Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Alates 6. juunist on külastajaile avatud Fotomuuseumi ÖÖgalerii Seek (Väike-Pääsukese 5) Alyona Movko-Mägi isikunäitusega “Soo”. Fotomuuseum avas Tornimäel asuva galerii uue hooaja Eestis ainulaadses ÖÖgalerii vormis. Galerii on suvel avatud esmaspäevast laupäevani, hilistest õhtutundidest kuni uue päeva esimeste tundideni, kella 20–02. Alyona Movko-Mägi isikunäitus „Soo“ on muutnud kivise südalinnanurga korraga mitmeti mõjuvaks, ootamatuid seoseid põimivaks kogemusruumiks. Neli tonni turvast ja haprad kuns Vaata lähemalt ›
0
MIHHAIL TRUNIN: Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik. SVETA GRIGORJEVA: Kas sul on päevad vä? Ehk on aeg see kurikuulus misogüünne küsimus tagasi kaaperdada ning teha menstruatsioonist normaalne jututeema mujalgi kui kodus ja naiste tualettruumis? Johanna Roos, Tsükkel. Toimetanud Carolina Pihelgas. Kujundanud Anna-Liisa Sääsk. Kastani Tänava Kirjastus, 2025. 60 lk. LAURI Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 13.06 kl 18 avavad A-Galerii akendel näitused Bianca Triinu Toots (EST) ja Lynn Batchelder (US). Bianca Triinu Toots “Helist leitud” Bianca Triinu Tootsi kõrvaehted ja kaelakeed toovad esile kuulamise kogemuse. Heliuuringutest inspireeritud ehted on valmistatud filigraantehnikas puhtast hõbedast. Bianca Triinu Toots: “Helilained kui väljaütlemata mõtted. Nad leiavad meid üles köögist, terrassilt, mere äärest, kõrvaltoast. Sammud vanal puitpõrandal. Nad ilmuvad tegevustes ja vaikusehetkedes. Helid is Vaata lähemalt ›
0
21. juunist kuni 28. septembrini 2025 on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud Viktoria Berezina isikunäitus „Mürast moodustuv nägu“, mis kuulub näitusesarja „Noor Tartu“ programmi. Kollaažiseeria sündis 2023. aastal – isikliku kriisi, sõjakogemuse ja identiteedikaotuse järel. Need teosed on loodud olukorras, kus oma peegelpilt tundub võõras ja iga päev algab küsimusega: kes ma olen? See on sõjas kõik kaotanud inimese lugu. Maailm varises hetkega kokku – järele jäid vaid vaikus, mõrad ja... Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe juuninumbris käärime käised üles ja hakkame tegema. Täitsa ise! Selleks pani Aleksander Tsapov kokku isetegija manuaali ja Helena Aadli teekaardi loominguliste kahtluste tihnikust väljumiseks. Henri Kõiv külastab Eesti isetegemise guru Meelis Kihulase töökoda, kus arendatakse käelist julgeolekut ning pakutakse vaimse tervise esmaabi. Isetegemisest sõltuvuses Virgo Siil koostas isetegija apoloogia. Maria Muuk mõtiskleb ühe oma kätega valminud kodu näitel, kuidas kogukondlikkus, materjalide taaskasu Vaata lähemalt ›
0
Professor Tauno Otto on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootmistehnika professor tenuuris ja inseneriteaduskonna arendusjuht. Ta töötab mehaanika ja tööstustehnika instituudis ning juhib integreeritud tehnoloogiate programmi. Lisaks juhib ta Eesti teaduse teekaardi objekti „Nutika tootmise tuumiktaristu“. Tauno Otto peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad tööstuse digitaliseerimist, sealhulgas tarka tootmist, tööstus 4.0/5.0 lahendusi ja digitaalseid kaksikuid. Täheldatud on korrelatsiooni elatustaseme tõusu ja. Vaata lähemalt ›
113
*** ma tegin maailma ma tegin ta ilma pikema plaanita isegi joonist ei teinud ainult moto kirjutasin enne töö algust kriidiga keset taevast: LOREM IPSUM CARPE DIEM LOTERII ALLEGRII AAMEN HURRAA siis panin tööriided selga töönäo pähe tööraadio tööle ja hakkasin pihta kõik tükid millest ma maailma tegin võtsin erinevatest komplektidest värvi poolest sobivad enam-vähem aga kokku käivad ainult jõuga või kui õhtu otsa lunid ja anud veenad ja painad... Vaata lähemalt ›
0
