Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Riigi teaduspreemiate komisjonile esitati 2025. aasta teaduspreemiate määramiseks järgmised kandidaadid: ELUTÖÖPREEMIA pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Välja antakse kuni üks preemia 65 000 eurot. Kandidaadid: Talis Bachmann, Tartu Ülikool Jaan Eha, Tartu Ülikool Eve Kikas, Tallinna Ülikool Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum Margus Lopp, Tallinna Tehnikaülikool Mihhail Lotman, Tallinna Ülikool Peeter Nõges, Eesti Maaülikool Toomas Rang, Tallinna Tehnikaülikool […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakna näituseaknal on 7. veebruarini graafik Väino Tõnissoni 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus tutvustame aastatel 1969-1975 valminud puu- ja linoollõike tehnikas graafilisi lehti. Kunstniku põhitöö oli raamatute illustreerimine, neist paljud kirjeldasid Eesti loodust (Jüri Piik “Matsalu roostikus” ja “Tagametsa tiivuline pere”, Johannes Piiper “Rännakuid Eesti radadel” I-II jne.). Sama teema kandus üle ka tema vabagraafikasse. […] Vaata lähemalt ›
0
Annika Lõhmus, „Arvo Pärdi juubeliaasta avaakord“ Andrei Liimets vestles Läti filmitegija Matīss Kažaga Johannes Lõhmus vestles Neitsi Maali laureaadi Ülo Pikkoviga Janika Kronberg, „Mr. Ge kojujõudmine“ Sirel Heinloo, „Väikesed kultuuriühendused ongi julgeolek“ Jüri Lipping, „Deleuze’i sajand“ Kadi Tuul, „Kas iseliikuvad sõidukid teevad linnaplaneerimises revolutsiooni?“ Merle Karro-Kalberg vestles rootsi arhitekti Albert France-Lanordiga Margus Maidla vestles Tartu ülikooli polümeersete mate Vaata lähemalt ›
0
Eesti Maalikunstnike Liit koostöös Helsingi Kunstnike Liidu ja Galerii Arkaga (Leedu) avavad 15. jaanuaril kell 17 Tallinnas Pärnu maanteel ARSi projektiruumis näituse „Pinna All. Keskkonna ideoloogiad“. Tegemist on 2023. aastal käivitatud FinBalt koostööprojekti kolmanda näitusega. Eestit, Soomet ja Leedut ühendavad meri, loodus ja geopoliitika on märgilisteks alustaladeks, mis annavad hea põhjuse riikidevaheliseks kunstialaseks koostööks: elukeskkonda käsitlevate poeetilis-analüütiliste sõnastuste […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusarhiiv kuulutab välja toetuste taotlusvooru väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud tegevuste rahastamiseks. Konkurss on osa üleilmse eestluse programmi tegevuskavast. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. veebruar 2025 (kaasa arvatud). Toetusteks eraldatud kogusumma on 118 000 €. Konkursile on oodatud projektid, mille eesmärk on: väliseesti kultuuripärandi kaardistamine, kogumine, korrastamine ja kättesaadavaks tegemine; väliseesti kultuuripärandi […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 13. jaanuarini 2025 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 4. aprillil 2025 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 13. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee. Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 10. jaanuaril Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud tänuüritusel anti üle Aasta Rosina auhind möödunud aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Auhinnaga tunnustati raamatut „Härra Haraldi unistuste aed“ kirjastuselt Kolm Elu. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kollektiiv valis auhinna vääriliseks imetlusväärse, fantaasiaküllase ja leidliku pildiraamatu sellest, kuidas külvata, kasvatada, poputada, aga vajadusel ka kärpida unistusi. Raamat jäi teiste aasta jooksulAnti […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Jubilate. Martti Raide 60“ 4. I EMTA suures saalis. Martti Raide (klaver), tema endised ja praegused õpilased ja üliõpilased Tiit Tomp, Auli Teppo, Valter Soosalu, Rasmus Andreas Raide, Hyerin Youk (klaver), kaastegevad Mati Turi (tenor), Marta Ojasoo (sopran). Kavas: Ferenc Liszti, Fryderyk Chopini, Jean Sibeliuse, Erich Wolfgang Korngoldi, Mart Saare, Ester Mägi ja Margo […] Vaata lähemalt ›
0
Parema uue aasta hakatuseks andsid kõik riigi eeslauljad ettevaatliku optimismitooniga soovituse, et kadugu kõik hirm ja kartus. Eristagem hirmu ja ohtu. „Hirm halvab, aga kindel tegutsemine aitab minna ohust mööda,“ selgitas president uusaastakõnes. Hirm ei ole hea abimees, sekundeeris õiguskantsler ja küsis lootusrikkalt: „Äkki ergutavad lootus ja kindlustunne ühes faktide ausa ja erapooletu esitamisega paremini […] Vaata lähemalt ›
0
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Sadade 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Naeratav maailmaparandaja Hanna Linda […] Vaata lähemalt ›
595
