209 koht 44
Kunstigalerii Kogo tähistas kevadel oma seitsmendat sünnipäeva – seitse aastat on piisavalt pikk aeg, et rääkida järjepidevusest, kuid samal ajal ka piisavalt lühike aeg, et endiselt katsetada. Galerii juht Liina Raus räägib, mismoodi tasakaalustada omavahel missioonitunnet ja majanduslikku jätkusuutlikkust, milliseid väärtusi hindab Kogo galerii kunstnikke valides ning miks rahvusvaheline koostöö on väikese galerii ellujäämiseks hädavajalik. Lisaks mõtiskleme Eesti kunstimaastiku tugevuste ja kitsaskohtad
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Laskesuusatamise MK-etapi viimane võistluspäeval Hochfilzenis algab 4 x 7,5 km meeste teatesõiduga, mis algab kl 13.00. Naiste 10 km jälitussõit algab kl 15.45. Postimees vahendab mõlemat võistlust otseblogis. Vaata lähemalt ›
2,274
Ka tänasesse päeva jagub rohkelt talisporti. Ja nagu ikka, hoiab Õhtulehe talispordiblogi meie sportlaste tegemistel silma peal. Vaata lähemalt ›
2,266
Eesti meeskonna kaheksandaks tõstnud Jakob Kulbin_ ei kujuta ette, kuidas viimases tiirus null tuli. Äge! Vaata lähemalt ›
2,131
President Alar Karise sõnul tuleb avaldada Venemaale suuremat survet ning lõpetada temaga igasugused energialepingud, ühe võimaliku sammuna käis ta välja mõtte, et Ungarit võiks aidata Venemaaga sõlmitud energialepingute lõpetamisel leppetrahvide tasumisel. Vaata lähemalt ›
2,049
Pühadehooajal julgustab Nõo Lihatööstuse tehnoloog ja kogenud kokk Marko Kokmann vaatama traditsioonilistele Eesti talvemaitsetele värskema pilguga ning kombineerima need jõulumaitseliseks poke kausiks. Nii saavad eestlaste armastatud road täiesti uue vormi ja maitseelamuse. Vaata lähemalt ›
1,595 värske
Hochfilzeni teatesõidu kaheksanda kohaga lõpetanud Eesti laskesuusamehed ei osanudki esimese hooga öelda, millal viimati MK-sarjas nii kõrge koht saadi. Pole ka midagi imestada: see juhtus hooajal 2004/2005! Vaata lähemalt ›
1,466
Paljud Tallinna jõuluturul käinud eestlased on öelnud, et sel aastal on siinmail palju saksakeelset juttu kuulda. Ehk on põhjus üsna lihtne? EKRE poliitik Tarmo Hints kirjutab: “Kas Euroopas saadakse aru, mida on massirändega tehtud? Tallinna jõuluturg on sakslasi täis, sest inimeste huvi on ikkagi terve nahaga ka sellisest kohast nagu jõuluturud, tagasi jõuda. Mitte saada ... Vaata lähemalt ›
1,307
Tallinna kainestusmajas suri mees, kes toodi sinna öösel kainenema vanalinna pubist. Vaata lähemalt ›
1,167
Austraalia terroristilt püssi haaranud mees sai ka ise haavata. Kangelaseks osutus 43-aastane Ahmed Vaata lähemalt ›
1,060 värske
Tahaksin küsida paljude Ida-Virumaa ja ka mujal Eestis (peamiselt siis Tallinna, Tartuga on hästi) veel tegutsevate nn üleminekukoolide ehk tegelikult endiste vene koolide juhtidelt: kas te ostate oma õpilastele, kes lõpetavad teie koolid, Venemaa viisad ja suunate nad Venemaa kutsekoolidesse õppima, kirjutab Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur ühismeedias. „Gümnaasiumidesse neil niikuinii asja ei ole, sest eesti keelt nad ei oska.“ Vaata lähemalt ›
1,057
„Nibin-nabin,“ vastab muusik Tõnis Mägi (77) küsimusele, mil moel ta pensioniga toime tuleb. „Kui ma ainult pensioniga peaksin elama, siis see ei tuleks üldse kõne alla. See oleks täielik hullumaja.“ Vaata lähemalt ›
1,029
VIDEOD | Keskerakonna esimees Kõlvart: tuntud nägude erakonnast lahkumine oli löök Vaata lähemalt ›
981
