Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Vahest pole patt öelda, et Maile Grünberg (24. II 1942 – 16. V 2025) oli paljude eestlaste jaoks ainus sisearhitekt, keda teati. Tuleb tõdeda, et see pole tingitud mitte ainuüksi õnnestunud loomingust, vaid ka pidevalt pildil olemisest. Maile taipas olla meediale avatud, provokatiivne ning väljanägemiselt ka ise omamoodi kunstiteos. Samal ajal ei olnud see väljakutsuv olek mingilgi viisil anekdootlik, vaid Grünberg jagas avalikkusega oma nakatavat rõõmu, särtsu ja tuld. Ta... Vaata lähemalt ›
17
Lahkunud on teatriloolane ja -kriitik Lilian Vellerand. Aastakümneid lavakunsti tähelepaneliku silmaga jälgija, seda tundliku sõna toel jäädvustaja ning mõtestaja. Koos Karin Kasega teatrisotsioloogilise uurimissuuna algataja. Näitlejaloomingu käsitleja kujundlikul, detailirikkal ja kaasakiskuval moel. Õpetaja – mitte akadeemilise koolmeistrina, vaid oma kohalolu, innustavate vestluste ja toetava suhtumisega, samuti teatrikirjutiste ja -raamatute kaudu. Lilian Vellerand lõpetas 1951. aastal Tallinna 7. kesk Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja. Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja nooruspõlve, ning Viimsi poolsaare rannakülades, kus kunagi kohtusid tema vanavanemad. Lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli, praeguse Tallinna Inglise Kolledži, asus ta Vaata lähemalt ›
0
Hundile pole ilmaski soodne jääda üksikuks: karjas ollakse toetatud ja ründejõulisemad. Ka libahunte sallivad hundid hästi, võtavad neid endi sekka. Inimestel on aga nii huntide kui ka libahuntide sallimisega raskusi olnud – neid on manatud, jahitud, põletatud. Jürgen Rooste veri oli metsik juba ta loometee alguses, „Sonettide“ ilmudes (1999). Võib-olla oli Rooste veri metsik juba varem, enne kui luule kaante vahele sai. Cornelius Hasselblatt on seda metsikust „Eesti kirjanduse ajaloos“... Vaata lähemalt ›
115
Äsja alanud looduskaitsekuu alguseks otsustas valitsus vaeste linnulaulust kurnatud metsaärimeeste soovile vastu tulla ning teha Eesti loodusele ja looduskaitsele kingituse, sätestades metsaseadusega, et Eestis on kuni 70 protsenti metsamaast kasutusel majandusmetsana, ja ühtlasi määrata looduskaitseseaduses üldiseks maismaa kaitseprotsendiks 30, millest kaitse all olev metsamaa on üks kolmandik. Muidugi paistab praegune valitsus silma tehnokraatliku suhtumisega, aga siiski ei osatud, hoolimata senistest mä Vaata lähemalt ›
0
Kui eesti kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov ei oleks ühe oma raamatu ilmumise järel ühes ajalehes deklareerinud – mitte poetanud, vihjanud või möödaminnes maininud –, et ta on ideoloog, siis oleks jäänud sündimata üks eesti kirjanike teravamaid ja kirglikumaid vastasseise sellel aastatuhandel. Aga ta ütles selle välja, ja siis juhtus järgmine: eesti kirjanik Ülo Mattheus arvas Hvostovi omade, s.t eestlaste hulgast välja, tehes temast samahästi kui … ei, mitte... Vaata lähemalt ›
48
Eesti Sisearhitektide Liit on leinas – 16. mail lahkus pikaajalise haiguse tõttu meie hulgast üks Eesti nimekamaid disainereid, kujunduskunstnikke ja sisearhitekte, klassiku staatuses Maile Grünberg. Maile Grünberg sündis Tartus ja õppis Tallinna 21. keskkoolis. 1961–1966 õppis Grünberg Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Maile Grünberg 1966–1975 mööblikunstnikuna Tallinna mööblivabrikus Standard. Seejärel tegutses ta aastatel 1975–1 Vaata lähemalt ›
3
