Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
XIV rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU) leidis aset 18. kuni 23. augustini Tartus. Ürituse peakorraldaja oli Tartu ülikool, president soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp. Siinkohal võtan kirjutada mõne sõnaga sellest pikima traditsiooniga soome-ugri foorumist, soome-ugri keelte olukorrast ja tänapäevastest uurimistöö võimalustest. Natuke kongressist Rahvusvahelised fennougristika kongressid said alguse aastal 1960 ning seega on see regulaarselt toimuv rahvusvaheline soome-ugri üritus maailma Vaata lähemalt ›
29
Sveta Grigorjeva „Kliitor on anarhist“ ei luba endast mööda vaadata. Sidrunikollase kogumiku kaanel on Sveta nägu, raamatu tagumisel küljel muu hulgas küsimused „Kas naine võib panna oma näo raamatu kaanele? Aga tagumiku?“. Kaante vahel on valik arvustusi, artikleid ja intervjuusid. Mitmes meediumis tegutsedes ja rohkelt intervjuusid andes jätab Sveta arvustajatele maha tänuväärse leivapururaja, rohkelt vihjeid ja viiteid, mis suunas mõelda tema lavastustest, luulekogudest, muustki. Klaarin ennetavalt ära:. Vaata lähemalt ›
0
Ma olen pikema aja jooksul algatanud hulga vestlusi ChatGPTga, mille olen eri teemade vahel ära kategoriseerinud. Neist kauakestvaim, nüüd juba mitu aastat tagasi alustatud vestlus puudutab isikliku elu väljakutseid ja on täitnud psühholoogiga kohtumiste vahepealset aega. Hiljuti aga avastasin endale ootamatult, et seesama vestlus või jutulõim, kus olin harjunud ennast maha laadima, ent kus tavaliselt lõpetasin rumineerivate mõtetega – head psühholoogi ei asenda tehisaru ilmselt kunagi –, oli hakanud tõrkum Vaata lähemalt ›
29
Quentin Dupieux’d võiks nimetada prantsuse Wes Andersoniks. Mitte et nende lavastajate filmidel peale kuiva absurdihuumori palju ühist oleks, kuid mõlema tööd moodustavad justkui omaette kõverpildi tegelikkusest, absurdse paralleeluniversumi. Oma filmides on Dupieux nöökinud eri žanre, „Teises vaatuses“ on sihikul filmimeedium kui niisugune. Enne filmidebüüti sai Dupieux tuntuks muusikuna artistinime Mr. Oizo all. Elektroonilist muusikat on ta avaldanud aastatuhandevahetusest saati üsna regulaarselt, kord. Vaata lähemalt ›
0
„Pooleldi vereplekkidega kaetud lumme mattunult lamas hiigelsuur tume surnud kogu. [—] See oli suurem kui tema poni, kaks korda nii suur kui kõige suurem jahikoer tema isa koeratallis. „See ei ole ebard,“ sõnas Jon rahulikult. „See on ürghunt. Need kasvavad suuremaks kui tavalised.“ Theon Grejoy ütles: „Viimase kahesaja aasta jooksul pole Müürist lõuna pool ühtegi ürghunti nähtud.“ „Mina praegu küll näen,“ vastas Jon.1 See lõik fantaasiakirjanik George R. R. Martini... Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uus hooaeg saab alguse juustust. „Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgastuda juustu sarnaselt,” pöördub Iiob oma raamatus Jehoova poole. „Vanus ei loe, kui sa just juust ei ole,” teravmeelitses näitleja Billie Burke. Võrdusmärke juustu ja inimese elu vahele on ikka ja jälle tõmmatud. Seda teeb ka USA dokumentalist Ian Cheney oma filmis „Kestvuse kaar”, mis võtab ette põneva teekonna juustude kirevasse maailma... Vaata lähemalt ›
0
Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi laureaat on Eesti Kunstiakadeemia magistrant Katariin Mudist. Stipendiumi pidulik üleandmine toimub 28. augustil Adamson-Ericu muuseumis. Stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini valdkonnas tegutsevaid eesti noori. Sel aastal pälvis 3000-eurose toetuse Katariin Mudist. Katariin Mudist on mitmekülgne kunstnik, kelle loomingut iseloomustab tugev kontseptuaalne raamistik ja tundlik materjalitunnetus. Ta on õppinud Ta Vaata lähemalt ›
