Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Kes väikese lapsega linnas jalutanud, on kindlasti märganud, kui mänguliselt ja erinevalt täiskasvanutest mudilased linna kasutavad ja kogevad. Mänguvahendiks võib saada äärekivi, trepiaste, poriloik, liiklusmärgipost jne. Täiskasvanuna kipume nii avara maailma kogemise viisi minetama. 13. – 17. augustini Tartus toimuv linnafestival „Uit“ aitab mängimist ja mängulisust meelde tuletada. Sel aastal on tegevused koondatud pealkirja „Mängu linn“ alla. Muu hulgas püstitatakse linna kaheksa mängule kutsuvat inst Vaata lähemalt ›
26
Ma ei saa oma lugemisharjumustele või -elamustele tagasi mõeldes alustada sellega, et olen olnud suur lugeja nii kaua kui mäletan. Mina ei olnud selline laps, kes üksi vaikselt kuhugi toanurka tundideks raamatusse ära kaduda võis, kellel enne kooliminekut oli kogu „Seiklusjutte maalt ja merelt“ läbi loetud või algklasside lõpuks terve „Suuri sõnameistreid“ sari. Küll aga ümbritsesid mind alati kodus raamatud, loeti pisteliselt, ja see, et kodus peavad raamatud olemas olema,... Vaata lähemalt ›
0
Robert Wilsoni (1941–2025) rikkaliku pärandi mõistmiseks on tähtis näha kaugemale laval toimuvast, vaadata lava taha, ette ja kõrvale. Arvukate teatrilavastuste kõrval annab selleks väärt võimaluse tähelepanu pööramine tema asutatud Watermilli keskusele, etenduskunstide laboratooriumile, mida kunstnik pidas oma tõeliseks koduks ning kus ta ka nädala eest, 31. juulil, siit ilmast lahkus. Robert Wilsonist – või Bobist, nagu teda kutsuti – ja tema loomingust saaks kirjutada väga paljudest vaatepunktidest. Sün Vaata lähemalt ›
48
Tallinna Tehnikaülikool teatab sügava kurbusega, et 1. augustil 2025 lahkus ootamatult meie seast professor Tanel Kerikmäe, õiguse instituudi direktor ning Euroopa õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse professor. Professor Kerikmäe sündis 15. augustil 1969 Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1992. aastal, omandas Helsingi Ülikoolis magistri- (1994) ja litsensiaadikraadi (1997) õigusteaduses ning 2009. aastal kaitses Tallinna Ülikoolis doktorikraadi riigiteadustes. Alates 2002. aastast juhtis ta Co Vaata lähemalt ›
0
Otsus valida suvelavastuseks „Richard III“ tekitas esimese hooga nii põnevust kui ka kahtlusi. Miks peaks keegi keset eestimaist suve tahtma kaasa elada sellisele mõnevõrra raskesti seeditavale ampsule nagu Shakespeare’i ajalootragöödia? Siiski, tegemist pole hariliku suvelavastusega, kus publik peab ilma trotsima ja verejanuliste satikatega võitlema. Raadi lennuangaar on omaette suletud, militaarse raamistusega mängupaik, kus etendusel pigem ununeb, et tegemist pole aasta ringi kasutusel mängupaigaga, va Vaata lähemalt ›
0
Peter Pomerantsevi „Kuidas võita infosõda?“ on õpetlik ja hariv, huvitav kooslus ajalookirjandusest, teadusuuringutest, natsipropagandaga võidelnud briti ajakirjaniku Sefton Delmeri memuaaridest, autori arvamustest ja mõtetest. Avastad end korraga mitmekihilises maailmas, kus ootamatult kohtuvad ajastud, vaenupooled, ilu- ja teaduskirjandus. Raamatu autor on teinud tänuväärse töö, koondades ühte teosesse ülevaate propaganda edukuse põhjustest erinevates riikides. Hea raamat, nagu ka hea õpetaja, ei kuuluta. Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri „Vaala“ vaadates ei saa paratamatult vältida võrdlust Darren Aronofsky filmiversiooniga Brendan Fraseriga peaosas (2022). Aga see polegi halb. Ei ole ju nii, et kui mingi lugu on korra juba „ära tehtud“, siis on kas üks või teine. Pigem need täiendavad teineteist ja võimaldavad tajuda, kuidas kõlavad Samuel D. Hunteri 2012. aasta näidendi teemad ühes ja teises meediumis, ühes ja teises kultuuriruumis. „Vaalas“ räägitakse internetiajastul inimesi ühendavast sidemest, süütundest,... Vaata lähemalt ›