Mida aeg edasi, seda väiksem on mu kirg raamatuid omada. Olen tasapisi taipama hakanud, et raamat on materiaalne asi, mis võtab ruumi, ning et õigupoolest on mõtet kodus riiulis hoida ainult neid raamatuid, mida elu jooksul mitu korda loetakse. Nõnda olen end viimasel ajal tabanud ostmas eelkõige neid teoseid, mida olen juba lugenud või mille kohta tean, et loen neid elu jooksul rohkem kui korra. Ent samal ajal on toimima... Vaata lähemalt ›
0
Elada saja-aastaseks on muidugi erakordne ning kui juubilar on elukutselt arhitekt, siis on ta kas jälginud või olnud ise loojana osaline enamikus sajandi jooksul toimunud ehituskunstipööretes. Tema silme all on üles ehitatud linnu, mitu korda vahetunud poliitiline kord ja koos sellega arusaamad, kellele ja kuidas tuleb ehitada. 4. mail Tallinna Kirjanike Maja saalis 100. sünnipäeva tähistanud arhitekt Heili Volberg-Raig nägi tüdrukuna Pärnus rannahotelli, rannakohviku või Suursilla valmimist ehk seda, kuid Vaata lähemalt ›
0
Ameerika avalikkus pole siiani veel ära õppinud, kuidas mõtestada autoritaarse riigijuhi tegevust. Reporterite ja kommentaatorite maailmas on otsustajate sõnade ja tegude vahel seos, empiiriline reaalsus loeb ja poliitikat kaitstakse argumentidega vaba mõtte turuplatsil. Kuid liberaalse demokraatia ajakirjanduse põhimõtted on autoritaarse võimu all osutunud lootusetult naiivseks. Näiteks on New York Times avaldanud rea artikleid pealkirjadega „Kuidas said ülikoolide mõttevabadust kaitsnud vabariiklastest se Vaata lähemalt ›
0
Donald Trump on öelnud, et ta sooviks olla Rooma paavst, ja lasknud tehisarul end ka paavstina kujutada, sellega Vatikani ilmselt põhjalikult solvates. Kuid võib-olla on see aja märk, et esimest korda valiti paavstiks just Ameerika kodanik Robert Francis Prevost, kes võttis endale nimeks Leo XIV. Uus paavst on võtnud selgema hoiaku Vene-Ukraina sõja suhtes ja on rääkinud vajadusest sõlmida õiglane rahu, kuna eelmine paavst Franciscus oli kõnelenud rahust kui eesmärgist... Vaata lähemalt ›
0
Islandi kaasaegse kunsti superstaar Ragnar Kjartansson on mõnusalt kummaline kuju: suheldes on ta väga vahetu, karismaatiline, mänglev ja eneseirooniline, aga midagi on tema jutus ka põiklevat, vastuokslikku. Tema uue näituse kuraator Anders Härm on islandi kunstnikku iseloomustanud kui feministlikku kantrimeest. Oma teostes võtab Kjartansson vaatluse alla helid ja muusika, korduvuse, mehelikkuse absurdsuse, ilu ja melanhoolia. Ise on ta öelnud, et teda huvitavad eeskätt just mängud identiteediga, kõikvõima Vaata lähemalt ›
84
Kui helilooja, kelle senine loomingu võlu on peitunud peentes akustilistes tekstuurides ja õrnalt sillerdavates kõrgustes, astub suurvormi maailma, tekib küsimus: kas tema intiimsus säilib või hajub lava ulatuse tõttu? Liisa Hõbepappel näitab kammerooperiga „Põrmuline“, et nende kahe vahel ei pea valima. Heli õrnus ja vormiline avarus võivad teineteist hoopis täiendada. „Põrmuline“ sündis pika protsessi käigus ühise kuulamise ja katsetamisena helilooja ja ansambel U: muusikute tihedas koostöös. Hõbepappel k Vaata lähemalt ›
0
