Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
2024. aastal lahkus meie seast kirjanik ja soome-ugri aktivist Arvo Valton. Kahju, et ei jõudnud temaga arutada küsimusi, mille üle olen viimasel ajal juurelnud. Oma tegevusega oleks ta aga nagu andnudki neile vastuse. Kas on üldse mõtet tegeleda soome-ugri rahvaste kirjandusega? Praegusel poliitiliselt ja majanduslikult keerulisel ajajärgul, kui maailma ning mõnegi rahva saatus on järjest […] Vaata lähemalt ›
8
Linnar Priimägi kirjutas paarkümmend aastat tagasi Teater. Muusika. Kinos, et enamik filme ei kõlba kuhugi, prantsuse kunstniku Robert Filliou samaväärsuse printsiip seab aga hästi tehtud ja halvasti tehtud teosed ühele joonele. Pikaaegsem filmivaataja näeb juba läbi kommertstööstuse trikid ja oskab terakese kahtlusega suhtuda festivalide püsti plaksutamise türanniasse: 2024. aastal võidutses Berliinis „Dahomee“, Cannes’is „Anora“ ja […] Vaata lähemalt ›
0
Läti-Eesti-Kreeka koostöös valminud „Suursugused“1 võtab ühe edukat perekonda tabanud skandaali kaudu vaatluse alla Läti mineviku, oleviku ja koha euroopalikus väärtusruumis. Filmi keskmes on tunnustatud saksa helilooja Anna (Johanna Wokalek), kelle edu näib pidurdamatuna, kuni tema lätlasest abikaasa, suure riigifirma juht Andris (Juris Žagars) vahistatakse süüdistatuna korruptsioonis. Kild killu haaval hakkab purunema paari edukuvand ning pinnale […] Vaata lähemalt ›
5
Kevadel täitub Eesti disainikoolkonna rajaja Bruno Tombergi sünnist 100 aastat. Seda tähistatakse meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis suurejoonelise näitusega „Bruno Tomberg. Disaini leiutamine“, mille kuraator on Kai Lobjakas, näituse on kujundanud Ulla Alla ja Merilin Kaup, graafiline disainer on Indrek Sirkel. Väljapaneku ettevalmistamine kestis seitse aastat. Põhjalik ülevaatenäitus on jaotatud mõtteruumideks poliitilistest mustritest avangardsete „Ruumi ja […] Vaata lähemalt ›
0
Arutelu „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks ja kellele?“. Osalesid Tartu linnaarhitekt Jiří Tintěra, arhitekt Liis Uustal ja ajaloolane Enriko Talvistu. Arutelu toimus Pallase galeriis Siuru arhitektuurivõistluse tööde näituse „107 nägemust Siurust“ avamisel 2024. aasta detsembris. Mis on arhitektuurivõistlus ja kellele seda vaja on? Need küsimused on viimasel ajal esile kerkinud nii pealinnas kui ka paljudes […] Vaata lähemalt ›
0
Vahel paistab meie teatripilt kiskuvat pooluseliseks. Teravaid ja vastuolulisi ühiskonnateemasid käsitletakse enamasti dokumentaalteatri või postdramaatilise fragmentaariumi vormis. Samal ajal on lavadel hulk hästitoimivaid (tõlke)näidendeid, kus on kena alguse, keskpaiga ja lõpuga lugu ning heal juhul ka põnevalt kujutatud karakterid, kuid sageli jääb hämaraks, mida see kõik siin ja praegu ütlema peaks. Nii on rõõmustav näha […] Vaata lähemalt ›
0
Hurraa! Eestikeelse raamatu juubeliaasta on alanud, vilgas pidutsemine käib juba mitmel pool, mis sest, et ametliku alguseni on veel kolm nädalat ärevat passimist. Sirp ei jaksanud neid kellalööke ära oodata, alustab tähistamist siin ja kohe ning kuni juubelduse piduliku lõpuni emakeelepäeval 2026. Seetõttu on kadunud lehe tagaküljelt senised rubriigid ja see täitub raamatujutuga: lahked asjatundjaist […] Vaata lähemalt ›
0
Raamaturiiul on tarbeese, mööblitükk, millest sõltub inimese saatuse juures kõige rohkem, sellega võistelda võib ehk ainult söögilaud. Tähtis pole muidugi mitte mööbliese ise, vaid see, mis on riiulil või laual. Elus püsimiseks peame sööma nagu kõik loomad, inimesena elamiseks peame aga olema ka targad – homines sapientes. Esimest võimaldab mitmekesise valikuga söögilaud, teist hästi korraldatud sisuga […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Solaris“, autor Stanisław Lem, tõlkija Aarne Puu, dramatiseerija ja lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka (Läti), valguskunstnik Oskars Pauliņš (Läti), videokunstnik Taavi Varm, helikujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Mait Malmsten, Harriet Toompere, Jaan Rekkor, Taavi Teplenkov, Markus Luik ja Tõnu Kark. Esietendus 29. XI 2024 Eesti Draamateatri suures saalis. „Vaadake, kadunud […] Vaata lähemalt ›
0
„Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“, kuraator Anders Härm. Kumu kunstimuuseumis kuni 13. IV 2025. See on pigem ebatavaline, et pikki aastakümneid tegutsenud kunstnik väärtustab oma loomingus mõnd praegusest hoopis varasemat perioodi. Enamasti ja mõistetavalt huvitab kunstnikku eelkõige see, mida ta teeb praegusel ajal. Ometi on Enn Põldroos oma rohkem kui 60 aasta jooksul valminud teostest esile tõstnud […] Vaata lähemalt ›
53
