VII Viljandi suveooper üllatas 2. juulil vaatajaid-kuulajaid kontsertliku lavastusega „Tähtede lend“ lapsena Eestist lahkunud ja oma elutöö USAs teinud tšellistist Jüri Tähest. See nimi on alles hiljaaegu meie kultuuriruumi sugenenud ja seda suuresti tänu Evelin Tähe raamatule*, mis omakorda tõukub tiitlitega pärjatud filmist „Roheline raamat“, kus Jüri Tähest on saanud … venelane Oleg. Arvata võib, et 1941. aastal perega siit venelaste eest põgenenud ja kodumaa kaotanud eestlane seesuguse käsitluse üle... Vaata lähemalt ›
0
Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. [—] Suurem mõnd u Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. Mõttus lõpetab imeliselt: „Ei oska oma lastele küll hinnasilti külge panna ega mõista... Vaata lähemalt ›
0
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. Olenemata sellest, et Jackson teda saatnud laste väärkohtlemise skandaalides kohtulikult õigeks mõisteti, mõjub „Michael“ katsena staari... Vaata lähemalt ›
0
Putukaväil ei olnud alguses park, vaid taristu. Väil kujunes endise raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori alla. See oli ala, mis jäi pikaks ajaks linna tavapärasest arendusloogikast välja. Piirangud, ligipääsu katkestused ja ehituskeelud hoidsid siin alles selle, mis tihendatavas linnas enamasti esimesena kaob: katkematu, poolmetsik, omaette elama hakanud ruum. Aja jooksul arenes tehnilisest jääkmaast ökoloogiline väärtus. Putukad, niidutaimed, isetekkelised kooslused ja rohealade katkendid olid kohal. Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. Alustame modernsuse mõi Vaata lähemalt ›
0
28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. Optilised õhtud ehk slaidiprogrammid kuulusid tollal populaarse meele Vaata lähemalt ›
0
Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutamisest möödub tänavu 45 aastat ning sel puhul tähistata Vaata lähemalt ›
0
Karl Taul, „Kuidas kinod Eestisse jõudsid“ Liisi Kalm välireklaamist Heleriin Kolbak eakasõbralikust linnast Anto Aasa, Martin Haamer, „Buss sõidab, aga tööle ei vii?“ Argo Peever, „Putukaväil 3.0“ Kristjan Maasalu, „Keskkonna keetmine“ Donald Tomberg, „Progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu“ Joonas Hellerma vestles saksa sotsioloogi Hartmut Rosaga Kaire Põder, „Vabastaks õige koolid nende suurimast nuhtlusest“ Aurora Ruus, „Nüüdismuusika minevikust olevikku“ Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse 9. juunil 2026 kell 16.00 tunnustatud Poola illustraatori Grażyna Rigalli näitus „Vahel kurbus, vahel tilluke koer“, mis jääb külastajatele avatuks kuni 7. augustini. Näitus toimub koostöös Poola Vabariigi Suursaatkonnaga Tallinnas Poola eesistumise Läänemeremaade nõukogus programmi raames. Näitus toob vaatajateni valiku kunstniku originaalillustratsioone, mis pärinevad mitmest hinnatud lasteraamatust: Katarzyna Ryrychi „Oh, Fear!“ ja „The Dandelion Field“, Marzena Ma Vaata lähemalt ›
0
2. juunil toimus Tallinna Linnahalli katusel Tallinna Arhitektuuribiennaali avaaktsioon „Mida külvad, seda lõikad. Vahepealne maastik“, millega juhatati sümboolselt sisse 2026. aasta biennaal ning tehti avalikuks biennaali programm ning kuraatorinäituse toimumispaik, milleks on Tallinna Linnahall. Samal päeval algas ka TAB 2026 sündmuste piletimüük. Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatav 8. Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2026 toimub 9. septembrist 30. novembrini 2026, mis koosneb nii kureeritud põhiprogr Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 5. juunist saab Tallinna rahvaste muuseumis Pikk 29a vaadata näitust „Armeenia kujundites: helid, värvid, mustrid“. Tallinna rahvaste muuseumis saab alates 5. juunist vaadata noorte armeenia kunstnike loomingut, traditsioonilisi muusikainstrumente ja rahvarõivaid. Näitus on sündinud Mellnov Gallery, Eesti Armeenia kogukonna Dvin ning Armeenia aukonsuli Eestis koostöös. Väljapanek pakub kirevat vaadet Armeenia kultuuripärandile kunsti, muusika, käsitöö ja visuaalsete kujundite kaudu. Eriline. Vaata lähemalt ›
0
“Minu üheks meeleharjutuseks on kujundada mistahes objektile ideaalne keskkond, treenides nii meelt kui silma nägema ilu tahke ka visuaalselt ebasümpaatsetes objektides. Sisemine kompass suunab mind pidevalt tegelema ilu, harmoonia ja hea tunde loomisega,” kirjeldab Ilison oma loomeprotsessi.Rahvusvaheliselt tunnustatud kontseptuaalne moedisainer Marit Ilison on viimastel aastatel keskendunud sisekujunduslahendustele, toodete loomisele ning loovjuhi tööle. Tema jaoks on rõivas inimese esimene ruum ning liik Vaata lähemalt ›
