Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. Teoste ühenduslüli Vaata lähemalt ›
0
Iga aasta augustis, kui rahandusministeerium avaldab oma suvise majandusprognoosi, haarab avaliku sektori palgasaajaid üldine palgaärevus, mille suurus on pöördvõrdeline igaühe rahakoti paksusega. Seekordne tulevikuvaade oli optimisti silmis poolroosiline, kuid otsustajad eesotsas peaministriga tõttasid ka kohe lootusi jahutama, sest hoolimata majandusarengu väljavaate paranemisest ei ole riigirahandus endistviisi piisavalt heas korras ja paisuv kaitsekulu neelab kogu juurdekasvu. Üsna järsus toonis hoiatas Vaata lähemalt ›
0
Kui vaadata telepilti ja raamatupoe ajaloonurka, siis on selle okupeerinud skandaalid, saladused ning hitleriaana. Michael Fitzgeraldi natside kummitusrongi, kadunud aardeid, salapäraseid surmasid kätkev „Teise maailmasõja lahendamata müsteeriumid“ ilmestab seda tendentsi hästi. Kas see väljendab sedalaadi mehelikkust, mis aitab taastoota ja normaalseks pidada meeste vägivaldsust, vajadust domineerida, on raske öelda. Ilmselt ositi küll. Ometi rahuldavad nii rämpsajaloo vohav põõsas kui ka vägivaldsed krimi Vaata lähemalt ›
3
Kell 19–20 pole eriti öö isegi augustis, kuid mõnevõrra erineva kontserdikogemuse sai sel ajavahemikul igatahes ja ilmtingimata. Pärnus astus 23. augustil üles keelpillikvartett M4GNET, kes ikkagi on meie muusikamaastikul erakordne nähtus. Lähtun teesist, et maastik ei ole täiuslik, kui sealt puudub sellise klassikalise žanri nagu keelpillikvartett statsionaarne viljeleja. Sama hästi võiks puududa sümfooniaorkester, kammerorkester, ooperiteater või muusikaakadeemia. Ma ei lasku lääne maailma muusikalukku,. Vaata lähemalt ›
0
Viide tuntud ütlusele „tasa sõuad, kaugele jõuad“ on pealkirjas kahel põhjusel. Esiteks on sõudmine vee peal harrastatav tegevus. Veest peaksime palju rohkem mõtlema ja rääkima, sest selleta ei eksisteeriks ei meie ega ka teised elusorganismid. Kogu meie elu on edasi liikumine vee toel, olgu sõudes või mõnel muul moel. Lisaks on sellel rahvatarkusel sügav tasaarenguline sisu. Paraku kaldub ühiskond seda eirama ja oma tegevuses lähtuma arusaamast, et tasa sõudes kuhugi... Vaata lähemalt ›
0
Ülase tänava sotsiaalkeskuse tuttavasse räämas töökojahoovi jõudes on kohe aru saada, et toimub midagi suurt: välja on toodud arvult mõõdukas, aga basaarilikult kirju valik telke ja katusealuseid ning rohkelt istmeid nahkdiivanist ratastel kontoritooli ja pikast pingist taburetini. Vana lagunenud lauajalgpall laperdab konarlikul maapinnal sellise nurga all, et ei usukski, et sellel mängida saab, kui ei näeks, et see on tihedas ja kohati ka hirmutavalt asjatundlikus kasutuses. Ühes hoovi tagumist otsa... Vaata lähemalt ›
44
Anna Škodenko näitus „Libe tee“ Vaala galeriis ei anna end lihtsasti kätte, ei tee end hõlpsasti selgeks ja üldse tekkis kohati siivutu vuajeristi tunne, et piilun kuhugi, kuhu ei tohiks. Pervert tegutseb muidugi vabatahtlikult ning sedasi vaatab kunsti ka kriitik, kuid erineb rahulduse määr ja laad. Kunstivaataja motivatsioon on vist natuke keerukam kui keskmisel vuajeristil, ent „vaate“ ja „elamuse“ maatriksi võrku peab seegi jääma. Ma jauran nõnda perverssustest, sest ma... Vaata lähemalt ›
33
Linnafestival „Uit“ on kohaspetsiifilise kunsti festival augustikuises Tartus. Festivali programm julgustab linnaruumi märkama: ettevõtmised, teosed ja teekonnad näitavad linna harjumuspäratu nurga alt, pööravad tähelepanu peidetule, avavad suletud uksi ning avaldavad saladusi. Üle aasta seatakse rõhk ühele linna tajumise või sellest arusaamise killule. Sel korral võeti festivalil luubi alla mäng, julgustati linna vaatama distsipliinideüleselt, mängija pilguga, ikka selleks, et leida ümbruskonnast üles see, Vaata lähemalt ›
