Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Eestis käib ringi üks tont – tont nimega Gilles Deleuze. Ta kummitab kunstiinimesi nagu loogu, kollitab pelglikke tudengihakatisi, vaevab isemõtlejate vanemat generatsiooni, ahistab keeleuimas ilmaparandajaid-intellektuaale, seisab põiki ees kõiksuguseil meelesõelujail, muusatentsikuil, linnuvaatlejail, geoloogidel, tüütab jabural moel voogaskeldavaid analüütilisi filosoofe, eetikuid-esteetikuid-esoteerikuid-eshatoloogikuid, üldse kõiki -kuid, kiibitseb aina semiootikute pärlimänge, kirjauurijate hieroglüü Vaata lähemalt ›
3
Von Krahli teatri ja EMTA lavakunstikooli „Vahe aeg“, lavastaja Mart Koldits, lavastaja sõber Tiina Tauraite, kunstnikud, heli- ja valguskujundajad Kalle Tikas ja Mart Koldits, dramaturgid Joosep Lõhmus ja Maarja Moor, dramaturgide juhendaja Siret Campbell. Mängivad Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina […] Vaata lähemalt ›
0
Ryoji Ikeda isikunäitus, kuraator Kati Torp. Eesti Rahva Muuseumis kuni 2. III 2025. Nelja aasta eest esitleti Kumus rahvusvahelist kunstiprojekti „Murtud sümmeetriad“, mis tagasivaates tundub olevat justkui kontseptuaalne eellugu Jaapani visuaal- ja helikunstniku Ryoji Ikeda isikunäitusele nüüd Eesti Rahva Muuseumis. Tollel Kumu näitusel leidus mitmeid remix’i tunnuseid – kunstnikud mõtlesid uuesti läbi selle, mille oli […] Vaata lähemalt ›
0
Aastavahetuse paiku on kombeks mõelda tehtule ja ka tulevikule – huvitav, mida toob järgmine aasta ja kuhu maailm võiks pikas perspektiivis suunduda? Tegutseva maastikukujundaja ja ruumiplaneerijana on põnev proovida ette aimata globaalseid suundumusi. Mulle tundub, et üllatavalt vähe on seni räägitud iseliikuvate sõidukite tulemisest ja sellest, kuidas võiks nende kasutuselevõtt mõjutada igapäevaelu ning linnaruumi. Rakendusuuringutest […] Vaata lähemalt ›
5
2024. aasta oktoobri alguses kerkis nädalaga Balti jaama, Vana-Kalamaja tänava sihile, väljakule, sinna, kus bussi oodatakse, paviljon „Aega pole raisata“. Sellest räägiti enam, kui oleks oodanud, ja sellel on sisu rohkem, kui esialgu paistab. Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades on enamik ootepaviljone standardsed ja sarnased, ühe ettevõtte kataloogist võetud ja raamlepinguga rajatud. Näiteks Tallinnas […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus peeti Tallinnas konverents, kus räägiti maa-aluse ruumi paremast kasutamisest. Teiste hulgas astus konverentsil üles rootsi arhitekt Albert France-Lanord, kes on Stockholmi endisesse tuumavarjendisse kavandanud Wikileaksi peakorteri. Sa oled pärit Prantsusmaalt, kuid elad ja töötad praegu Stockholmis. Millised elu keerdkäigud sind sellesse Põhjala riiki viisid? Stockholmis oma büroo pidamine pole olnud mu eesmärk, […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo künnab juba aastaid põldu, mis kogub Eestis järjest tähtsust, nimelt on tema valdkond sügavalt rakenduslik, andmata karvavõrdki järele alusteadusliku oivalisuse osas. On võtnud aega, et meie teadus- ja innovatsioonipoliitika kujundajad mõistaksid, et kogu maailma tippu kuuluvat alusteadust Eesti-sugune mikroriik rahastada ei suuda. Ei ole ju olemas […] Vaata lähemalt ›
35
Külastasin detsembris Norras Põhja-Jäämere kaldal Nordlandi maakonnas asuvat Bodø linna, mis sarnaselt Tartuga kandis 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja asub saamide põlisalal. Lule saami keeles kannab see küll helisevat Bådåddjo nime, kuid rahvana teatakse saamidest ikka veel vähe. Ometi kõneldakse just selles piirkonnas nii põhja-, lõuna-, Lule, Pite kui ka Ume saami keelt. Saami […] Vaata lähemalt ›
67
Näitus „Ingerlased – peidetud lood“, kuraatorid Kristel Aimee Laur ja Toomas Järvet. Juhan Kuusi dokfoto keskuses kuni 9. III. „Ja aja jooksul [—], tekkis sellest Liivimaa kristlastele ja eriti narvalastele nii palju igasugust kiusu ja nuhtlust, mida lühidalt, ent piisaval määral küll kirja ei saa panna.“* Kius ja nuhtlus. Nende Balthasar Russowi sõnadega saab enam-vähem kokku […] Vaata lähemalt ›
3
Paljud eesti rahva tütred ja pojad on leidnud omale elukaaslase välismaalt. Ka mu enda tütar leidis Saksamaalt abikaasa, olen kahe lapse vanaisa. Pean kohe ütlema, et väimees on haritud ja suhtub hästi eesti keelde. Teataval tasemel õpib ja räägib ta eesti keelt ka ise. Kohtume tütre perega aastas ligikaudu kolmel korral ja kokku umbes kuu […] Vaata lähemalt ›
0
