Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Lahkunud on teatrikunstnik Helle Janson. Helle Janson sündis 15. oktoobril 1947 Tallinnas. Ta lõpetas 1966. aastal Tallinna 46. keskkooli ja 1974. aastal teatrikunstnik-pedagoogi erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendaja Mari-Liis Küla). Janson töötas aastatel 1966–1967 Riiklikus Kutsehariduse Komitees laborandina, aastatel 1974–1980 Eesti Draamateatris kunstnik-lavastaja ja kunstnik-dekoraatorina ning alates 1980. aastast vabakutselise kunstnikuna. Helle Janson osales […] Vaata lähemalt ›
0
Margus Laidre on eesti ajalookirjutuses suveräänne nähtus – ta on vaba nii oma uurimistöö teema kui ka kirjutamise tempo valikul, teda ei kammitse ei institutsionaalsed ega teadusbürokraatlikud raamid või mis tahes projektipõhised kohustused. Juba seetõttu mõjuvad tema teosed värskendavalt ning rikastavad ja mitmekesistavad üldist pilti. Laidre raamatud paistavad kõik silma mahukusega ning ka tema värskeim […] Vaata lähemalt ›
3
Signe Kivi näitus „Signatuur“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 2. III. Selle artikli pealkirjas väljendatu pole üksnes tautoloogia (ilu saabki ju olla ainult töö tulemus), vaid ka ülitõde ehk üks inimese pilgu paratamatusi ja tõsiasju. Signe Kivi tagasivaataval näitusel „Signatuur“ meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis on vaadata muudki, kuid pidagem meeles, et tarbekunstnik tegeleb ennekõike ikka ilutööga. […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Tüdruk nõelaga“ („Pigen med nålen“, Taani-Poola-Rootsi 2024, 123 min), režissöör Magnus von Horn, stsenaristid Magnus von Horn ja Line Langebek Knudsen, operaator Michał Dymek, helilooja Frederikke Hoffmeier. Osades Vic Carmen Sonne, Trine Dyrholm, Besir Zeciri, Joachim Fjelstrup jt. 23aastane Karoline (Vic Carmen Sonne) on vaesuse ja näruste sotsiaalsete olude lõksus. Vaatamata kindlale töökohale õmblusvabrikus ei […] Vaata lähemalt ›
38
Hans-Thies Lehmann, Postdramaatiline teater. Tõlkinud Tiina-Erika Friedenthal, toimetanud Luule Epner ja Madli Pesti, keeletoimetanud Mari Tuuling, nimeregistri ja bibliograafia koostanud Ene Paaver, kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Teatriliit, 2024. 355 lk. Pole liialdus väita, et saksa teatriuurija Hans-Thies Lehmanni (1944–2022) 1999. aastal ilmunud „Postdramaatiline teater“ („Postdramatisches Theater“) on viimasel kolmel kümnendil rahvusvahelist teatriuurimist enim mõjutanud teos. […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke. Foto Piia Ruber Margus Laidre „Ars moriendi – ars amatoria“ Hans-Thies Lehmanni „Postdramaatiline teater“ Signe Kivi näitus „Signatuur“ mängufilm „Tüdruk nõelaga“ In memoriam Helle Janson Jüri Martin David Lynch Vaata lähemalt ›
0
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid Raivo Soosaar, „Automaks – halvasti esitletud hea maks“ Kunstiakadeemia rektorikandidaadid Intervjuu VAT-teatri juhi Aare Toikkaga Mart Saarma, „Akadeemia roll“ Mele Pesti, „Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda“ Kaur Garšnek , „Kui muusika pole tellija materjalist“ Triinu Tamm ja tõlkija Heli Allik Louis-Ferdinand Céline’i „Sõjast“ Kurmo Konsa, „Lugu pärandiks saanud raamatust“ Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 66 ning spordipreemiatele 46 kandidaati. Preemiate saajad kinnitab vastavalt komisjonide ettepanekutele valitsus ning tunnustused antakse üle 19. veebruaril kell 13 Eesti esindushoones. Kolmele kultuuripreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest esitati 36 ning viiele aastapreemiale 2024. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest 30 kandidaati. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe […] Vaata lähemalt ›
0
TOSIN KAKS. Ehk mulje Tallinna linnast maikuus 1998, maikuus 2010 ning maikuus 2022 Tallinna arengu üks järjepidev arhiveerija Dan Mikkin on jäädvustanud fotole pealinna märgilised kohad kahe kaheteistkümne aastase vahega. Mikkin pildistas Tallinna vaateid iga kord täpselt samast kohast, sama rakursi ja võimalikult sarnase valgusega, jäädvustamaks muutuseid linnaruumis. Kokku on Mikkin üles võtnud 80 asukohta üle […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium andis üle konkursi „Kultuurisõber 2024“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid A. Le Coq, Mait Rõõmusaar ning Anna Elam, Peter Elam Håkansson ja LaSpa Group. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse said tehnoloogilise kunsti talu Maajaam eestvedajad Mari-Liis Rebane ja Timo Toots. „Näeme nii Eestis kui ka mujal […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Arvo Pärt 90 avakontsert: Vox Clamantis“ 12. I Arvo Pärdi keskuses. Ansambel Vox Clamantis, kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve. Kavas Arvo Pärdi a cappella kooriteosed ja gregoriaani antifonid. Eesti kultuuriloos on vähe nimesid, mille tähendust saaks võrrelda Arvo Pärdi omaga. Tema looming on mõjutanud Eesti ja kogu maailma muusikakultuuri. Alanud aastal tähistatakse maailmakuulsa […] Vaata lähemalt ›