0
Sellise pealkirja ja kaanepildiga raamatust ei oska tingimata oodata kohatist brutaalset otsekohesust ja lõikavat ausust. Neid, kes on ehk tuttavad Põhja-Inglismaa taluniku ja kirjaniku James Rebanksi (snd 1974) eelmise raamatuga „Karjase elu. Lugu Lake Districtist“ („The Shepherd’s Life: A Tale of the Lake District“, 2015), siiski ei üllata, et tegu pole nostalgilise hõllandusega kadunud maailma järele, vaid meie ees seisvate keeruliste küsimuste, valikute ja vastuolude – küll väga poeetilise –... Vaata lähemalt ›
0
Muinasjuttudest pärit väljend, et kui nad surnud ei ole, siis elavad edasi, sobib iseloomustama Haapsalu Suveteatri Seltsi uut lavastust „Viimane vaba suvi“. Näidendi autor on Andra Teede ja lavastaja Eero Spriit, lavastuse produtseerimise eest vastutas Aarne Valmis Vana Baskini teatrist. Näidend on kirjutatud Haapsalu raudteejaamale koostöös sealsamas tegutseva muuseumiga. Haapsalu raudteejaama suvine ootepaviljon on hea kontserdipaik, aga sobib hästi ka teatrile. Tingimused on küll keerulised, sest lavana Vaata lähemalt ›
127
Ukraina kunsti festivali raames saab Juhan Kuusi dokfotokeskuses näha Ukraina kaasaja kunsti maastikul legendi mõõtkavasse pürgiva Pavlo Mazai teoseid. Tallinnasse jõudnud näitusetervik kannab pealkirja „Esseed“ ja on kokku pandud erinevatest fotoseeriatest. Esmase valiku töödest tegid autor ja tema ukraina kuraator Tetjana Dorošenko, lõplik näitusepilt kujunes Tallinnas kohapeal, ruumide ja kujunduse (Toomas Järvet ja Kristel Laur) koostoimes. Autor ise kujundamises ei osalenud, näituse installeerimise aeg Vaata lähemalt ›
17
Ma ei tea, kui paljud on kuulnud midagi Kohila sümpoosionist, igatahes ei kuulunud ma veel eelmisel aastal nende hulka. Sel aastal jõudis see rahvusvaheline keraamikute residentuur/showcase aga juba oma esimese suure juubelini – seekordne üritus oli järjekorras juba kahekümne viies. Kui esimesed kakskümmend aastat toimetati suhteliselt omaette, siis viimasel viiel korral on muututud interdistsiplinaarsemaks, sidudes savi muude kunstisiseste ja -väliste valdkondadega. Sümpoosion on temaatiline ja teemat on v Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraator, arhitekt ja insener Carlo Ratti (snd 1971) on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachusetts Institute of Technology ehk MIT) professor, kes juhib ühtlasi sealset linnauuringute ja planeerimise uurimislaborit. Võib öelda, et tegemist on XXI sajandi ühe juhtiva arhitektuuri mõtestaja, arendaja ja disaineriga, kelle leiab mitmetest praegu maailmas oluliste inimeste nimekirjadest. Üks neist on näiteks Thames & Hudsoni „60 loojat, kes kujundavad tulevikku“ Vaata lähemalt ›
0
Muusikavaldkonna rollide üle on arutletud aastaid nii Tallinn Music Week’il kui ka Eesti muusikaturu fookuspäeval ning on näha, et vaikselt saab selgemaks, mis laadi inimesed muusikatööstuses toimetavad või võiksid seda teha. Kuna Eesti muusikatööstus on alles väike ja arenemisjärgus, siis pole piirid alati selged ja üks inimene võib võtta endale mitu rolli. Kui rääkida artisti mänedžerist, lähevad tööjaotuse ootused tihti mitmesse ilmakaarde laiali. Paistab, et ootusi ja tööd on palju,... Vaata lähemalt ›
92
