Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Millise magusa palaga saab kriitik maiustada: üks lugu, üks lavastaja, kaks truppi, kaks keelt ja meelt! Vene trupi kõrval, kes mängib oma kodulaval, saab mängukordi ka unikaalse kooslusega eesti näiteseltskond. Vene trupi esietendusel oli mitmeid eesti teatraale ning eestikeelset lavastust tuli vaatama palju vene emakeelega inimesi – integreerusime mühinal. Publik täitis Vene teatri maja lausa rõduääreni, puhvetis sai hea-parem otsa juba veerand tundi enne etenduse algust. Esimest korda Vene teatri... Vaata lähemalt ›
0
Eesti publik lausa januneb suviste vabaõhulavastuste järele. Eriti selliste lavastuste järele, kus on võimalik elada kaasa tegelaste õnnele või õnnetustele. Seega siis – psühholoogiline läbielamisteater. See on fakt, mis vaatamata kordustele on end ikka ja jälle tõestanud. See on ju kindlasti tore ja näitab, et selline teater on inimestele endiselt eluliselt oluline. Isegi sedavõrd, et ollakse nõus vaatama läbi sõrmede ka mõningatele kunstilistele puudustele. Temufi tänavusuvisel vabaõhulavastusel „Ma armas Vaata lähemalt ›
18
Olen ennast alati pidanud üle keskmise uudishimulikuks, võib suisa ütelda, et see on üks kandvamaid iseloomuomadusi. Juba lapsepõlves meeldis suguvõsa koosviibimistel peolauas suu ammuli täiskasvanute jutte kuulata, mitte omavanustega ringi traalida. Uudishimu on kognitiivne motivatsioon, mis on tihedalt seotud neurobioloogilise dopamiinisüsteemiga. Oma tähelepanuväärses artiklis näitasid Matthias J. Gruber, Bernard D. Gelman ja Charan Ranganath,* et uudishimu aktiveerib sama ajupiirkonda kui naudingu kog Vaata lähemalt ›
0
Raske on kirjutada kolleegist, keda enam ei ole. Eriti daatumeid vaadates, mis ütlevad, et aega selle jutu kirjutamiseks oleks pidanud nagu veel olema. Aga ei. Filmiinimeste sekka sattusid Sa, Kalju, pärast ERKI lõpetamist, kui tulid tööle Tallinnfilmi nukufilmi osakonda. See oli aastal 1980, kui midagi oli justkui õhus. Merd ja mereõhku, sest Tallinnas oli olümpiaregatt. Seda, et Sa tulid Tallinnfilmi samal aastal, võib pidada ka sümboolselt saatuse sõrmeks, sest esimese... Vaata lähemalt ›
0
Kui laulukaare all kõlas Heino Kaljuste „Ringmängulaul“, plahvatas mul, et ka laulupeol eristuvad tänapäeval head ja keskpärased lood kõige rohkem kompositsioonitehnika valdamise poolest. Kaljuste „Ringmängulaul“ on imeline näide, kuidas lihtne laulumänguviis võib saada nauditavaks teoseks, kui helilooja valdab hästi kooriseade saladusi. Muusika tähtis komponent on vorm. Vormianalüüsi õpitakse põhjalikult: vähemalt sel ajal, kui mina õppisin, pidid heliloojad ja muusikateadlased veetma pikki aastaid klassik Vaata lähemalt ›
0
Ülekaalukalt halvima ja pikima suvelavastuse tõid sel aastal publiku ette Tallinna linnavalitsus ja volikogu. Vaatajate vilekoori saatel kestab etendus juba kaks kuud, kuid lõppu pole näha. Asjaosalised leiutavad üha uusi süžeepöördeid, et lugu saaks jätkuda vähemasti uue volikogu koosseisu valimiseni oktoobris. Eksivad need, kes arvavad, et etenduse vaatamine on tasuta, nagu paljud asjad pealinnas. Otsene kulu on need sajad linna- ja riigieelarvest palgasaajate töötunnid, mis päristöö tegemise asemel vilja Vaata lähemalt ›
45
On aasta 1873 ja Riia Läti Selts (lt Rīgas Latviešu biedrība) on sattunud raskustesse. Liikmete arv väheneb, mille üheks peamiseks põhjuseks on vaimse ja rahvusliku sisu, ideede ja idealismi puudumine. Olukorra parandamiseks ja seltsi taas elavdamiseks otsustatakse kiiresti korraldada esimene läti üldlaulupidu, et tugevdada rahva ühtsustunnet. Korraldajad seisavad aga silmitsi raskustega – mitte kõik pole valmis selle nimel pingutama. Paralleelselt areneb lugu ühes Vidzeme (Põhja-Läti) väikeses külas, kus. Vaata lähemalt ›
