Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Riste Sofie Käär on Hiiumaalt pärit kirjanik, muusik ja kriitik. Ta on õppinud teoloogiat ja graafilist disaini. Kääri loomingut on ilmunud väljaannetes Värske Rõhk, Müürileht, Vikerkaar, Looming, Edasi jm. Ta on avaldanud luulekogud „Elektrikujulised asjad“ (2022) ja „post post traat traat elekter!“ (2023) ning kasseti-plaadi „Supipäev“ (2023). Riste Sofie Käär lööb kaasa ansamblis Avemaria ning on tegev ka teatri vallas: sel kevadel tuli Von Krahli teatris lavale tema ja Elo... Vaata lähemalt ›
230
Veel kord … Kui intellektuaali noorusaeg langes üheksakümnendatesse, siis küllap paelus teda ka postmodernism. Märksõna tegi lennukat karjääri nii humanitaar- ja sotsiaalteadustes kui ka kultuurikriitikas, näiteks võib meenutada, et varane Hasso Krull tõlgendas koguni Hando Runnelit postmodernistina.1 Ent nüüd on pea konsensuslikult levinud arusaam, et postmodernism on läbi saanud. Möödunud aasta lõpul meenutati kadunukest Tartus suurejoonelise sümpoosioniga, mis talletati õnneks ka kultuurilukku.2 Esimese. Vaata lähemalt ›
18
Veel kaua aega enne seda, kui igaüks sai olla siin hiphopimaailmas kes tahes, valitses scene’is tugev tõsipeade kultuur. See tähendas seda, et uued tegijad võeti mängu ainult kindlate reeglite järgi ning igaüks isegi ei sobinud räppariks. Praegu … on aga lood teisiti. Elame maailmas, kus igaüks võib teha, mida tahab, ja olla, kes tahes – mis pole tingimata halb. See näitab, et maailm on muutunud avatumaks ja võimalusi on rohkem.... Vaata lähemalt ›
21
Tegid magistrikraadi Tartu ülikoolis kunstifilosoofia alal, oled olnud ka vahetustudeng kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis, kus said omajagu arhitektuuriajaloo loenguid. Doktorantuuris spetsialiseerusid teatriteadusele, doktoritöö on lõpetamisel. Sa pole varem otseselt ruumiloome valdkonna asutust juhtinud, kuidas tekkis mõte arhitektuurikeskuse juhiks kandideerida? Mõte sai alguse siis, kui õppisin 2023-2024 Soomes Aalto ülikoolis kultuuri ärikorraldust „Business of Culture“ programmis Põhja- ja Bal Vaata lähemalt ›
14
Kava vaadates võib tekkida küsimus, mis seob itaalia barokki, hilisromantismi, modernismi ja nüüdismuusikat ning miks on valikusse sattunud just nende heliloojate looming. Britten ja tema õpetaja Bridge on mõjutanud nii Kõrvitsat kui ka Dondereri ning just nende nimed kerkisid kava koostamisel esile.* Samuti võib nelja helilooja muusikalises väljendusviisis ja esteetikas leida mõningaid paralleele: kõigile neile on iseloomulik teatav poeetiline tundlikkus ja muusikaline lüürika. Ehkki kontserdil kõlas vaid. Vaata lähemalt ›
0
Muinasjuttude uusversioonid on moes. Alles äsja koperdas mööda kinosid Disney taaskäitlus „Lumivalgekesest“1. Norra lavastaja Emilie Blichfeldt on nüüd ette võtnud vähemalt kahe tuhande aasta taguste juurtega, vendade Grimmide läänestatud jutustuse klaaskingakesega neiust, keda enamasti tuntakse Tuhkatriinuna. Ka sellest on loomulikult olemas Disney versioon: lugu vaesest kaunitarist, kurjast kasuemast, õilsast printsist, appi tõttavast võluväest ja kõrvitsaks muutuvast tõllast. „Inetu kasuõde“ on Disney võ Vaata lähemalt ›
0
Maikuu kontserdielu oli ootuspäraselt tihe: hooaja lõppkontserdid, sekka veidi ärevamat laadi kontserteksamid, kolme hilisõhtut hõlmav Eurovisioni lauluvõistlus ja nagu kevadist õietolmu hakkas lendlema ka potentsiaalseid suvehitte. Muusikaelu ülevaateks valmistudes tuleb esmalt lahti saada suurest ahastusest, sest kolm või neli kontserti ühe õhtu jooksul on vähemasti maikuus täiesti tavapärane – raske südamega tehtud valik piirdub siinkohal vaid pealinnas toimunuga. Ja veel – ehkki toidupoe iseteenindusk Vaata lähemalt ›