Raamaturiiul on omal kombel inimese elutee kaardistaja. Selle korrastatud, ent vahel ka korrastamata või suisa lõpuni täitmata ridadest vaatavad vastu tema mõtted, unistused ja väärtushinnangud – nii need, mis olid, kui ka need, mis teda praegu juhivad. Vahel ilmuvad raamatud inimese ellu õigel hetkel, peegeldades midagi, mida ta ei ole iseendale veel teadvustanud. Kas see […] Vaata lähemalt ›
18
CD „Ester Mägi. Kogutud teosed naishäälele“ esitluskontsert 11. I Arvo Pärdi keskuses. Maarja Purga (metsosopran), Mari-Liis Vind (flööt), Valle-Rasmus Roots (tšello), Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Sten Lassmann (klaver). Kärpe-eelne aasta 2024 jääb ajalukku ka eesti muusikapärandi jäädvustamise rekordaastana. Maikuus ilmus Andres Kaljuste ja Sophia Rahmani album Heino Elleri viiuliteostega. Septembris järgnes eesti tšellomuusika album „Estonian Cello“, […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Õpetatud naised“, autor Molière, tõlkija Ants Oras, lavastaja Priit Strandberg, kunstnik Lilja Blumenfeld, helilooja Valter Soosalu, koreograaf Marika Aidla, valguskunstnik Fredi Karu, videokujundaja Tom Tristan Kidron. Mängivad Mart Toome, Hele Kõrve, Maiken Pius, Maris Nõlvak, Mikk Jürjens, Anu Lamp, Märt Pius, Priit Pius, Sandra Uusberg ja Anna Mazurtšak. Esietendus 29. XI 2024 Salme kultuurikeskuse suures […] Vaata lähemalt ›
36
6. jaanuaril lahkus meie hulgast endine Endla teatri näitleja, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate liidu liige Margus Oopkaup. Margus Oopkaup sündis Kuressaares 1959. aastal. Pärast 1977. aastal Kingissepa I keskkooli lõpetamist õppis ta mõnda aega Tallinna merekoolis ning alustas siis näitlejaõpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikoolis, mille lõpetas 1982. aastal. Aastail 1982–2000 oli Oopkaup Pärnu Endla […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Laulu pidu. Piret Rips-Laul 60“ 11. I Pärnu kontserdimajas. Solistid Hanna-Liina Võsa (õhtujuht ja hääl), Tõnis Sarap (õhtujuht ja hääl), Arete Kerge (sopran), Hans Christian Aavik (viiul), Heli Sommer (tšello), Piret Rips (klaver) ja Marii Heleen Matesen (klaver), Pärnu kammerkoor, segakoor Endla, Üle-eestiline neidudekoor Leelo, Eesti Raadio Laste Laulustuudio lastekoor, Pärnu Linnaorkester, dirigendid Elo […] Vaata lähemalt ›
0
Akadeemilise teatri „Naeru akadeemia“, autor Kōki Mitani, tõlkija Margit Juurikas, lavastaja ja muusikaline kujundaja Kristo Viiding, kunstnik Ivo Uukkivi, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Ivo Uukkivi ja Martin Kõiv. Esietendus 30. XI 2024 Tallinnas Kanutiaia huvikooli teatrisaalis. Kirjutades lavastusest, mis läbi huumori katsub lahata komöödia kirjutamist, tahaksin instinktiivselt pöörduda huumori põhitõdede või reeglite […] Vaata lähemalt ›
57
Ave Palmi ja Marianna Liigi näituse „Uduna hääbuv“ kontserdiõhtu 12. I ArtDepoo galeriis. Theodor Sink (tšello), Marianna Liik (live-elektroonika) ja Kenn-Eerik Kannike (helirežii). On vaikne pühapäev. Jalutan sihikindlalt läbi lumise Kalamaja plekitööstuse kompleksi poole. Kohale jõudes selgub, et ajad on muutunud ja endisest tööstushoonest saanud osaliselt kunstigalerii. Astun sisse. Neid kahte reaalsust lahutab vaid paar aastakümmet. […] Vaata lähemalt ›
59
Kõigel on oma kindel eesmärk – ka siis, kui me sellest ise veel ei tea … Karl Ristikivi, „Rooma päevik“1 … igaüks, keda me kuskil juhuslikult kohtame ja kes meile meelde jääb, on märk ja sõnum tulevikust. Mis märk või mis sõnum, eks see selgubki tulevikus. Viivi Luik, „Varjuteater“2 Kes ei teaks eesti kirjanduse kaht Karli: Ristikivi […] Vaata lähemalt ›
0
Mihkel Kleisi isikunäitus „Seestunud klombid“ GÜ galeriis kuni 27. I. Elul on kombeks riimuda. Mitte suures ajaloolises plaanis (à la “esmalt tragöödia ja siis farsina“), vaid just üksikisiku omailma tasandil. See protsess toimib kuidagi tähelepanu kaudu. Kui ollakse midagi juba märganud – eriti kui see miski, mida ei pruugita üldse mõistagi, kuidagi ka kõnetab –, hakkab seesama miski […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel Arvo Pärt. Foto Priit Grepp Janika Kronbergi „Kolm Karli“ CD „Ester Mägi. Kogutud teosed naishäälele“ esitluskontsert kontsert „Laulu pidu. Piret Rips-Laul 60“ Ave Palmi ja Marianna Liigi näituse „Uduna hääbuv“ kontserdiõhtu Mihkel Kleisi näitus „Seestunud klombid“ Tallinna Linnateatri „Õpetatud naised“ Akadeemilise teatri „Naeru akadeemia“ In memoriam Margus Oopkaup Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 4 |
Õhtuleht
|
13% 4 |
Saarte Hääl
|
9% 7 |
Kroonika
|
8% 3 |
Uued uudised
|
7% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.12.2025 10:18
Viimane uuendus: 10:14.
Uudiste reiting uuendatud: 10:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)