57
Pärast 2020. aastal Mehis Heinsaare tekstidega kokku loodud näitust „Biomass – kummitus nurgas“ on skulptor ja keraamik Eike Eplik mulle meelepärane ja sobiv looja. Siin on oma osa ka asjaolul, et ta sattus mu tähelepanuorbiiti ajal, mil hakkasin end pidama kriitiliseks posthumanistiks, nagu tuleks vahest liigitada tedagi. Nii et oskasin oodata hapraid, ent orgaanilisi, sulavaid skulptuure, materjalivastandusi, mikrotegelasi, juukseid, huuli-hambaid, õrnu käsi ja jätkeid, sisalikke ja silmi, leidobjekte, l Vaata lähemalt ›
8
Andrei Ivanovi loomingut lugedes laskutakse eksistentsiaalsesse valusse, mis on aga aeg-ajalt möödapääsmatu, et oma elu ja olemist sügavamalt mõtestada. Kirjanik teeb seda irooniliselt, mänguliselt, ohtrasõnaliselt, samas justkui möödaminnes ja vaatamata pessimismile ikkagi empaatiliselt. Ivanovi uues raamatus „Päevad“ kohtub lugeja juba tema eelmistest teostest tuttavaks saanud tegelastega: kirjanikust minajutustaja, ema, Lenake, Põnn, Griša, Paška, min Danske onkel jt. Ka paigad on tuttavad: Põhja-Tallinn Vaata lähemalt ›
62
Selle väikese raamatuaastaga seotud loo kirjutamine toimus läbi seletamatute raskuste. Vähe sellest, et elekter läks ära, oli ka ilm väljakannatamatult lämbe ja raamatud kukkusid isetahtsi riiulist. Pealegi alustasid noored pääsukesed harjutuslende ja isegi musträstas ütles midagi, ehkki ta tavaliselt seda juuli lõpus enam ei tee. Asi selles, et loo peategelane ei tahtnud, et temast kunagi midagi räägitaks või kirjutataks. Minu meelest tegutses ta selle soovi täitumiseks viimased paar-kolmkümmend aastat sih Vaata lähemalt ›
51
Taktyk on 2006. aastal loodud Pariisis ja Brüsselis asuv maastikuarhitektuuribüroo, kus töötatakse välja taktikaid, millega parandada maastikke ja luua elamisväärne ruum. Tegeletakse nii ajaloolise pärandi, unustatud ruumide, endiste tööstusmaastike kui ka rannikualadega. Kirjutatakse, projekteeritakse, uuritakse ja õpetatakse. Uus keskkond sünnib lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega. Nende töödes on näha austust konteksti ja maastiku vastu, samas ei puudu sealt ka hea annus kr Vaata lähemalt ›
0
Seisan Narva vanalinna põhikooli välisukse ees ja vestlen vene emakeelega õpetajast sõbraga. Jutt käib eesti keeles. Seisame seal üsna kaua. Koolihoonest tuleb välja hulk õpilasi, samuti astub neid uksest sisse suur hulk. Uks on kitsas, meid märkamata mööda minna oleks võimatu. Kõik tunnevad mu sõpra ja tervitavad teda eranditult. Sõber tervitab neid samuti. Teretusrituaal käib eesti keeles. Sõber Pavel ütleb, et need õpilased on vene emakeelega lapsed. Eranditult. Keelekeskkond pole... Vaata lähemalt ›
2
Kasvunarratiivi alalhoidmise oluline osa on otsida kasvuks tarvilikke probleemivabu ressursse. Viimase saja aasta jooksul on kasvu tagant tõuganud fossiilkütused, mille ammutamine on eksponentsiaalselt kasvanud. Samal ajal pole nende hankimise ja tootmisega tehtud kahju kuigi nähtav ega mõjukas. Kasvu põhilist keskkonnakoormust on kandnud rikastuvate ühiskondade perifeeriad ja koloniaal- või pärast Teist maailmasõda iseseisvunud postkoloniaalsed riigid. Ühtlasi võimaldasid endised koloniaalsuhted ja laenude Vaata lähemalt ›
2
