Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Kontserdiga tähistati armastatud helilooja, pianisti, pedagoogi ja teatri muusikajuhi Olav Ehala suvel täituvat 75. eluaastat. Ühtlasi oli kontsert osa Eesti Rahvusmeeskoori 80. aastapäeva tähistamisest. Lihtne on nõustuda väitega, et Ehala looming on eestlaste DNA osa: kuigi vanameister on tuntud kaasahaaravate, lustlike ja tarmukate lastelaulude loojana, on ta end kirjutanud ka filmi- ja teatrilukku. Ta on loonud muusikat enam kui 70 näidendile ja 60 filmile, nende hulgas animafilmid „Eine murul“, „Ärasõ Vaata lähemalt ›
33
Eesti raamat 500 – selle suursündmuse alguseks on hereesia: „Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud Kuldsarves aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid missaraamatuid, et [neid] ei saaks viia laevale, et [nad] ei nakataks ristiusus veel harimata rahvast.“1 Kohe meenub Lindgreni Lõvisüdamete mässukants Kuldkikka kõrts. Raamatusõna abil püütakse harida müstilist kogumit nimega... Vaata lähemalt ›
0
Sugugi mitte kauges minevikus räsis inimkonda koroonaviirus ja puutusime kõik esimest korda kokku mRNA-põhiste vaktsiinidega. Eesti kompetents on koondunud Tartu ülikooli meditsiini valdkonna RNA bioloogia uurimisgruppi, mida juhib 2020. aastal inaugureeritud molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Professor Rebane juhib praegu ka igati tegusat erialaorganisatsiooni, Eesti Inimesegeneetika Ühingut, olles selle president. Ana Rebane: „Pean ennast rohkem teatepulga hoidjaks. Selle ühingu töösse ja arenguss Vaata lähemalt ›
138
TACTILE BALTICS Hotell PACAI galerii, Didžioji g. 7, Vilnius 22. mai – 9. juuni 2025 Tactile Baltics naases kodukanti Pärast edukalt läinud näitusi Londoni ja Milano disaininädalatel avas Tactile Baltics eile, 21. mail uksed Vilniuse südalinnas PACAI butiikhotelli galeriis, olles ühtlasi seni üheks suurimatest kohaliku kaasaegse disaini väljapanekutest Baltimaades. Otse Milano disaininädalalt Vilniusesse suundunud näitusel on esindatud 21 disainerit Eestist, Lätist ja Leedust ning selle on kureerinud NID (T Vaata lähemalt ›
0
Eesti folkloristika aastapreemia 2025 pälvis Marju Kõivupuu. Žürii hinnangul on tema uurimistöö mõju eesti kultuuri lahtimõtestamisel olnud väga suur ning seejuures on ta ise valdkonda aktiivselt teadustanud läbi rohkete laiemale avalikkusele suunatud kirjatööde ja esinemiste kaudu.Marju Kõivupuu on kultuuriloolane ja folklorist, kelle pikaajaline teaduslik tegevus on seotud uurimisteemadega etnoloogia, folkloristika, kultuuriajaloo ja (kultuuri)geograafia vallas. Oma peamiste uurimishuvidena toobki Kõivupu Vaata lähemalt ›
0
Merle Karro-Kalberg vestleb Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liivaga Triin Ojari, „Heili Volberg – sada aastat arhitektina“ Hannes Saarmets, „Võõrliigid USA tagahoovis“ Ülo Mattheus, „Ameerika „paavst“, sõjad ja rändav rahvas“ Kädy Plaas-Kala, „Motivatsioon muusikaõppes“ Margus Maidla vestles molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega Juhan Raud vestles islandi kunstniku Ragnar Kjartanssoniga Ardo Ran Varres vestles filmihelilooja Blake Neelyga Iiris Viirpalu, „Kurnamispoliitikast kaasavate võimalusteni“ Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 23. mail kell 18 avatakse Vaal galeriis kunstnik Kiwa ja fotograaf Toomas Volkmanni näitus MIЯЯOЯERROR, mis näitab kahe erineva kunstniku loomingut läbi esteetilise glitchi ning nihkes kommunikatsiooni prisma. MIЯЯOЯERROR toob kokku Toomas Volkmanni kõvaketta vea tõttu hakitud fotod ning Kiwa vea ja tühjuse poeetika ning vaatleb, mis juhtub siis, kui täiuslikult välja saadetud sõnum on müra poolt muudetud. Kui Volkmanni fotodesse sekkunud tehnoloogiline kratt on tootnud lopsakat müravahtu, siis... Vaata lähemalt ›