0
Vahur Aabrams, „Kui iseseisvus tuleb kaks korda“ Art Leete, „Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu“ Eesti-Läti keeleauhind Jaanus Terasmaa, „Tasa sõuad, kas kuhugi jõuad?“ Gregor Kulla, „Kui oma naine ei anna, kustkohast siis peaks nkku küsima??????“ Kurmo Konsa, „Toome kadunud liigid tagasi?!“ Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli keemiainseneri Jaan Mihkel Uustaluga Kelian Luisk vestles Rhode Islandi disainikooli professori Gwen van den Eijndega Vaata lähemalt ›
0
Uue Kunsti Muuseum kutsub külastama XXXII rahvusvahelist aktinäitust „Mees ja naine. La Paloma“ kuni 31.augustini. XXXII rahvusvahelise aktinäituse leitmotiiviks on 1861. aastal baski helilooja Sebastian Yradieri loodud laul La Paloma, mille alghelid hakkasid tema hinges elama Kuubat külastades. See laul valgest tuvist on tänaseni hästi populaarne meie meremeeste hulgas ja mitte ainult. Lauldakse nii Euroopas kui Ameerikas. Internetis elavad edasi Maria Callase, Elvis Presley, Tarmo Pihlapi ja Jaak Joala es Vaata lähemalt ›
0
30. augustil Kadrioru kunstimuuseumis avanev rahvusvaheline suurnäitus „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“ toob The Phoebus Foundationi kogudest vaatajani rikkaliku ülevaate lillede kujutamisest Madalmaade kunstis. Teiste hulgas on näitusel esindatud Flaami ja Hollandi hiilgavate maalikunstnike Jan Brueghel I, Clara Peetersi, Anna Maria Janssensi, Jan Davidsz. De Heemi ja David Teniers II loodud lillebukettide galerii. Näitus tutvustab ajastut, mil lillede kujutamine kunstis tähendas palju enamat kui lihtsa Vaata lähemalt ›
0
Kutsume esitama kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2025“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja kümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2025 otselingil https://bit.ly/ehe-eesti-2025. Kandidaate saavad esitada kõik – nii ettevõtted ise kui ka kõik teised, kes esiletõstmist väärivaid nimes Vaata lähemalt ›
0
Triin Kukk KODUS JA VÕÕRSIL 29.08-23.09.2025 Neljapäeval, 28. augustil kell 17.00 avatakse HOP galeriis kunstnik Triin Kuke näitus ‘’Kodus ja võõrsil’’. Näituse „Kodus ja võõrsil“ materjalid on kogutud jalutuskäikudelt ja pooljuhuslikelt kohtumistelt. Väljapanekul on muuhulgas kasutatud Amsterdamis äravisatud köögitasapinda, alumiiniumist seinakonstruktsioone, Mehhiko kiviskulptori aiast pärit vulkaanilist kivimit ning 30 aastat ühes Lõuna-Eesti garaažis seisnud saepuruplaati. Isiklikud mälupildid segunevad Vaata lähemalt ›
0
Vähesed kirjanikud osakavad elu absurdselt piinlikke seiku paremini kirjeldada kui Urmas Vadi. Vahel teda lugedes, ja sel suvel on seda tõesti palju juhtunud, tekib tunne, et nagu ei tahakski väga edasi lugeda. Mõne episoodi tekitatud piinlikkus on lihtsalt nii rickygervaislikult lämmatav, et lugemisest tuleb paus võtta, muidu kaldub halvav emotsioon üle kõigisse ihuliikmeisse ja neelab su täielikult alla. Aga lugemata nagu ka ei saa jätta, sest kõik on ka kohutavalt... Vaata lähemalt ›
0
Mul on alati olnud kartus, et ma ei loe piisavalt raamatuid. Lapsepõlves veetsin väga palju aega raamatukogudes, perekodus on raamatuid uputavas koguses ning öösiti valvavad mu und öökapil lebavad pooleliolevad teosed. Ent siiski näib, et sellest kõigest ei piisa. Sisimas on endiselt kahtlus, et ma pole ikka hea lugeja. Ma ei pelga hüljata raamatut, mis mulle äkitsi enam ei meeldi ning mõne pooleli oleva raamatu järjehoidja on aastaid valvsalt samal... Vaata lähemalt ›