Renate Keerdi „Parasvöö“ vastuvõtt ulatub äärmusest äärmusesse. Pärast esietendust tituleeriti teos ühismeedias nii aasta parimaks kui ka halvimaks teatrikogemuseks, teisel etendusel rõkkas Eesti Draamateatri saal nii naerust kui ka ustest, mis keset etendust lahkuvate vaatajate järel paukusid. Institutsioon osutab vastupanu, nentis kolleeg Madli Pesti tolle etenduse lõppedes. Tõepoolest, ehkki Eesti Draamateater paistab organisatsioonina Keerdi soojalt tervitavat, siis Eesti Draamateater, mis elab publiku. Vaata lähemalt ›
0
Christopher Rajaveer asus Eesti Draamateatris tööle kohe pärast EMTA lavakunstikooli lõpetamist 2016. aastal. Tema seni värskeim näitlejatöö on 10. mail esietendunud lavastuses „Parasvöö“, lavastajaks Renate Keerd. „Parasvöös“ küsitakse, kus asub inimese sisemine parasvöö. Keerd ütleb teatri ajalehes, et tema peas hakkas võrsuma idee üleküllastumisest ja tasakaalust. „Parasvööle“ eelnes luureametniku roll veebruaris samuti Eesti Draamateatris esietendunud Hendrik Toompere jr lavastuses „Ükskord Liibanoni Vaata lähemalt ›
0
13. mail kuulutati välja raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane ja raamat“. Selge see, et lugemisharjumused on enam kui kümne eelmisest lugemisuuringust möödunud aastaga üksjagu muutunud. Nüüdse uuringu eesmärk ongi saada ülevaade eestikeelse kirjasõna tarbimisest ja väärtustamisest praegusel digiajastul: vaadeldakse lugejaskonna muutusi, erisuguseid lugemisviise ja -vahendeid ning ka lugemist takistavaid tegureid. Saadud info abil saavad raamatukogud, koolid, kirjastused ning ka huvirühmad oma tegevust pare Vaata lähemalt ›
0
„Kindlasti on siin aastakümnete jooksul välja kujunenud juba oma nn Pessoa Sõprade Selts,“ alustab Tõnu Õnnepalu oma järjekordset, vahest senistest ühte muhedamat kaassõna värskele Fernando Pessoa kogumikule. Selle väitega peab nõustuma. Too salaselts on olemas. Mõned aastad tagasi Leenu Nigu tõlgitud „Rahutuse raamatu“1 ilmudes oli näha vandeseltslaslikke silmapilgutusi, rõõmuhõiskeid – veel Pessoat emakeeles, lõpuks ometi! Sama on kordunud ka uue lühiproosavaliku puhul. Raamatu nimiloo tõlge on juba ilmun Vaata lähemalt ›
0
Mais esines Tallinnas Taani tuntud arhitektuuribüroo Cobe arhitekt ja tegevjuht Nina Mathiesen. Ta tuli siia selleks, et tutvustada Krulli kvartali ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust ehk kasvuhoonet, mida kavandatakse 1899. aastast pärit masinatööstuse hoonesse, kus toodeti omal ajal metallaparaate ja rasketehnikat. Saksa tööstur Franz Krull avas XIX sajandi lõpus Kalamaja serval metalli- ja masinatööstuse. Vanimad hooned selles kvartalis on pärit aastast 1899. Toodeti aurukatlaid, külmutusseadmeid, põllut Vaata lähemalt ›
5
Möödunud aasta aprillis lähenes kümnele Tartuga seotud eesti kirjanikule kummaline kuju. See oli Loomingu toimetaja, kes tegi ettepaneku kirjutada uus versioon Friedebert Tuglase novellile „Poeet ja idioot“. Põhjust niisuguseks projektiks andis saja aasta möödumine teose esmailmumisest ning selle märgiline koht eesti kultuuriloos. Novellis tegutsev kirjanikukuju Felix Ormusson väljus kiiresti raamatu lehekülgedelt, olles vahel Tuglase alter ego, vahel moodsa eesti kirjaniku arhetüüp, laiemas plaanis aga est Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia „Nahkhiirele“ meeldib lennata privaatselt, 24 karaadiga. Samuti on tal maja väga grandioosne („mi like to fly privati / with 24 carati / also mi casa very / Grandioso“).1 Tegelastel on raha rohkesti („mi money numeroso“) ja nad töötavad vahetpidamata („i work around the clocko“), sest kangest joogist ja metsikutest pidudest toibuda on ju kõike muud kui kerge. Kas vastab aga tõele, et nad muretsevad end mafiooso kombel halliks... Vaata lähemalt ›