29
Loodusteemalistel näitustel märkan ma tihti, et minu positsioon erineb kunstnike omast ühes kindlas aspektis väga tugevalt. Ja üsna samamoodi tunnen ma ennast ka selleteemalistel konverentsidel, kus otsitakse väljapääsu sellest umbkotist, kuhu me sattunud oleme – et looduse olukord üleüldse läheb kogu aeg halvemaks, hoolimata sellest, et looduse probleemidest saadakse aru üha paremini. See positsioonierinevus on kõige lihtsamini kokku võetav järgnevalt: mulle tundub, et inimesed, kes tunnevad looduse pärast Vaata lähemalt ›
3
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas füüsiline helikandja – olgu CD, vinüül, kassett või veel miski muu – ja pilvest ehk voogedastusplatvormidelt leitav muusika on raamatu eri vormide veenev analoog (liiatigi need ju ka ei välista üksteist), on selle üle raamatuaasta tuules pasli Vaata lähemalt ›
42
Otsustasin pärast järjekordset lõppematut (doom)skrollimist Facebookis ja Instagramis – et mulle aitab. Kuhu läheb mu aeg ja mis saab kord mu pöidlast, kui sedasi jätkan? Alates eelmise aasta sügisest märkan, et veedan online’is rohkem aega kui kunagi varem ja kui mulle varem meeldis muu hulgas end teistele tutvustada kui kedagi, kes kunagi eriti ei satu millestki sõltuvusse, siis tunnistan, et ühismeediast on saanud miski, mida on väga raske „maha jätta“.... Vaata lähemalt ›
0
Parimat osa sõjapidamisest nimetatakse sõjakunstiks ja ikka asja pärast. Olgugi argipäev lahinguväljal jõle ja verine tihutöö, kui sinna saabub kunstnik, sünnib midagi ilusat, meeldejäävat ja originaalset. Just sellise järjekordse teose kinkisid Ukraina sõjakunstnikud maailmale vaatamiseks ja arutamiseks läinud nädalavahetusel, kui korraldasid efektse rünnaku Venemaa sügavuses paiknevatele sõjalennuväljadele. Publik ahhetas ja kriitikud-analüütikud on tõotanud selle loo kirjutada kõigisse õpikutesse ja ajal Vaata lähemalt ›
21
Mõeldes innovatsioonile, tulevad sageli esimese asjana silme ette laborikitlites teadlased, moodsad tehnoloogiaettevõtted, tänavatel liikuvad isejuhitavad autod või pakirobotid. Innovatsioonist rääkides keskendutakse sageli sellele, mis see on: uued tehnoloogiad, tooted ja teaduslikud läbimurded. Kuid liiga tihti unustatakse, kuidas ja miks – kuidas uued ja murrangulised ideed tekivad ning miks need õnnestuvad või ebaõnnestuvad. Innovatsioon ei ole ainult originaalse insenerimõtte ja tipptasemel laboritöö t Vaata lähemalt ›
106
Cannes’is oli Eestil tänavu taas tähelepanuväärne aasta. Lisaks kahele märkimisväärsele saavutusele, milleks olid Natalja Mirzojani kolmanda koha võit alaprogrammis „La Cinef“ lühianimatsiooniga „Lumi saadab meid“ (2025) ja Sander Joone uue animaprojekti „Jänesjuus“ valimine parima filmiesitluse ehk pitch’i auhinnale programmis „Cinéma de demain Focus WiP [Work in Progress]“, oli Cannes’is eesti filmiasja ajamas mitmeid veel avalikkusele seni tundmatuid tegijaid, nende hulgas ka end Eestiga sidunud Ukraina. Vaata lähemalt ›
0
Konstantin Kuningas vestleb Christopher Rajaveerega Kaarel Vanamölder, Madli Vanamölder, „Kolonialism ja kogukond“ Lisete Velt, „Õnnelik mai“ Andrus Laansalu, „Mis siis, kui kõik teised on võõrad?“ Tiina Randma-Liiv, Anu Realo, „Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator“ Intervjuu arhitektuurikeskuse uue juhi Kristiina Reidolviga arhitekt Nina Mathieseniga ukraina produtsendi Alex Gaponiga TTÜ tootmistehnika professori Tauno Ottoga luuletaja Riste Sofie Kääriga Vaata lähemalt ›