Jänedale jõuda oli mõnus, kuna mu vanaema suvekodu asub sealt umbes viie kilomeetri kaugusel ja olen sinna sageli sattunud. Tuttavliku külaunisusega, mille keskmes saavad nii uhke mõis kui ka üks nädalavahetuse peakangelasi, arhitektuurišedöövrist 1970ndate sovhoostehnikumi hoone, tavapäraselt segamatus rahus mureneda, astusid nüüd värskendavasse kontrasti mitmesugused festivaliilmingud, millest esimesena võis märgata ootamatult rohket, kohati burningmanilikult kirevas rõivastuses rahvast kogu asulas. Sedal Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti teatri ja filmi kordumatu Jörgen Liik. Tuleviku näitlejakroonikates mäletatakse teda tänu laiale ampluaale ja ammendamatutele töövahenditele, kõneletakse tema kiiretest reaktsioonidest ja registrite vahetustest. Kaasteelised hakkavad meenutama tema kompromissitust, uskumatut kirglikkust, lõpuni mineku tahet ja võitlust ideede nimel. Hakkame istuma lehtlates ning ainuvõimaliku soojusega rääkima tema partnerlusest, mis oli ühtaegu diskreetne ja provokatiivne, edasi sundiv ja õrnalt hoidev. K Vaata lähemalt ›
0
Paul Kondas lavastas, kirjutas näidendeid, lõi omaenda teatriteooriagi. Mitmekülgsete huvidega meest teatakse peamiselt naivistist maalikunstnikuna. Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema alles hilisemas eas. See, et Ugala teatri suvelavastuses lavastatakse omakorda Kondase maale, on sestap muidugi kaunilt sümboolne. Ugala suvelavastus „Kondas ja maasikasööjad“ (autor Ott Kilusk, lavastaja Tanel Ingi) on õnnestumine (kunsti)-ajaloo populariseerimisprojektina. Paul Kondase lavale toomise kaudu räägitakse Vaata lähemalt ›
14
Kunstigalerii Kogo tähistas kevadel oma seitsmendat sünnipäeva – seitse aastat on piisavalt pikk aeg, et rääkida järjepidevusest, kuid samal ajal ka piisavalt lühike aeg, et endiselt katsetada. Galerii juht Liina Raus räägib, mismoodi tasakaalustada omavahel missioonitunnet ja majanduslikku jätkusuutlikkust, milliseid väärtusi hindab Kogo galerii kunstnikke valides ning miks rahvusvaheline koostöö on väikese galerii ellujäämiseks hädavajalik. Lisaks mõtiskleme Eesti kunstimaastiku tugevuste ja kitsaskohtad Vaata lähemalt ›
44
Katja Kettu kujutab romaanis „Ühe kassi ülestähendusi“ kahe soome naise saatust eri ajal ja Soome eri paigus. Vanemateta kerjusplika Eeva elu hakkab Kettu vaatlema 1917. aastast, teine peategelane on tänapäevas elav Kirjanik, autori alter ego. Esiema Eeva on hariduseta, aga leiab armastuse ja saab lapsi – erinevalt Kirjanikust, kes on heaoluühiskonna kasvandikuna küll haritud, ent kaotab nii armastuse kui raseduse katkemise tõttu ka lapse. Soome ajalugu Kettu kasutab romaanis eri... Vaata lähemalt ›
39
Meie elukvaliteet pole kunagi olnud nii kõrge, nagu see on praegu. Hoolimata sellest, et inimesi on maailma saanud juba erakordselt palju ja Maa ressursid kuluvad järjest kiiremini. Lõviosa heaolu kasvust tugineb teadmiste ülikiirele kasvule ja neist tulenevale tehnoloogiate plahvatuslikule arengule. Esimest neist saab bibliomeetria ajastul mõõta korralike (ehk eelretsenseeritud) teadusartiklite hulga kaudu. Nende arv on juba mitu aastakümmet kahekordistunud iga üheksa aastaga. Teisega on keerulisem, sest. Vaata lähemalt ›
18
„my fem used to be SO on guard with the masculine that ‘serving’ them felt like… being their maid & giving away my feminine power & lowering my value. I was so in this Hyper Independence & Feminism bullshit & „womens intuition is higher than mens one“ & „God is a WOMANNNN“ that it blocked me from sooooo much pleasure & softness without me even knowing“ „if you start relating... Vaata lähemalt ›
78
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Naine
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 10:01
Viimane uuendus: 09:58.
Uudiste reiting uuendatud: 09:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)