11
Kas lõpuks on käes õudusfilmide renessanss? Seda mõistet on žanrifilmi ringkondades juba mõnda aega kasutatud, tõmmates mõttelise võrdlusmärgi 1970.–1980. aastatega, mil alustasid oma tegevust mitmed õudus- ja ulmefilmide tegijad. Veel mõni aeg tagasi sai sellest rääkida tinglikult, sest suured uue põlvkonna lavastajaid võis kokku lugeda ühe käe sõrmedel: Jordan Peele, Robert Eggers, Ari Aster ja Mike Flanagan. Viimase paari aastaga on aga õõvafilmide sotsiaalne staatus tasapisi paranenud. Ent vaatamata sel Vaata lähemalt ›
0
Eesti-Läti keeleauhind on kahe riigi välisministeeriumide vastastikune tunnustus naabri keele edendajatele. Auhinna eesmärk on kasvatada teadmisi eesti ja läti keele kohta ning tõsta esile neid, kes on kas tõlke- või teadustööga, samuti keeleõppeprojektiga sellele kaasa aidanud. Auhinna kandidaadiks võib esitada ajakirjaniku, õpetaja, kõrgema õppeasutuse õppejõu või institutsiooni. Auhind asutati 2009. aastal. Keeleauhinna on pälvinud Maima Grīnberga, Guntars Godiņš, Kalev Kalkun, Valts Ernštreits, Livia Vi Vaata lähemalt ›
82
„Ikka veel“ on Carolina Pihelga kõige ilusam raamat. Õieti saanuks alustada ka teisiti: „Ikka veel“ kui kõige valusam Pihelga raamat. Või isegi: kõige vihasem, mis ma temalt lugenud olen. Kui kunagi kirjeldasin siinsamas Sirbis Pihelga loomingut kui pigem introspektiivsele, tunnetuslikule ning väiksele tähelepanu pööravat kirjandust – „tekst justkui tolm“ –, siis alates „Lõikejoonest“ on tema loomingus midagi otsustavalt ja jäädavalt muutunud. „Ikka veel“ on kirjutatud nimelt verega. Kogu oma ihu... Vaata lähemalt ›
69
Margus Kasterpalu on „Vereliini“ lavastanud varemgi, Olustvere mõisa küünis kümme aastat tagasi (Ugala teatri suvelavastus). Toona mängisid isa ja poega vastavalt Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Uus lavastus on vaiksem, väiksem, täpsem ja kompaktsem. Kui kümne aasta eest mängis isa Rice’i Peeter Jürgens ning muusikalise poole kujundas Ain Agan, siis nüüd mängib Jaak Lutsoja akordioni ja kehastab ka isa Rice’i. Heli on peene sõnaga öeldes diegeetiline, tuleb tegevuse seest ning... Vaata lähemalt ›
11
Keemiatööstuse veteran Jaan Mihkel Uustalu kuulub nende inseneride põlvkonda, kelle teadmised ja vaade on vormitud kahes riigis – Rootsis ja Eestis ning kahel ajastul – külma sõja aegses Põhjala heaolus ja 1990ndate alguse noores ja rabedas Eesti Vabariigis. Tema lugu pole pelgalt teadlase karjäärimudel ega rahvusvahelisel tööturul liikumise graafik, vaid palju enamat: see on lugu isiklikult läbielatud tööstusliku keemia uuesti ülesehitamisest Eestis. Lugu, kus tehniline asjatundlikkus põimub usuliste ja ee Vaata lähemalt ›
15
Ott Aardami „Dora-Mia“ pälvis teise-kolmanda koha Rakvere teatri näidendivõistlusel. 7. mail loeti see näidend ette Rakvere teatri kohvikus, osalised Peeter Rästas, Anneli Rahkema ja Rainer Elhi, remarke vahendas lugemise lavastanud Urmas Lennuk. Jälgisin seda veebisalvestusena, kargelt-kergelt distantseeritud ettelugemisel pääses isegi rohkem mõjule teksti põnevus ja pinevus, mitte aga humoorikas tasand, mis Aardami näidendites kunagi ei puudu. Mängupaik keset loodust. Suvel lavastas Maria Peterson „Dora M Vaata lähemalt ›
0
