Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Eesti üks praegu tunnustatumaid proosakirjanikke Lilli Luuk huvitub värskes teoses „Ööema“ sarnaselt oma debüütromaaniga „Minu venna keha“ (2022) Teise maailmasõja ja okupatsioonide pikemast mõjust maainimeste elule. Naiste perspektiivist hargnev ja mitmesse ajastusse paigutatud traagiline perekonnalugu haakub selgelt ka Carolina Pihelga romaaniga „Vaadates ööd“ (2022) ning kaudsemalt mitme teise eesti nüüdiskirjanduse teosega.1 Kokkupuutepunkte on Luugi „Ööema“ […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa filmiauhindade gala 7. XII 2024 Šveitsis Luzernis. Tänavuse Euroopa filmiauhindade tseremoonia eel oli tahes-tahtmata kiusatus juba ise mõnele peafavoriitidele auhinnad ette ära jagada. Osalt nii ka läks, aga tegelikult tuli mitu huvitavat lahendust, mis tunduvad kandvat sama sõnumit: filmi-Euroopast on vahepeal saanud senisest avaram paik, ja me ju teame ääre-eurooplastena, kui keerulised sellised mõtteviisimuudatused […] Vaata lähemalt ›
29
„Seda filmi peavad kõik nägema – algusest lõpuni kütkestav kaasakiskuv tegevus, suurepäralised maastikud kodumaalt – kõiki huvitav sisu, eestlaste võitlus enam kui 600 aastat tagasi oma maa ja rahva vabaduse eest – armastus ja kosimine vana eestlaste juures – rahvapidud ja nõukogud – mehe ja naise truudus – vanaaegsed riided ja kombed – nõiad ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas on viimase aasta jooksul senise tegevuse lõpetanud kolm olulist ööeluasutust: alternatiivkultuuri kodu Sveta baar, rahvusvaheliselt tunnustatud teknoklubi Hall ning progressiivse house’i ja tekno armastajate lemmikpaik 9/11. Seda laadi kohti on suletud ka teistes Eesti linnades, samamoodi mujal Euroopas. Viimase nelja aastaga on Ühendkuningriik kaotanud 37 protsenti ööklubidest, mis teeb umbes kümme ühe kuu jooksul, […] Vaata lähemalt ›
0
Igatsus möödunud aegade järele on inimesi saatnud alati. Miks muidu on noored ikka ja jälle ihalenud kuldaegu, mida ei ole otseselt kogenud. Seda ma muidugi ei märganud, mil nostalgiaobjektiks muutus mu oma 1990ndate noorus, aga vahest oli esimene märk nii seitsme aasta eest. Pidasin muusika- ja teatriakadeemias loengut soolisusest ja popmuusikast ning näitasin noortele Push […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni „Leviaatan“, lavastaja Lauri Lagle, dramaturg Eero Epner, kunstnik Laura Pählapuu, helilooja Jakob Juhkam, valguskunstnik Siim Reispass, koreograaf Tiina Mölder. Mängivad Marika Vaarik, Jörgen Liik, Sander Roosimägi, Simeoni Sundja ja Eva Koldits. Esietendus 23. XI Tallinnas Krulli kvartali remonditsehhis. Tõrgun kõikvõimalike „suurlavastuse“ ja „aasta lavastuse“ sisuturunduslike žanrihüüatuste vastu, mida meie suuremad päevalehed kipuvad kultuurikülgedel teatud […] Vaata lähemalt ›
81
Suurte korporatsioonide peamiselt inglise keeles arendatud keelemudelid, masintõlke süsteemid ja tekstirobotid mõjutavad eetika- ja andmekaitseküsimuste kõrval kahtlemata meie emakeelt, ka siis, kui rakenduse või veebiplatvormi nn töökeelte hulgas on eesti keel. Kindlasti on paljud sattunud veebilehtedele, mis on justkui eestikeelsed. Teatavasti ei saa tõlkides ühe keele sõnu lihtsalt teise keelde ümber panna, kuid pahatihti tehisaru […] Vaata lähemalt ›
100
Leedu arhitekt Gilma Teodora Gylytė on Baltimaade suurima arhitektuuribüroo Do architects kaasasutaja ja partner ning MTÜ Rebuild the Wonderdul asutaja ja juht. Novembris astus ta üles Tallinnas, rääkis sovetliku ruumi mõjudest ja võimalustest midagi muuta ning viis läbi töötuba. MTÜ Rebuild the Wonderful tegeleb aktuaalse ja tundliku teemaga: poolt Euroopat ühendava sotsialistliku ruumipärandiga, selle ümbermõtestamise […] Vaata lähemalt ›
0
Lühilavastuste õhtu „SAAL3 vol. 3“ 14. XII Kanuti gildi saalis. Autorid ja esitajad Lauri Lest, Andrus Aaslaid ja Lisette-Marie Viilup, kuraator Maike Lond, projektijuht Kerly Ritval, tehniliste lahenduste loojad ja valguskujundajad Henry Kasch ja Kaius Põder. Skulptuuri- ja installatsioonitaustaga elektronmuusik Lauri Lest on viimastel aastatel palju tegelenud vibratsioonikõlaritega olmeesemete füüsilise ergastamisega, nüüd aga liigub muusikainstrumentide […] Vaata lähemalt ›
21
Lahkunud on Kunstnike Liidu auliige, skulptor, graafik, maalija, installatsioonide, monumentide ja autoriehete looja ning vee häälte ja linnahelide mõtestaja Aili Vahtrapuu. Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Lisaks veel ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja kaasamõtlejaid. Valguse linnaga seonduvad […] Vaata lähemalt ›
0