0
Paavli kultuurivabriku tuttavasse, sedapuhku reedeõhtusesse hoovi jõudes ei saanud jätta märkamata, et taas on saabunud see kaunis aastaaeg, mil kõik õitseb: maapind on kaetud viljapuudelt pudenenud kroonlehtede ja tagasihoidlikumate puuõiepeprede segust vaibaga, sirelid lõhnavad tugevalt ja ka armastusega hooldatud peenardes, mida külaliste ringi sagivad tossud, ketsid ja tanksaapad vältida üritavad, võib näha mitmesuguseid värve. Kevadise aiaga harmoneerub ka festivali rõõmsameelne punaste nelgi- või roo Vaata lähemalt ›
75
Sõnaveebi järgi tähendab kolonialism muu hulgas teiste riikide või piirkondade hõivamist riikide poolt ning nende sihipärast oma huvides ümberkujundamist.1 Ehkki kolonialistlik mõtte- ja tegutsemisviis näib esmapilgul kuuluvat kuhugi XIX sajandisse, elab see kõigele vaatamata siiski edasi ja mitte üksnes riigi tasandil. Esmapilgul ootamatu kolonialismi avaldusvorm näib olevat ka igapäevaelu see osa, mis haakub ühel või teisel viisil moesõnaga „kogukond“. Kogukond on inimrühm, kes on omavahel seotud nt ühise Vaata lähemalt ›
562
Näituse „Piirideta aineväljadel“ saatetekst lubab hübriidset ja transainelist – nagu nüüd ikka kombeks –, ent muuseuminäitusele valitud tööd sosistavad mulle kõige valjemini kunstniku ja materjali suhtest. Tarbekunsti erialadele omaselt aimub lisaks selgepiirilisele lõpptulemusele ka intiimsemaid kihistusi – teekonda koos materjaliga. Kunstniku ego kohtumas materjali egoga. Oma ERKI/EKA õpingute ajal 1990ndate teisel poolel sattusin murranguliste materjaliuuenduste pöörisesse. Professor Kadri Mälgu tarmuka. Vaata lähemalt ›
108
Kuigi ikka käib kusagil sõda koos sellega kaasas käiva ebainimlikkusega, on siiski kurb, et sõjahirm jõuab samasse kohta tagasi enne, kui vanad haavad on paranenud. Kuigi Ukraina on rohkem kui tuhande ja Gaza rohkem kui kolme tuhande kilomeetri kaugusel, on praegune maailm nii palju väiksem, et kaadrid purustatud linnadest ja elust tunduvad nii käegakatsutavalt lähedal, et kisuvad vaevu marrastunud haavad lahti. Nii neil, kes on sõda oma silmaga näinud, kui... Vaata lähemalt ›
18
Üks hästi kirjutatud raamat tabab hinge ja võib mõtted segi raputada. Tihti ei mõtestata raamatukujundust, fondi- või paberivalikut selle kogemuse osana. Meeleliste aistingutega avab raamat end sõnadest varem, vajutab lõhna, tekstuuri ja värvidega tajule templi. Lapsepõlvest mäletangi ehk sõnadest rohkem tunnet, mida raamat füüsilise objektina kandis. Kergelt kolletunud ,,Seiklusjutte…” vanaema riiulis mõjus pehmete, kehva kvaliteediga lehtedega koduselt, sealsamas kõrval seisis tumesinine A. H. Tammsaare Vaata lähemalt ›
0
Mida aasta ja film edasi, seda kindlamaks saab Wes Andersoni polaarsus. Tema ilmeksimatult äratuntav visuaalne keel, nihkes huumor ja superstaar-näitlejate armaada on vaid nende põhjuste veepealne osa, miks paljud on valmis ka kinnisilmi tema uue filmi poole jooksma, aga suuresti samadel põhjustel on teine kildkond sinefiile Andersoni suhtes jäägitult tõrksad. Õigupoolest liiguvad vaatajad tihti ühest grupist teise: alustad noore filmihuvilisena oma teekonda Andersoni käevangus, aga kui helendava ekraani s Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 14:25
Viimane uuendus: 14:22.
Uudiste reiting uuendatud: 14:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)