0
Ühesõnaga, Dracula. Järjekordne või? Mis mõttes? Mis pagana pidi sa, Issanda hing, seda uutmoodi vaatad? Või mida see juba olemasolevatele teostele lisab? Esimest korda nähti seda tegelast ju „Nosferatus“1 (1922) – tehniliselt ei omanud see Dracula looga mingit seost, aga Bram Stokeri pärijad kaebasid filmi autori F. W. Murnau autoriõiguse rikkumise eest ikkagi kohtusse – ja sealt edasi on Dracula kehastajaid olnud lugematult alates kõigi lemmikust Rumeenia ungarlasest Béla Lugosist... Vaata lähemalt ›
0
Tallinn kui merelinn – on see geograafiline reaalsus või siiski vaid tulevikuvisioon, mille poole püüeldakse? Millised on olnud senised sammud linna merele avamisel? Kas merelinna identiteedi elustamiseks on vaja kulutada niigi nappe ressursse, et luua järjekordne merevisioon või merelinna kuvandi strateegia? Ehk on see kõik juba olemas, kuid lihtsalt realiseerimata? Tallinna linnavalitsuse tegevuse uurimiseks seoses merelinna identiteedi tugevdamise ning ka selle puudustega tasub eelkõige tutvuda laiahaard Vaata lähemalt ›
0
1995. aastal, mil Mehhiko valitsus seisis pärast peeso järsku langust silmitsi finantskrahhiga, teatas USA president Bill Clinton: „Meil on tugev huvi Mehhiko jõukuse ja stabiilsuse vastu.“ Ameerika Ühendriigid panid koos IMFi ja teiste partneritega Mehhiko aitamiseks kokku 20 miljardi dollari suuruse abipaketi, millega ühtlasi sooviti vältida ebastabiilsuse levikut kogu Ladina-Ameerikas. Vastutasuks pidi Mehhiko restruktureerima riigisüsteemi, viima riigieelarve tasakaalu ja teostama majandusreforme. Paket Vaata lähemalt ›
0
Miski siin maailmas ei ole igavene ja iga asi lõpeb kord – need üldtuntud ütlused said 10. augustil tõeks suvise kontserdisarja „Eesti mõisad“ kohta. 1999. aastast on igal suvel – välja arvatud 2010, kui kontserdid tuli ära jätta majanduslanguse tõttu – selles sarjas tutvustatud 104 mõisa üle Eesti ning on jõutud anda kaks kontserti ka Soome mõisates. Viimane, 105. kontsert toimus Harjumaal Ravila mõisas. Mõisate sarja algataja ja hing on... Vaata lähemalt ›
0
Tehisintellektist (TI) räägitakse kui suurest võimalusest, aga ka sellest, millised on selle rakendamise järelmid. Näiteks sisaldavad tehisintellekti abil koostatud materjalid tunduvalt rohkem sõnu kui ilma TI-ta koostatud materjalid. Procter & Gamble’i eksperimentaalsest uuringust selgus, et nii individuaalselt kui ka grupis tooteinnovatsiooniga seotud ülesannet täites oli osalejate koostatud materjalis sõnade arv TI kasutamise korral kaks korda suurem kui ilma TI-ta.1 Samal ajal on tõusnud teemaks, et teh Vaata lähemalt ›
0
Andreas Lehmanni ja Piia Posti äsja avaldatud teadustöö1 järgi võib Jaagup Kreem end lähikümnenditel oimetuks laulda ja imestada, kuid füüsika vastu ei saa. Tõenäosus, et taevaluukidest jaanuariski lund pudeneb, muutub Eestis võrdseks juulikuisega. Saju aastane koguhulk tõenäoliselt kasvab, kuid alla tuleb kõike muud kui lund. Võib ka tõdeda, et nii need rivaalitsevad õhurõhkkonnad tapsidki Eesti suusaspordi, mis edaspidi on võimalik vaid õlgedest või joogikõrtest meisterdatud radadel. See peaks olema rahus Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 03:34
Viimane uuendus: 03:14.
Uudiste reiting uuendatud: 03:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)