0
28. mail avatud EKA iga-aastase lõputööde festivali TASE avamisel kuulutati taas välja noore kunstniku, noore disaineri ning noore tarbekunstniku preemiate laureaadid.Noore kunstniku preemia said graafika eriala bakalaureuseõppe tudeng Helena Pass ning kaasaegse kunsti magister Viktoria Martjanova. Endoveri stipendiumi pälvis maali eriala bakalaureuseõppe tudeng Rebecca Norman töö “Laetud tühjus” eest. Viktoria Martjanova videoteos “Visiit” on installeeritud lakoonilise esteetikaga ülekuulamisruumi meenutav Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuuri nõukogu valis sihtasutuse uueks juhiks Liisi Aibeli. Liisi Aibel on lõpetanud Tartu Ülikooli teatriteaduse erialal ning töötanud seni Eesti Teatri Agentuuris välissuhete koordinaatorina. Uus juht nimetati ametisse kolmeks aastaks. Nõukogu esinaise Tiina Rebase sõnul oli konkurss väga tasavägine: “Eesti Teatri Agentuuril on käsil mitmed suured ja pikaajalised projektid, seetõttu leidis nõukogu, et on väga tervitatav, kui uus juht tuleb hästi kokkutöötanud kollektiivi seest. Liisi tunne Vaata lähemalt ›
0
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon otsustas käesoleval aastal tunnustada Ilmapuu auhinnaga kaht soome-ugri aktivisti: Natalia Ermakovi pühendunud ja laiahaardelise tegevuse eest soome-ugri rahvaste kultuuride elavdamise ja tutvustamise eest Eestis ja Euroopas ning soomlast Esa-Jussi Salmineni hõimurahvaste kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatusliku töö eest. „Ilmapuu auhind loodi 2010. aastal selleks, et tunnustada omariikluseta, eelkõige Vene Föderatsioonis elavaid hõimurahvas Vaata lähemalt ›
0
Tartu Ülikooli senat valis täna, 30. mail TÜ Viljandi kultuuriakadeemia uueks direktoriks Ott Karulini. Eksperdikomisjoni esimehe ja humanitaarteaduste valdkonna dekaani Anti Selarti sõnul paistis Karulin silma Viljandi kultuuriakadeemia toimimist puudutavate teadmiste poolest. Samuti tajub ta hästi akadeemia ees seisvaid valikuid. „Tema välja pakutud arengusuund oli kõige konkreetsem, selge tegevusplaaniga ja kultuuriakadeemia praeguseid väljakutseid arvestav,“ sõnas Selart. Ott Karulin leidis, et Viljandi Vaata lähemalt ›
0
Olen nelja-aastane ja minu kodu elutoa laua ümber on laeni ulatuvad toekad raamaturiiulid. Need pole veel pungil ja peale raamatute mahub sinna muudki. Ronin peitusemängu ajal laua peale ja poen sealt riiulile. See hoiab mind hellalt ja kellelgi ei tule pähe mind nii kõrgelt otsida. Kui ma poleks praeguseks nii suureks kasvanud, siis peidaksin end teinekordki selle rüppe. Olen nelja ja poole aastane ja kuigi ma ei oska veel hästi... Vaata lähemalt ›
0
Homme, 31. mail astub festivalil „HeadRead“ üles prantsuse kirjanik ja sotsioloog Édouard Louis. Eesti keeles on ilmunud kaks tema teost: „Muutuda: meetod“ (tlk Tõnu Õnnepalu) ja „Kes tappis mu isa“ (tlk Heli Allik). Sirbil on au avaldada kirjaniku ja tõlkija vestlus. Aitäh teile! – Toim. Võib ette kujutada, et te saate iga päev kümneid kutseid. Miks nõustusite Eestisse tulema? Kui „Muutuda: meetod“ Eestis eelmisel aastal avaldati, sain lugejatelt palju sõnumeid,... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 14:25
Viimane uuendus: 14:22.
Uudiste reiting uuendatud: 14:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)