Läti teatri esitlusfestival „Skate“ 7. – 10. XI Riias. Läti teatri ülevaatefestivali „Skate“ kavast juhuslikult ja sihilikult valitud neli lavastust võib kokku võtta katsena olla midagi enamat kui lihtsalt ühe õhtu meelelahutus. Alvis Hermanis ja tema Riia Uus teater on praegu Lätis nii kuum, et müügis oli vaid üksainus pilet „Oblomovi“ märtsi lõpu etendusele (lavastus […] Vaata lähemalt ›
2
Aime. Nõnda tema poole pöörduti, see kõneles usaldusest. Kollegiaalsusest, vahetusest. Aime sirutas naeratades käe – kujundlikult ja tegelikult. Ja lavastajad, näitlejad, teatri tehnilised töötajad, õpilased, teekaaslased teatris ja elus tundsid selgesti ära, et ta mõtles päriselt kaasa, tundis siiralt su mõtete ja käekäigu vastu huvi, teadis head teatrit sündivat vaid meeskonnatööna ja hindas kõrgelt igaühe […] Vaata lähemalt ›
0
Meie lähiajalugu on mõistetavalt olnud hirmus keeruline, täis kannapöördeid ja verd tarretama panevaid kogemusi. Aga ka ilusaid aegu. Mõnda neist tahame mäletada suureks. Näiteks esimest kahtkümmet iseseisvusaastat. Nende jooksul kindlustati eestikeelne haridus kõikidel haridusastmetel ja tollal olemas olevates valdkondades. Nende jooksul kasvas Eesti teadus üksikutest sädelevatest eestvedajatest kogu maailmas aktsepteeritavaks; selliseks süsteemiks, kus tasus luua […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aastal tunnistati Soome parimaks romaaniks ja Finlandia auhinna laureaadiks Sirpa Kähköse „36 urni. Eksimiste ajalugu“. See on väga intensiivne tekst, sinavormis pöördumine lahkunud ema poole. Nüüd on romaani avaldanud Piret Saluri tõlkes kirjastus Koolibri. See napp romaan leidis palju tähelepanu Soomes ja leiab seda loodetavasti ka Eestis, kus Sirpa Kähköst tuntakse ajast, mil ta […] Vaata lähemalt ›
11
Kui püüda lühidalt kokku võtta, millest Päiv Dengo debüütluulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ räägib, jään kiiresti hätta. Märksõnade kaudu lähenedes võib jäädagi neid loetlema: hing, keha, argipäev, üksindus, igatsus, armastus, mälu, loodus, pärimus, mütoloogia. Märksõnu ühendada püüdes ning läbivat meeleolu ja maailmavaadet otsides võib aga igal sammul leida vastuoksusi: ühelt poolt on Dengo luulehääl kindlasti sünge, […] Vaata lähemalt ›
20
Psühholoog Tõnu Ots on rääkinud, et keskeas pöörab inimene tulevikule selja ja hakkab liikuma selg ees, nägu mineviku poole. Seesugust pöördepunkti saigi novembrikuus Kanuti gildi saalis kogeda, kui teatritegija Mart Kangro tähistas oma 50. sünnipäeva lavastusega „Keskealine tantsuajalugu“. Tutvustav tekst ütleb, et tegemist on eriprojektiga, kus Kangro mõtestab Eesti nüüdistantsu ajalugu iseenda kaudu. Küsin: kelle […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Jõulujazz“ 25. XI – 15. XII Tallinnas. „See aasta tuli „Jõulujazz“ teisiti. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,“ parafraseerisin mõttes Henrik Visnapuu luuleridu pärast „Jõulujazzi“ avaõhtut Estonia kontserdisaalis. Imestasin, et kogu oma pika karjääri jooksul kätt džässi arengu pulsil hoidnud Dave Holland oli alles nüüd esimest korda Eestisse jõudnud. Džässikontserdi jaoks harjumatu oli ka […] Vaata lähemalt ›
0
Talvine pööriaeg Talvel oleme teistsugused, nii on see siin alati olnud. Mõtleme teistmoodi, igatseme teistmoodi, üle õuegi viib teistsugune samm, teelehtedest rajad asendunud lumiste üraskikäikudega kõrgete vallide vahel. Nagu talvine tardunud mets – kõik on vaiksem, liikumatum, rahulikum. Aga metsa südames väreleb midagi, üksiku lõkkena veikleb seal unenägu valgusest, habras igatsus, mis on sättinud end […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel antropoloog Aet Annist. Foto Piia Ruber Tarmo Soomere, „Eesti hariduse tähendusrikas lähiajalugu“ Intervjuu Leedu arhitekti Gilma Teodora Gylytėga Luulesalv. Berit Petolai Päiv Dengo „Kilpkonn üheks päevaks“ Sirpa Kähköse „36 urni. Eksimiste ajalugu“ Mart Kangro „Põhineb tõestisündinud lool. Päriselt-päriselt“ festival „Jõulujazz“ lühilavastuste õhtu „SAAL3 vol. 3“ Taavi Suisalu näitus „Arktika saatkond“ Endla teatri „Üle noatera“ […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Üle noatera“, autor Thornton Wilder, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Tiit Palu, kunstnik ja kostüümikunstnik Iir Hermeliin, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, koreograaf Laine Mägi. Mängivad Carita Vaikjärv, Piret Laurimaa, Andrus Vaarik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Kati Ong, Astra Irene Susi, Tambet Seling, Sten Karpov jt. Esietendus 19. X Endla teatri […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 5 |
Õhtuleht
|
15% 4 |
Kroonika
|
10% 7 |
Uued uudised
|
8% 3 |
ERR
|
7% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.12.2025 14:53
Viimane uuendus: 14:47.
Uudiste reiting uuendatud: 14:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)