Eesti teatemeeskond sai Hockfilzenis toimuval laskesuusatamise MK-etapil 8. koha. Kogu teatenelik (Rene Zahkna, Kristo Siimer, Mark-Markos Kehva ja Jakob Kulbin) tegi hea etteaste, kuid otsustavas lasketiirus viiest viis lasknud Kulbin tunnistas, et viimane tiir oli väga raske. Vaata lähemalt ›
949
Laskesuusatamise MK-etapi viimane võistluspäeval Hochfilzenis algab 4 x 7,5 km meeste teatesõiduga, mis algab kl 13.00. Naiste 10 km jälitussõit algab kl 15.45. Postimees vahendab mõlemat võistlust otseblogis. Vaata lähemalt ›
902
Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde lausus sel nädalal oma kõnes, et Euroopa vajab reforme ning ütles välja ka selle probleemi, millest Eestis juba aastaid teadlikud ollakse, aga millele kuidagi piiri ette ei saa. Vaata lähemalt ›
804
Isiksusetest: igal mandalal on oma sõnum foto : Canva Sageli räägivad meie alateadlikud valikud meist rohkem, kui oskame arvata. See, mis meid esimesena kõnetab, peegeldab meie sisemaailma ja hetkevajadusi. Mandalad on sümboolsed kujundid, mille kaudu on sajandeid otsitud tasakaalu ja mõistmist. Igal mandalal on oma lugu ja sõnum, mis võib aidata paremini iseennast. Vaata lähemalt ›
774
Eesti laskesuusataja Regina Ermits teenis Hochfilzeni maailmakarikaetapil naiste jälitussõidus kaheksanda koha ja kordas sellega karjääri parimat tulemust. Vaata lähemalt ›
700
Paljudele juba nõukogude ajast tuttav “politoloog” Raul Rebane paistis möödunud nädalal silma mitmeski vastikus episoodis, kuid leidis siiski toetust liberaalses meedias. Kriitikat selle mehe suhtes tuli ohtralt. Veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja ja vaimulik Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias: “See on mees, keda ma pean üheks närusemaks ja jälgimaks Eesti vaenlaseks. Raul Rebane. Tema on nüüd korraga ... Vaata lähemalt ›
691
Sirp
„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Üks mis kindel, kultuuriniidistik on hämmastavalt tugev ja püsiv, elab üle põuad ja üleujutused. Selles sümbioosis leiad esinemisrõõmu, ravid edevusenärvi, ilmutad protestimeelt, tunned vastupanumõnu, ja tähtsam kõigest – saad kuuluda hästi selitatud sõpruskonda. Nii nagu noortel kirjanikel oli Siurust abi parnassile pääsemisel, pakkus Valhalla tudengitele võimaluse kuulutada oma maailmavaadet ja tõekspidamisi. Nüüd, 40 aasta hiljem, istub maailm taas püssirohutünni veerel. Siurulinnuke siristab taas Valh Vaata lähemalt ›
131
Liiga sageli juhtub seda, et mõne kultuurifenomeni korraldaja üritab ise oma asjale arvustust tellida. Toimetajale antakse teada, et miski on tulekul, ning ühtlasi pakutakse, kes võiks selle kohta midagi arvata. Seda serveeritakse enamasti kui sõbralikku kaasamõtlemist, toimetaja töö lihtsustamist. Ma saan aru, et tähelepanumajanduse tingimustes on järjest olulisem kindlaks teha, et inimesed kultuurinähtuse toimumist märkaksid, pealegi ei saagi toimetaja viibida sajas kohas korraga, mistõttu on info edastam Vaata lähemalt ›
107
Kumu näitusel „Videviku geomeetria“ on muu hulgas üleval ka Mari Kurismaa suured maastikumaalid, millest enamik oli kunstniku sõnul mõeldud ruumis ennast üksinda kehtestama. Nüüd lubavad need kunstniku retrospektiivnäitusel koos heita pilgu tõeliselt unenäolisse ja geomeetrilisse fantaasiamaailma, mis siiski näib olevat mingis mõttes ka argireaalsusest tõelisem – umbes nagu Platoni ideed või Pythagorase matemaatika. Traditsiooniline küsimus, aga kuidas näitus alguse sai, milline on selle tekkelugu? Mari Laa Vaata lähemalt ›