105
Vana komparteilase tunneb käteldes hõlpsasti ära. Pöial-täitapp võib ta terekäes ka olemata olla, aga potilapp ja pikkpeeter on igaveses armastuses teineteise ümber väändunud nagu yin ja yang. Imelik nagu. Aga selle põhjus pole sugugi kõiksuse paratamatus korralduses, vaid puhtas pragmaatilises ebausus, pettuses ja enesepettuses. Nagu neile juba pioneerilaagris õpetati: miski, mida teed või väidad, ei […] Vaata lähemalt ›
39
Olukorras, kus konservatiivne hüsteeria on taas meedia üle valanud tavapäraselt nõmeda jauramisega ühe telesaate pärast, hakkas mind sügavalt huvitama selle fenomeni psühholoogiline mõõde. Ultrakonservatiivide näol on tegemist seltskonnaga, kellele näib, et nende vastasleer koosneb vikerkaarevärvilistest lumehelbekestest, kes iga asja peale solvuvad ja tahavad nende sõnavabadust piirata ning pehmeid väärtusi kehtestada. Kõik on liberaalid ja kommunistid […] Vaata lähemalt ›
14
Sel nädalal esitleti Suurbritannias uut kahenaelast münti. Kui mündi ühel küljel on kujutatud praegust riigipead Charles III, siis teine on pühendatud George Orwellile, kelle surmast möödub tänavu 75 aastat. Orwelli loomingut sümboliseerib mündil silm, mille vikerkest ja pupill meenutavad kaamera objektiivi. Vikerkestale on kirjutatud romaanist „1984“ pärinev tsitaat „suur vend valvab sind“. Teine kuulus tsitaat on […] Vaata lähemalt ›
0
Oma võimu punkritest riigimehed kordavad – „julgeolek“ „kodumaa“ „julgeolek“ „kodumaa“. Iina Gyldén Kultuurivaldkonna kärbete juures hämmastab aina, kuidas neid püütakse selgitada julgeolekuga. Sõda Ukrainas on toonud kaasa majandusliku ebakindluse, kuid kultuur on ju ometigi koht, kus saame end enesekindlalt tunda, et kuulume kuhugi – nii Eestis kui mujal maailmas, nii väiksemas kui suuremas mastaabis. Ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
Kui keegi oleks eelmise aasta alguses öelnud, et aasta kiidetuim animafilm – kiidetumaid filme üldse! – tuleb Lätist, võinuks ilmselt silmi pööritada. Siis aga esilinastus Cannes’i filmifestivalil „Vooluga kaasa“1, lõunanaabrite Prantsusmaaga koostöös toodetud sõnatu lugu veeuputuse keskele sattunud kassist. Maailma mainekaimale filmifestivalile jõudmine oli alles algus, sest sealsetele kiidusõnadele on järgnenud hulk auhindu festivalidelt üle […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril anti Ülo Pikkovile filmi „Õmblusmasin“ (2024) tegemise eest üle Eesti vanim filmiauhind Neitsi Maali, mida annab alates 1993. aastast välja Eesti Filmiajakirjanike Ühing. „Õmblusmasin“ on avalikke ja isiklikke arhiivimaterjale meisterlikult kasutav animeeritud dokumentaalfilm režissööri vanavanaema üle saja aasta tagasi toimunud uskumatust teekonnast Petseri ja Kiievi ohtlikust segadusest Nõmme mändide alla. Film on saadaval […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril tähistasime August Gailiti 134. sünniaastapäeva ning ühtlasi ka tema, suure kirjaniku ja Eesti patrioodi ning tema abikaasa Elvy Gailiti kojujõudmist. Sellesse paari ruutmeetrisse mullapinda, kus puhata saamise võimatust August Gailit 1952. aastal ilmunud essees „Inimesed on nagu nisuväli“ kahetses. Nüüd on see vabadus ja võimalus olemas ning Gailitid on leidnud oma puhkepaiga männikus, kus ees […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Mart Velsker avaldas 2017. aastal eesti päraluule (või luulepära) antoloogia „Eesti luuleilm II“, olin veendunud, et sellest paremat kogumikku ei suuda keegi kokku panna. Kuid võta näpust: Doris Kareva hüppas üle Mart Velskri varju ja eesti metsaluule antoloogia „Südames laulavad metsad“ tundub isegi veel vägevam saavutus. Neid kahte antoloogiat ühendab see, et mõlemad raamatud on natuke […] Vaata lähemalt ›
0
Pealkirjas figureeriv „sajand“ viitab tõsiasjale, et alanud aasta 18. jaanuaril möödub prantsuse megamõtleja Gilles Deleuze’i (1925–1995) sünnist 100 aastat – väärikas tähtpäev igatahes. Kuid tegu pole pelgalt ühe vaimuhiiglase juubeli andunud pühitsemisega. „Sajand“ viitab siin ühtlasi Michel Foucault’ vallatule märkusele, et „võib-olla ühel päeval saab sajand olema deleuze’lik“ („un jour peut-être, le siècle sera Deleuzien“). […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 4 |
Õhtuleht
|
13% 4 |
Saarte Hääl
|
10% 8 |
Kroonika
|
7% 2 |
Uued uudised
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.12.2025 09:43
Viimane uuendus: 09:40.
Uudiste reiting uuendatud: 09:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)