0
Mul on olnud palju Helsingeid. Kõige esimene oli ehk kõige emotsionaalsem – üheksakümnendate alguses, kui pidi seisma Tallinnas Liivalaia tänaval pikas viisajärjekorras, et sõita ema sõpradele jõuluks külla. Unistuseks see kujutluses kuju võtnud suurlinn toona jäigi, sest pääsuluba ei jõutud väljastada. Hiljem, kui juba sagedamini Soome vahet Lapual resideerival emal ja õel külas käisin, koosnes mu Helsingi peamiselt raudteejaamast ja selle maa-alusest kaubanduskoridorist. Aega parajaks tehes sai seal marka Vaata lähemalt ›
0
René Noël Théophile Girard (1923–2015) ütleks, et oleme jõudnud ohverduslikku kriisi. Maailm näib olevat langenud konfliktsete ambitsioonide ohvriks, on näha kasvavat tendentsi kasutada vägivaldseid ähvardusi võimupositsioonidelt ning neid ka ennenägematu efektiivsusega ellu viia, vanad mängureeglid justkui enam ei kehtiks. Suurimatest pingutustest hoolimata näib süsteem lagunevat ning ei ole ette näha, mil viisil võiks olukord laheneda nõnda, et jääksid alles planeet ja inimesed, nii loodus kui ka kultuur. Vaata lähemalt ›
0
Eesti algupärane ooper on lõputu probleemide allikas, mis justkui ei leia asu iseendas ega oma ajas. Kuidas ka ei ole püütud ooperit kodustada, mõneti võõraks ja võõrastavaks on žanr jäänud sellest hoolimata. Ooperiga on siinmail sama lugu nagu Ostra-Oinase ratsamonumendiga: tee mis teed, ikka käiakse selle ümber ringiratast, vaadatakse mõistmatul pilgul hobusele suhu ja saba alla ning sügatakse kukalt. Säärane ülev pidulikkus ei taha kuidagi koduõuele ära mahtuda. Samal ajal... Vaata lähemalt ›
0
Mul ei ole midagi väga öelda, mul on liiga palju, mida mõelda, aga kõne eesmärk ongi vist öelda seda, mis on veel mõtlemiseks. Veebruaris sain teada, et „Tähed Agnesele“ on nomineeritud vabaauhinna kategoorias kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. Elevust tekitav kategooria – ei see ega teine, ent siiski midagi väärtuslikku. Märtsis nomineeriti raamat eesti naiskirjanduse auhinnale. Jätsin vabaduse hetkeks kõrvale ning mõtlesin enda tööst läbi naiseks olemise filtri. Nominatsioon viis mind sooidentitee Vaata lähemalt ›
0
Taas on põhjust rääkida pronkslaest. See mõiste on pärit Elo Kiiveti artiklist „Kivist naised on nähtamatud“1. 2020. aasta suvel ilmunud artiklis küsib Kiivet Tartu, Tallinna ja Pärnu linna näitel, kas peale naiste vaba eneseväljendust piirava klaaslae on olemas ka pronkslagi, mis takistab võimekate naiste avalikus ruumis meenutamist – teeb nad nähtamatuks. Samuti takistavad seda kivilagi ja tänavanimelagi. Näib, et kuue aastaga on avalikkuse hoiak pisut muutunud – ehk koguni paremuse... Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Endla teatri lavastaja Kaili Viidas pälvis tänavu kevadel Eesti Teatri auhindade jagamisel eri vanuses vaatajaid tundlikult kõnetavate lavastustega „Tükk maad“ (Must Kast ja Eesti Rahva Muuseum) ning „Semud ja sellid“ (Endla teater) Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna. Ent selle asemel, et jääda igati väljateenitud puhkuse korras võrkkiike lesima, hõlmab Viidase teatrisuvi koguni kolme lavastust, mis ta eri paigus esietenduseni juhatab. 13. juunil jõuab Endla teatri Küünis lavale Saxo Grammaticus Vaata lähemalt ›
0
SA Sakala Teatrimaja on kuulutanud välja konkursi Tallinnas Sakala 3 asuva etenduskunstide keskuse ruumide tarvis kahe residenttrupi või -teatri leidmiseks, et sõlmida nendega 1–3 aastaks püsiv rendikokkulepe. Kuidas muutub Sakala 3 teatrimaja saalide pikaajalise rentimise kord? Seoses sellega, et meie senine põhirentnik VAT-teater kolib pärast rahvusraamatukogu remondi lõppu ehk 2027. aasta sügisel sinna tagasi, rakendub meil uus rentimiskord. Selle tuumaks on kaks residenttruppi või -teatrit, kes tahavad. Vaata lähemalt ›
0
Tantsukunstist rääkides jõutakse varem või hiljem tõdemuseni, et keha pole üksnes tantsija põhiline tööriist, vaid ka tähenduse kandja. Keha reageerib sageli enne, kui jõutakse mõte teadlikult sõnastada. Kusagil refleksi ja žesti vahelpeal sünnib sisemine impulss, mis suunab liikumist juba enne teadlikku otsust. Sellest lähtuvalt talletuvad kehasse rüht ja hoiakud ümbritsevast maailmast. Rūta Ronja Pakalne lavastuses „Softpower“ vaadeldakse keha kui ühiskondlike ootuste ja piirangute anumat, mis survepunkti Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.07.2026 12:02
Viimane uuendus: 11:58.
Uudiste reiting uuendatud: 11:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)