Detsembrikuu kontsertidest põhjaliku ülevaate andmine käib ühele kuulajale üle jõu, sest jõulukontsertide andmisest ei taha kõrvale jääda peaaegu ükski esineja ja valik on seetõttu tohutu. Selleaastane jõulukuu ei olnud erand, kuid üllatas publikurohkus. Suure osa minu kuulatud kontsertidest moodustasid kooride omad. Enne kui igaühest eraldi rääkida, tuleb ühe üldistava tähelepanekuna mainida nende mitmekülgseid ja põnevaid […] Vaata lähemalt ›
0
Audiofiilid nagu mina püüdlevad selle poole, et taasesitatud heli ehk näiteks voogedastatud muusika, vinüülplaadi või CD heli kõlaks läbi helisüsteemi võimalikult lähedaselt sellele, kuidas see kõlas salvestusruumis. Pidev täiuse poole püüdlemine, millel ei ole lootustki selleni jõuda. Audiofiilidele on oluline, et heli oleks täpselt nii detailne ja emotsionaalne, nagu esitajad on selle algselt kavandanud. See […] Vaata lähemalt ›
3
Lugesin Delfist, et Pere ja Kodu paberversioon lõpetab ilmumise. Ja kuigi veebiajakiri jääb, ja kuigi ajast, mil seal viimati peatoimetajana töötasin, on möödas juba 14 aastat (Eestis uudse kontseptsiooniga ajakirja loomisest, mille juures mul oli au olla, saab jaanuaris 32 aastat), oli korraga nukker. Muidugi, lugejaskond muutub, metsa tuleb säästa, inimesele, kes tahab end laste […] Vaata lähemalt ›
0
Exceli tabelisse mahtuv teaduskommunikatsioon vajab uuendust, mis arvestaks ühiskonna vajadusi ehk arutlevat teaduskommunikatsiooni. Pea viimased 40 aastat on teaduskommunikatsiooni alustalaks peetud seda, et teadlased annavad teada oma teadustöö tulemustest. Näiteks kui ilmub teaduspublikatsioon, kirjutavad sellest populaarteadusliku artikli. Nõnda peaks uusim ja usaldusväärseim teadmus jõudma ühiskonda. Selline praktika on meediakeskne, teadust vahendab ajakirjandus või uuemal ajal […] Vaata lähemalt ›
0
Arukust seostatakse tavaliselt ajuga, närvirakkude keerulise võrgustikuga, mis enamasti paikneb organismi peas. Samamoodi on tehisaruga – näib, et koodiread mõtestavad kogu masina võimekuse. Kuid kui vaadata elusloodust, siis on organismide keha ja aju arenenud teineteisest lahutamatult. Keha toimib kui aju pikendus, lahendades nii mõnegi arvutuse ise. Kehaliselt arukad robotid on vajalikud keerulistes ja ohtlikes keskkondades (nt […] Vaata lähemalt ›
14
Inimeseks olemise mõõdupuu. Surm on elu paratamatus, mida on kultuuriliselt, aga ka bioloogiliselt ja meditsiiniliselt keeruline määratleda. Kliinilise surma korral lakkavad inimese vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitlus, ent see olukord on veel paari minuti jooksul pööratav. Bioloogilise surma korral tekivad organismis pöördumatud muutused ja ellu tagasipöördumist enam ei ole. Lähedase inimese bioloogilise surma korral kogeme […] Vaata lähemalt ›
0
Mulle saadeti teie konkursiteade ja seda lugedes sain aru, et olen täpselt see, keda otsite: olen kogenud ja kaasav juht ning tahan panustada Eesti metsandusvaldkonna arendamisse. Kliimaministeeriumi metsaosakonna uut juhti ootab ees suur väljakutse. Kui parafraseerida Kersti Kaljulaidi, siis ministeeriumi metsaosakond on teinud kurikuulsalt halba tööd metsandusprobleemide edastamisel meie poliitikutele. Selle ilmestamiseks sobib hästi kliimaminister […] Vaata lähemalt ›
616
Eesti Kunstiakadeemia otsus katkestada suhted Iisraeli partnerülikooli ja teadlastega on viimastel nädalatel palju tähelepanu pälvinud. Kuulda on olnud ka kriitikat. Tegemist on julge sammuga, mis suhestub aktiivselt Gaza humanitaarkriisiga. Kui Eestis on tegemist eristumisega, siis Euroopas kogub Iisraeli ülikoolide boikoteerimine aina hoogu. Boikoteerimine kujutab endast solidaarsusavaldust, mis idealistlikul kujul on osa akadeemilisest vabadusest. Iisraeli praeguseks […] Vaata lähemalt ›
53
Ilmselt kuulume vaatlejate hulka kõik: ühed on pinnapealsemad, teised süvenenumad. Ise olen midagi vahepealset. Teinekord on aines niivõrd köitev, et tahaks sellesse tungida sügavuti, mitte piirduda pelga vaatlemisega. Aja voolusängis uitajana otsustasin vaatlusega ühtäkki üles tähendada kasutu ülemuse tunnusjooned. Milleks ülemus ja veel kasutu? Valgekraede seltskonnas toimetajana sattus too mulle ette ja võisin tunda rahuldust, […] Vaata lähemalt ›
12
Tsitaadid ringlevad ja telefonimängus kujuneb neist tihtipeale folkloorivorm. Autoriõiguse ja folkloori suhted on teadupärast pingelised ning segased, autoriõiguse seaduski nõuab tsiteerijalt täpsust. Et tsitaadid päris lappama ei läheks, pakub oma tuge iselaadne raamatu- ja veebižanr tsitaadikogumik, kust tsitaate leida ja nende autorsust ja tähendust kontrollida. Eestikeelsetest tsitaadiveebikülgedest saab vististi lugejale autoriga kontakti leidmisel kõige kindlamat […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 7 |
Õhtuleht
|
13% 3 |
Saarte Hääl
|
8% 6 |
Uued uudised
|
8% 1 |
Kroonika
|
8% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.12.2025 11:52
Viimane uuendus: 11:48.
Uudiste reiting uuendatud: 11:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)