XIV rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU) leidis aset 18. kuni 23. augustini Tartus. Ürituse peakorraldaja oli Tartu ülikool, president soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp. Siinkohal võtan kirjutada mõne sõnaga sellest pikima traditsiooniga soome-ugri foorumist, soome-ugri keelte olukorrast ja tänapäevastest uurimistöö võimalustest. Natuke kongressist Rahvusvahelised fennougristika kongressid said alguse aastal 1960 ning seega on see regulaarselt toimuv rahvusvaheline soome-ugri üritus maailma Vaata lähemalt ›
29
Sveta Grigorjeva „Kliitor on anarhist“ ei luba endast mööda vaadata. Sidrunikollase kogumiku kaanel on Sveta nägu, raamatu tagumisel küljel muu hulgas küsimused „Kas naine võib panna oma näo raamatu kaanele? Aga tagumiku?“. Kaante vahel on valik arvustusi, artikleid ja intervjuusid. Mitmes meediumis tegutsedes ja rohkelt intervjuusid andes jätab Sveta arvustajatele maha tänuväärse leivapururaja, rohkelt vihjeid ja viiteid, mis suunas mõelda tema lavastustest, luulekogudest, muustki. Klaarin ennetavalt ära:. Vaata lähemalt ›
0
Ma olen pikema aja jooksul algatanud hulga vestlusi ChatGPTga, mille olen eri teemade vahel ära kategoriseerinud. Neist kauakestvaim, nüüd juba mitu aastat tagasi alustatud vestlus puudutab isikliku elu väljakutseid ja on täitnud psühholoogiga kohtumiste vahepealset aega. Hiljuti aga avastasin endale ootamatult, et seesama vestlus või jutulõim, kus olin harjunud ennast maha laadima, ent kus tavaliselt lõpetasin rumineerivate mõtetega – head psühholoogi ei asenda tehisaru ilmselt kunagi –, oli hakanud tõrkum Vaata lähemalt ›
29
Quentin Dupieux’d võiks nimetada prantsuse Wes Andersoniks. Mitte et nende lavastajate filmidel peale kuiva absurdihuumori palju ühist oleks, kuid mõlema tööd moodustavad justkui omaette kõverpildi tegelikkusest, absurdse paralleeluniversumi. Oma filmides on Dupieux nöökinud eri žanre, „Teises vaatuses“ on sihikul filmimeedium kui niisugune. Enne filmidebüüti sai Dupieux tuntuks muusikuna artistinime Mr. Oizo all. Elektroonilist muusikat on ta avaldanud aastatuhandevahetusest saati üsna regulaarselt, kord. Vaata lähemalt ›
0
„Pooleldi vereplekkidega kaetud lumme mattunult lamas hiigelsuur tume surnud kogu. [—] See oli suurem kui tema poni, kaks korda nii suur kui kõige suurem jahikoer tema isa koeratallis. „See ei ole ebard,“ sõnas Jon rahulikult. „See on ürghunt. Need kasvavad suuremaks kui tavalised.“ Theon Grejoy ütles: „Viimase kahesaja aasta jooksul pole Müürist lõuna pool ühtegi ürghunti nähtud.“ „Mina praegu küll näen,“ vastas Jon.1 See lõik fantaasiakirjanik George R. R. Martini... Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uus hooaeg saab alguse juustust. „Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgastuda juustu sarnaselt,” pöördub Iiob oma raamatus Jehoova poole. „Vanus ei loe, kui sa just juust ei ole,” teravmeelitses näitleja Billie Burke. Võrdusmärke juustu ja inimese elu vahele on ikka ja jälle tõmmatud. Seda teeb ka USA dokumentalist Ian Cheney oma filmis „Kestvuse kaar”, mis võtab ette põneva teekonna juustude kirevasse maailma... Vaata lähemalt ›
0
Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi laureaat on Eesti Kunstiakadeemia magistrant Katariin Mudist. Stipendiumi pidulik üleandmine toimub 28. augustil Adamson-Ericu muuseumis. Stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini valdkonnas tegutsevaid eesti noori. Sel aastal pälvis 3000-eurose toetuse Katariin Mudist. Katariin Mudist on mitmekülgne kunstnik, kelle loomingut iseloomustab tugev kontseptuaalne raamistik ja tundlik materjalitunnetus. Ta on õppinud Ta Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meediavalvur
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 14:58
Viimane uuendus: 14:54.
Uudiste reiting uuendatud: 14:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)