Juhani Püttsepa ladus ja sümpaatiaga kirjutatud raamat on Tartu linnast. Igast jutukesest – neid on kokku 18 – hõõgub armastust Tartu vastu. Kui lapsed, väikesed tartlased, neid tekste kuulevad või loevad, süütavad armastusega kirjutatud palad samasugused tunded ka neis. Selline võimalus on nende 80 lehekülje peal selgelt olemas. Ja see pole niisama öeldud: Püttsepp on armastava meistrikäega […] Vaata lähemalt ›
0
Esimene mõte Aleksei Navalnõiga tema memuaaride kaanelt tõtt vaadates: veider, et kuulsaim kõigist Venemaa opositsionääridest valis oma memuaaride pealkirjaks „Patrioot“ – sõna, mis tähistab isamaalast, oma rahva ja riigi innukat toetajat. Järgmine mõte: ehk oli see suisa ainuõige valik. Nii jätkab autor oma elutööd sünniriigi tagasivõtmiseks valitsevalt Ühtselt Venemaalt, Putinilt, FSB-lt, oligarhidelt ehk kõigilt neilt, […] Vaata lähemalt ›
0
Üheksakümne esimesel eluaastal lahkus meie hulgast graafik Gita Teearu. Ta sündis Sindis, 1940. aastal kolis pere aga elama Tallinna, kus ta lõpetas 1953. aastal VII Keskkooli. Töötanud paar aastat õmblustoodete kombinaadis, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas graafika erialal 1962. aastal. Aastast 1958 oli kunstnik abielus graafik Ernst Kollomiga, perre sündis kolm tütart. Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert 29. XII 2024 Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Ansambel U: koosseisus Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (flööt) ja Vambola Krigul (löökpillid) ning Ryan Adams (hääl) ja Sandra Klimaitė (vioola). Kavas Thierry De Mey, Liisa Hõbepapli (valmiva ooperi katkendi esiettekanne), Liina Sumera ja […] Vaata lähemalt ›
0
Luule Žavoronok sündis 25. märtsil 1933. aastal Pärnus, kuid viis aastat oma koolieast veetis ta küüditatuna Siberis. Oma õnnetuseks haigestus ta juba täiskasvanuna, 26aastaselt lastehalvatusse, mis pärssis tugevalt liikumist, aga ei röövinud temalt elurõõmu. 1960. aastal läks ta tööle Tallinnfilmi ja töötas seal toimetajana ligi 30 aastat, töö kõrvalt ka Moskvas kinoinstituudis stsenaristikat õppides. Ajal, […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on president Arnold Rüütel, poliitik ja põllumajandusteadlane, üleminekuaja riigipea. Arnold Rüütli 96aastane elutee kõneleb eesti rahva mitmepalgelisest saatusest. Isa tahtmine, et poeg õpiks põllumeheks, viis Arnold Rüütli koduselt Saaremaalt mandrile, kus põllumajanduse haridustee tipnes Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori ameti ja siis Eesti põllumajanduse juhtimisega Tallinnas. Läbi aastate kuulus Arnold Rüütel kohalikku tippjuhtkonda, kuid säilitas […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast jõulupühi kutsuti Sydneys 96. eluaastal taevateele Inno Salasoo, teadlane ja eestluse hoidja Austraalias. Inno Salasoo sündis 6. septembril 1929. aastal Tartumaal. Salasoode (kuni 1932 Sogenbits/Sogenpits) suguvõsa puhkepaik on Äksi kiriku kalmistul. Isa Hugo Salasoo, legendaarne arhivaar Eesti Arhiivis Austraalias, oli koolipoisina võidelnud Vabadussõjas. 1932. aastal kaitses Hugo Salasoo doktorikraadi farmaatsias. Enne Teist maailmasõda töötas ta Tallinnas sotsiaalministeeriumi […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel pianist Martti Raide. Foto Piia Ruber Aleksei Navalnõi „Patrioot“ Juhani Püttsepa „Väikseid varje Emajõe peeglis“ ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert näitus „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“ näitus Angela Soobi „Huikede järv“ näitus Angela Maasalu „Helisev muusika“ Eesti Draamateatri „Solaris“ Tambet Kaugema kommentaar „Auhinnatundlik teater“ In memoriam Arnold Rüütel Gita Teearu Inno Salasoo Luule Žavoronok Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. jaanuaril kell 17.00 avab maalikunstnik Rait Rosin Vabaduse galeriis isikunäituse „Pealinna fenomen!“. Rait Rosina näitusel Vabaduse galeriis on esindatud kunstniku valdavalt 2024. aastal valminud maalid, aga ka varasemate aastate linnaruumi sekkumistest pärit skulpturaalsed objektid ning aktsioone dokumenteerivad videod. Rosin uurib teostega Tallinna kui pealinna ning paneb rõhku selle valdavalt esiletõstetud positsioonile võrdluses teiste […] Vaata lähemalt ›
0
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin. 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep. „Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 6 |
Õhtuleht
|
14% 3 |
Saarte Hääl
|
8% 6 |
Kroonika
|
8% 4 |
Uued uudised
|
8% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.12.2025 12:24
Viimane uuendus: 12:19.
Uudiste reiting uuendatud: 12:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)