46
Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) valis 19. mail 2025 uueks presidendiks Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteaduri, 2022. aasta Eesti Vabariigi tehnikateaduste alase teaduspreemia laureaadi ja elektrimasinate teadlase Toomas Vaimanni. Viieliikmelisse juhatusse valiti ka:– Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner– Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik– Tartu Ülikooli bioinformaatika kaasprofessor Kaur Alasoo– Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloo Vaata lähemalt ›
0
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub 1. oktoobrini 2025 avastama Eesti eri paikade raamatukogusid, kuhu tavaliselt ei satu. Eesti on 879 raamatukogu, et mööda neid erinevaid ja erilisi raamatukogusid rändamine veelgi kaasahaaravam oleks, oleme loonud templimängu. Oma rännakute jooksul saab lahendada spetsiaalselt loodud mõistatusi ja koguda templeid raamatukogudest, kuhu teed viivad. Osalemiseks: Kui olete kokku kogunud viie erineva raamatukogu templid ja templipass on täis, siis andke see raamatukoguhoi Vaata lähemalt ›
0
202.4 aastal asutatud Balti nüüdisooperi võrgustik (Baltic Contemporary Opera Network ehk BCON) pühendas oma esimese tegevusaasta tutvumiseks. Neli kohtumist Leedus, Lätis ja Eestis tõid kokku loojad, produtsendid, kunstikriitikud ja analüütikud, kes tunnevad huvi nüüdisooperi vastu. Pärast iga riigi nüüdisooperi valdkonnaga tutvumist ja kontaktide loomist liigub võrgustiku tegevus edasi. Aastateks 2025–2027 on planeeritud loomeresidentuuride sari, mille eesmärk on tuua kokku rahvusvahelisi loovmeeskondi av Vaata lähemalt ›
0
Eesti luuleprõmmu eelvoorud on peetud ja meistrivõistluste finalistid teada. Tartu hooaja parimad selgitati välja 8. mail festivalil „Prima vista“. Kõige rohkem punkte sai Silver Sepp, kel oli tihedalt kannul Jane Tiidelepp. Nendega koos lähevad Eesti finaali Aliis Aalmann ja Liine Roos. Tallinna parimad selgusid 16. mail. Esikoha sai Sigrid Salundo (Instagramis avaldab ta luulet pseudonüümiga six.oclock.thoughts). Edasi pääsesid ka Mari-Liis Müürsepp, Anna-Leena Koržets ja Tiina Saar-Veelmaa. Pärnus jäi ho Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 15. mail, avati Tallinnas Krulli kvartali sepikojas näitus “Vapruse nägu. Azovstali alistumatud kaitsjad”, mis meenutab, kuidas Euroopa ühest suurimast terasetehasest Azovstalist Mariupolis sai Venemaa jõhkra agressiooni ning Ukraina murdmatu vastupanu sümbol. Mariupoli langemise kolmandal aastapäeval avatud näitus on sündinud Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Vabamu ja Ukraina riikliku ajaloomuuseumi koostöös. Avamisel kõnelesid kaitseminister Hanno Pevkur, justiits- ja digimini Vaata lähemalt ›
0
„Hieronymuse“ tõlkesarja maitsekalt kujundatud teoseid kätte võttes valdab alati suur rõõm: mõnus paber ja kiri, rääkimata tõlgete elegantsusest ja järelsõnade/kommentaaride lisaväärtusest. Neid raamatuid nähes meenub mulle alati Marju Lepajõe elevus, kui too sari alguse sai. Hulgast olulisemaks tuleks pidada stabiilsust ja head taset, märkis ta 2019. aastal esimeste tõlketeoste ilmumise puhul.1 Teoste nimekirja vaadates on selge, et stabiilsus jätkub ja ka hulk on veel hõlmatav. „Hieronymuse“ sarjas ilmus. Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta 24. veebruaril paiskas Ukraina-Vene sõja eskalatsioon mu senise elu pea peale. Vaatasin uudiseid kord tunnis, olin ärevuses ja kurb. Tahtsin väga ukrainlasi aidata, ent ei teadnud, kuidas seda teha. Üliõpilasena ei olnud mul raha, mida annetada, aga mul oli aega, energiat ja raamatuid, mida ma enam oma raamaturiiulis hoida ei tahtnud. Facebooki algoritmid ei olnud siis veel nii hullusti alla käinud, niisiis avasin oma seinal raamatupoe ja panin... Vaata lähemalt ›