60
Raamatuaasta viis mõtted sellele, et filmikultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, ümbritsevate ja mõtestavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes. Teiseks loovad mitmekülgsed tekstid meile ressursse filmikogemuse paremini mõistmiseks, lahtipakkimiseks ning laiemasse kultuurilisse, sotsiaalsesse, poliitilisse ja valdkondlikku konteksti paigutamiseks. Jaak L Vaata lähemalt ›
48
Andrus Kallastu väljendas autorikontserdil oma viimase aja mõtteid ja kaalutletud nägemust kompositsioonist. Kontserdil tuli esiettekandele „Kolm momenti“, instrumentaalteater kammeransamblile (2025). Teose osadest „Purjekad“, „Vahvlipeer“ ja „Blékété“ vähemalt kolmanda osa pealkiri „Blékété“ osutab Benini muusikatraditsioonile, mida Kallastu on viimastel aastatel samuti uurinud. Mõneti suunas kuulaja mõtted selle traditsiooni juurde ettevalmistatud klaveri partii (Jorma Toots) ning ka üldine muusikaline. Vaata lähemalt ›
32
Minu kodus on üsna palju raamatuid. Füüsikaseadused mu tillukesse korterisse sellist hulka ei lubaks. Et füüsika ära petta, ei ole kõik raamatud tingimata riiulites, vaid igal pool üle kogu korteri. Ja tõtt-öelda mulle nii meeldib, sest sel viisil moodustavad raamatud omamoodi vereringe. Selle tähtsaimaks osaks on maast laeni, kogu seina endale nõutav raamaturiiul, pulbitsev, elav ja hingav sadadest raamatutest koosnev organ, süda, mis saadab värvilised, elumahlu täis aadrid üle kogu... Vaata lähemalt ›
32
Vaata kuhu tahad, Aasia nüüdiskultuur on kõikjal: K-pop võidutseb globaalsetes edetabelites, Netflixis on anime vaatajate hulk viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud, läände eksporditud Korea kosmeetikabrändid tõotavad paljastada kauni naha saladuse, pehmest ja karvasest labubust on kujunenud noorte staatuse sümbol, odavpoodide pealetungist ei hakka parem rääkimagi. Ehkki kõik see on toonud Aasia meile näiliselt justkui lähemale, seisneb ida ja lääne fundamentaalne erinevus ainuüksi ajatunnetuses ehk s Vaata lähemalt ›
32
Riias teatrifestivalil „Skate“ kolmel päeval nähtud kaheksa lavastust näitasid Läti teatrit mitmest küljest: suurejoonelise ja julgena, aga ka keskpärase ja tüütuna. Igasügisesed põgusad käigud Riiga on enamasti andnud põhjust vaimustuseks – nii ka sel aastal. Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja teised koletised“ („Karalis Ibī un citi monstri“) oli esietendusest möödunud viie kuuga läinud sujuvamaks, näitlejad tundsid end Alfred Jarry näidendist tõukuvas absurdiilmas kindlamalt kui esietendusel. Ukraina lav Vaata lähemalt ›
32
Bengt Jangfeldti Nobeli perekonna kulgemise lugu* algab XIX sajandi alguses, hõlmab ligikaudu kahtsada aastat ning kolme põlvkonda. Kuigi perekond on tänapäeval kuulus eelkõige Alfred Nobeli algatatud ja rahastatud teadussaavutuste eest antavate auhindade poolest, on tähelepanuväärsed paljud selle perekonna esindajad. Näiteks 19. aprillil 1894 ilmus Stockholmi ajaleht Aftonbladet esilehel pealkirjaga „Üleilmselt tuntud Rootsi leiutajate perekond“, kus isa Immanuel Nobeli ja tema kolme poega Alfredit, Robert Vaata lähemalt ›
26
Populaarsemad allikad
Postimees
|
28% 3 |
Õhtuleht
|
17% 4 |
ERR
|
16% 6 |
Delfi
|
7% 1 |
Delfi Sport
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 18:38
Viimane uuendus: 18:34.
Uudiste reiting uuendatud: 18:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