Andrus Kivirähk armastab teatrit. Ta tuletab peaaegu igas oma teatritekstis ja lavastuses meelde mõnda ammu igavikku lahkunud näitlejat. Kivirähk ei hooli sellest, et suur osa publikust pole paljudest neist kuulnudki, sest talle on tähtsam mäletada. Nii ka Eesti Draamateatri pööningusaalis mängitavas „Kõrvaltegelastes“, kus peategelane armub omaaegsesse kuulsasse näitlejasse Alfred Sällikusse. Kiviräha paar viimast teatriteksti, mis ta on ise ka lavastanud (eelkõige pean silmas VAT-teatri „Viimast etendust! Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia XIX arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva on Itaaliast tagasi, jagavad Sirbi lugejatega oma muljeid ning räägivad hoonete renoveerimise kitsaskohtadest. Biennaal ja Eesti paviljon on nüüdseks juba mõnda aega avatud olnud. Mis muljetega te Veneetsiast lahkusite? Keiti Lige: Viimased päevad olid väga intensiivsed. Sellest kõigest väljatulek võtab nüüd aega, nagu võtab aega ka see, et üldse aru saada, mida tegime ja mis kogu ettevõtmine... Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Linnaorkester pani punkti XXXI hooajale lõppkontserdiga peadirigent Henri Christofer Aaviku juhatusel. Tegemist oli väikestviisi „pereüritusega“, sest ettekandele tulnud Jean Sibeliuse viiulikontserdis d-moll soleeris dirigendi vend Hans Christian Aavik. Kõigile klassikalise muusika sõpradele ülituntud teost raamis kontserdil nii otse kui ka kaude Eduard Tubin. Õhtu teise poole täitis tema sümfoonia nr 7, mis omakorda oli andnud inspiratsiooni esiettekandes kõlanud avaloole „Homage to Eduard Tubin“, Vaata lähemalt ›
0
9. mai kõledal varahommikul suikus pärast pikka rasket haigust viimsele unele meie hea kolleeg Jürgen Alliksaar. Jürgen sündis 20. jaanuaril 1961. aastal Tartus luuletaja Artur Alliksaare ja filoloogi Linda Alliksaare peres. Aastatel 1968–1979 õppis ta Tartu II keskkoolis, 1984. aastal lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal ja töötas pärast lõpetamist kolm aastat Kuldres emakeele ja kirjanduse õpetajana. Jürgen Alliksaar oli väga pikka aega seotud Eesti Kirjandusmuuseumiga. Se Vaata lähemalt ›
0
Slata Roschal jutustab omaeluloolise taustaga teoses „153 mitteolemise viisi“ Peterburis sündinud ja 1990. aastatel lapsena koos Jehoova tunnistajatest vanematega Saksamaale emigreerunud kirjaniku loo. Raamat koosneb, nii nagu pealkiri vihjab, 153 lühiloost või fragmendist. Ilukirjanduslike lõikude vahel esineb ka väljavõtteid Jehoova tunnistajate ajakirjadest, interneti tutvumissaitidelt ja kuulutuseportaalidest. Raamatus leidub ka tühi poolik lehekülg pealkirjaga „märkmete tegemise koht“ (lk 164). „153 mi Vaata lähemalt ›
0
10. mail avati järjekordne Veneetsia biennaal, sel aastal on järg taas arhitektuuri käes. Tänavuse biennaali peakuraator on arhitekt ja teoreetik Carlo Ratti ning pealkirjaks „Intelligentsus. Loomulikkus. Kunstlik. Ühine“ ehk „Intelligens. Natural. Artificial. Collective“1. Käsitletakse arhitektuurivalla ideid ja projekte, mis võiksid kliimakriisile leevendust pakkuda. Suur osa näitusest baseerub prototüüpidel, mille seas osa on nutikad, esteetilised, pärandkultuurile toetuvad uued materjalid või seadmed, e Vaata lähemalt ›
0
Krahv Benckendorffi hauast Keila-Joal kostis tormiline aplaus, kui Euroopa Liidu organid enam kui aasta eest kiitsid heaks kõigis liikmesriikides otsekohalduva poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise määruse. Lõpuks ometi oli Euroopa impeerium taibanud, et tsensuuri ja kõikvõimsa kolmanda osakonnata majas korda ei ole. Aga Eesti poliitiline võim seda ei kuulnud ega mõistnud, olgugi et määruse pikas ettevamistusfaasis olid ametnikud määruse Eestisse sobimatust valitsusele selgitanud. Lõpphääletusel jäi Ees Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Kesknädal
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 17:40
Viimane uuendus: 17:38.
Uudiste reiting uuendatud: 17:34.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)