0
„Kultuur on see, kuhu inimene naaseb, kui masinad on kõik muu ära teinud.“ See lause, mis mõjub korraga nii lootusrikkalt kui ka pisut kõhedalt, võiks olla meie ajastu üks keskseid teemasid. Tehisaru ei ole enam pelgalt tehnoloogiline kurioosum või kauge tulevikumuusika – see on juba siin, imbumas meie tööriistadesse, nutiseadmetesse, igapäevaellu, tihti meile endalegi märkamatult. Tehisaru suurimaks lubaduseks näib olevat efektiivsuse enneolematu kasv – vabanemine tüütutest, aeganõudvatest ja rutiinsetest. Vaata lähemalt ›
0
Hea Trall! Kuna mõistus esialgu tõrgub uskumast, et sind meie seas enam ei ole, siis tahan sinuga siin korra veel asju arutada. Helistasime – kui mitte tihti, siis vähemalt regulaarselt – ja need telefonikõned ei tahtnud kunagi lõppeda. Sind ei huvitanud, et ma juba kaheksandat korda ütlesin, et pean nüüd loengusse minema ega saa rohkem asju arutada, sina rääkisid rahulikult edasi. Küllap on see tuttav olukord kõigile su sõpradele. Aga... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektide Liit korraldab noore arhitekti preemia (NAP) konkurssi alates 2008. aastast. Viimastel aastatel on preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019), Johan Tali (2021) ning arhitektuuribüroo b210 (2023). Nüüd lisandus sellesse ritta ka arhitektuuribüroo Arhitekt Must, üks Eesti edukamaid arhitektuurivõistlustel osalejaid. Büroo portfooliosse kuuluvad Tõrva keskväljak, Pelgulinna riigigümnaasium, Suure-Jaani tervisekoda ning veel hulk koolimaju ning kv Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalteater on peaaegu sajandi olnud väike, kuid tähtis teatriliik ning toonud publiku ette palju ühiskondlikult olulisi, aga seejuures varjul teemasid, et kasvatada teadlikkust, murda tabusid ja luua dialoogi. Eestis on aktiivseid dokumentaalteatri tegijaid olnud vähe, aga järjepidevalt 1980. aastatest peale: esirinnas muidugi Merle Karusoo, tema jälgedes veel Mari-Liis Lill, Piret Jaaks, Andra Teede, Laura Jaanhold, Paavo Piik, Von Krahli teatri ja teatri NO99 trupp. Samuti on seda teatrit aegamööda Vaata lähemalt ›
125
Võib-olla merel, mida Joseph Conrad paarkümmend aastat kündis, paistsid maapealsed asjad teisiti. Inimeste lood peegeldusid merel vastu teisiti kui kuival maal. Merel ta seilas, algul tüürimehena, hiljem kaptenina, ja mõtles lainemurdu vaadates inimpsüühika hämaratele nurgatagustele. Poola päritolu Inglise kirjaniku Joseph Conradi (1857–1924) loomingus on midagi, mida teistel kirjanikel ei ole: kummaliselt läbinägev pilk ja oskus kirjutada elu salapäraseks, põnevaks, ilma et seda paisutaks või ilustaks. Ise Vaata lähemalt ›
0
Saksa lavastajal ja režissööril Daniel Kötteril esietendus Berliini etenduskunstide keskuses Radialsystem interdistsiplinaarne lavastus ja dokumentaalfilm „Roden / Kukata Miti / Pembalakan“1 metsade hävitamisest, mille tagajärjel muudetakse vägivaldselt nii maastikke, ökosüsteeme kui ka kogukondi. Lavastus loob eri meediume kasutades kaleidoskoopilise pildi kolmest piirkonnast – Saksamaal madalmäestiku piirkonnast Reinimaal, Indoneesias õlipalmide istandustest Kalimantanil ning Kongo Demokraatlikus Vabariig Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Kesknädal
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 17:40
Viimane uuendus: 17:38.
Uudiste reiting uuendatud: 17:34.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)