Stroomi rannahoone (arhitektid Patric Liik, Mihkel Urmet ja Renee Puusepp) on hea näide, et avaliku ruumi kvaliteedi hoidmine ja teenuste säilitamine on linnaehituslik prioriteet. Stroomi uus rannahoone ei ole pelgalt ajutine suvepaviljon, vaid tavapärasest erineva linnaruumi kavandamise prototüüp. Kui ajutise hoone mõttele tuldi pragmaatilise kompromissi tõttu, põhjuseks eelarvepiirang ja ambitsioonide põrkumine tegelikkusega, siis nüüdseks on Stroomi rannahoonest saanud juhtumiuuring, kuidas sekkuda linna Vaata lähemalt ›
0
„Linnaruumimängur“, Merle Karro-Kalberg vestleb Matěj Hájekiga Stroomi rannahoone projekt Merli Vajakas, „Miks seda mänedžeri veel vaja on?“ Kuidas tähistatakse raamatuaastat Lätis? Art Leete, „Nüüd ei julge keegi mõelda“ Kaspar Viilup, „Soome filmisuve varjundid“ Intervjuu Kasahstani režissööri Adilhan Jeržanoviga Priit-Kalev Parts toidukultuurist Karen Jagodin, „Valikut peab olema“ Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 7. augustil 2025 kell 18.00 avavad Johanna Adojaan, Paul Kuimet ja Krista Mölder FOKU galeriis näituse „Vahendatud kaugused“. Näitus „Vahendatud kaugused“ on visuaalpoeetiline kaardistus looduslikest, vahendatud ja isiklikult kogetud maastikest, kaugustest ja lähedustest. Kolme kunstniku teoseid ühendavateks traagelniitideks on vaiksed kaadrid, detailitundlikkus, pinnad ning pinnaalused (või -tagused) hoovused; võbelused nähtava ja nähtamatu vahel, vaatamine ja vaatlemine. Krista Mölderi fotose Vaata lähemalt ›
0
Ajal, mil rahvasuu nimetab rahva üle valitsejaid vereimejateks, kuna maksutõusud ei meeldi ja finantsvereringe doonorlus ajab vere keema, võideldakse verekeskustes varude eest viimse veretilgani. Selles valguses on väga südantsoojendav, et suve keskel hetkeks tekkinud kriisiolukorras leidis abipalve hulgaliselt reageerijaid. Tänapäeva inimene on mugav ja heategude sooritamine peab olema samuti võimalikult mugavaks tehtud. Ädala tänava verekeskuse taasavamine Tallinnas andis doonorlusele taas parema juurdep Vaata lähemalt ›
3
Viimasel ajal on raamatukogudest kirjutatud ja räägitud tavapärasest rohkem. Teema on saanud lehe- ja eetriruumi seoses uue rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga, mille koostamise viis ja sisu on raamatukogurahva seas põhjustanud laialdast pahameelt.1 Kuna raamatukogud katavad võrguna kogu Eestit ja teevad mitmesugust koostööd, siis puutumata ei jäta need võnked ka teadusraamatukogusid. Raamatukogudel on ühiskonnas üha kasvav roll hoolimata sellest, et meie lugemisvara on osalt kolinud nutiseadmetesse ja infova Vaata lähemalt ›
116
Järgmisel reedel, 8. augustil peetakse Paides arvamusfestivali raames Eesti luuleprõmmu meistrivõistluste finaal. Kell 20 astub Vallimäel üles kaheksa prõmmijat: Heidi Iivari, Anna-Leena Koržets, Mari-Liis Müürsepp, Liine Roos, Tiina Saar-Veelmaa, Sigrid Salundo, Silver Sepp ja Jane Tiidelepp. Samuti esinevad Ekke Janisk, Jaan Luulur Malin ja Jasmine Gardosi (Ühendkuningriik). Eesti meister selgub publiku kaasabil, mistõttu oodatakse rohket osavõttu. Üritus on tasuta. Miks on aga seni Tartus peetud lõppvõis Vaata lähemalt ›
0
„Küüslauku pole.“ Mu serbia kolleeg vaatab mõtlikult oma taldrikusse, kahe välja öeldud sõna asemel on rohkem kaalu sellel, mis ta ütlemata jätab. Oleme Cluj-Napocas, Rumeenia Transilvaania piirkonna suurimas linnas. Transilvaania (kuri)kuulsus on tänu öistele surematutele vereimejatele popkultuuri lahutamatu osa, seda nii Dracula lõputute variatsioonide kui ka näiteks popi multikasarja „Hotell Transilvaania“ tõttu. See on tekitanud kummaliselt vastuolulise olukorra: Transilvaanias on justkui kasutada kogu. Vaata lähemalt ›
6
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 08:18
Viimane uuendus: 08:14.
Uudiste reiting uuendatud: 08:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)