitud kahes riigis – Rootsis ja Eestis ning kahel ajastul – külma sõja aegses Põhjala heaolus ja 1990ndate alguse noores ja rabedas Eesti Vabariigis. Tema lugu pole pelgalt teadlase karjäärimudel ega rahvusvahelisel tööturul liikumise graafik, vaid palju enamat: see on lugu isiklikult läbielatud tööstusliku keemia uuesti ülesehitamisest Eestis. Lugu, kus tehniline asjatundlikkus põimub usuliste ja ee Vaata lähemalt ›
15
Ott Aardami „Dora-Mia“ pälvis teise-kolmanda koha Rakvere teatri näidendivõistlusel. 7. mail loeti see näidend ette Rakvere teatri kohvikus, osalised Peeter Rästas, Anneli Rahkema ja Rainer Elhi, remarke vahendas lugemise lavastanud Urmas Lennuk. Jälgisin seda veebisalvestusena, kargelt-kergelt distantseeritud ettelugemisel pääses isegi rohkem mõjule teksti põnevus ja pinevus, mitte aga humoorikas tasand, mis Aardami näidendites kunagi ei puudu. Mängupaik keset loodust. Suvel lavastas Maria Peterson „Dora M Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 03:34
Viimane uuendus: 03:14.
Uudiste reiting uuendatud: 03:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)