Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
„Sirbid, mida ma kunagi pole lugenud“. Sellist pealkirja kannab Katariin Mudisti töö kusagil enam-vähem poolel teel läbi Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni. Neljameetrine, maast laeni ulatuv kuhi kultuurilehtedest mõjub väikese vimkana, aga ka samastumisvõimalust pakkuva memento mori’na – arvestades, et siinkirjutajagi kodu on täitunud lugemist ootava kultuuriajakirjandusega – keset 67 autori töid, kes on kevadnäitusele valitud enam kui kahesaja kandidaadi seast. Ma ei tea, kui pädev või võimalikki on. Vaata lähemalt ›
0
Els Himma (23. I 1940 – 7. V 2025) teekond eesti muusikas kestis peaaegu 60 aastat. Tema omapärane hääletämber, lavasarm ja hingestatud esitusmaneer on jätnud kustumatu jälje mitme põlvkonna publiku mällu. Mul oli Els Himmaga au kohtuda 2019. aastal džässiajaloo uurimistöö tarbeks, juttu ajasime tema tegemistest Nõukogude ajal. Teda on põhjust mäletada kui emotsionaalset, siirast ja muusikast vaimustunud naist, kes otsis elus oma rada, leidis selle ja sammus sellel vankumatu... Vaata lähemalt ›
29
Meie hulgast on lahkunud teatriloolane, -kriitik ja õpetaja Lea Tormis. Lea Tormis õppis aastatel 1946–1950 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetas 1956. aastal Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja 1963. aastal samas aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). 1963–1992 töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, aastast 1986 kultuuriloo sektori juhtivteadurina. 1961. aastast oli ta ühtlasi Eesti Vaata lähemalt ›
0
Inimhääl võib erinevalt peaaegu kõigist teistest instrumentidest ärritada, olla ebakõlaline ja habras, kuid ka isiklik, kaasahaarav ja ülevoolav. Festivali lõppkontserdil avanes väike aken intiimsesse omapärasesse ja salapärasesse helikeelde – sai piiluda mikrotonaalsuse varjulisse ja veidi mõistatuslikku maailma. Eesti muusika päevade tänavune teema oli „Sada / 100“: tähistati Eesti Heliloojate Liidu sajandat aastapäeva. Seetõttu esitati festivalil nii uusi kui ka veidi vanemaid teoseid. Nutikas mõte: nii. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi kogu maailma või vähemasti Euroopa pilgud maailmapoliitika kajastajate meelest pidid lõppeval nädalal olema suunatud Türgile, võib arvata, et meelelahutuslik lauluvõistlus Baselis kogus enam silmapaare. Esiteks oli Eurovisioni lauluvõistluse toimumine kindel ning pealegi sai selles telesaates osalejatele punkte panna. Kestva rahu poole viiva Ukraina ja Venemaa juhtide tippkohtumise teokssaamine on aga selle algushetkeni ebakindel ning lisaks punktidele ja toetusele sõnades on valdav osa maailmast oma. Vaata lähemalt ›
0
Muusikateaduse õppesuuna juht ja professor Kerri Kotta tõi konverentsi avades välja muusikauuringute eripära: see ei ole kõige hinnatum töö ega murra läbi edetabelitest. Ta sõnas, et muusikauurijad ja muusikast kirjutajad on nagu sool: nad annavad sellele maitse, aga kahjuks on sool nähtamatu. Kui neid ei oleks, siis saadakse aru, et miski on mage. Konverentsi ettekannetes käsitleti rohkem tänapäeva teemasid ja minevikku sukeldusid vähesed. Noorte muusika kuulamise harjumustest Muba näitel rääkis... Vaata lähemalt ›
24
Enne seda, kui asusin uurima Matti Maasika mälestusteraamatut „Rahvas, kes hakkas vastu“, intrigeeris keegi raamatut lugenud Eesti ametnik mind vestluses kommentaariga, et see on erakordne teos juba seetõttu, et autoril-diplomaadil puuduvat siivas distants kirjeldatud isikute ja asukohamaa suhtes. Tänagi Euroopa välisteenistuses kõrgel kohal jätkav autor kirjeldab tavatult avalikult üsna hiljutisi tutvusi nii Ukraina eliidi kui ka lääne diplomaatilise korpuse seas. Tavakohaselt tegevdiplomaadid teenistuse j Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on palju räägitud õpetajate puudusest. Haridusandmete portaali Haridussilm1 järgi on Eestis 22 476 õpetaja ametikohta ja 26 575 õpetajat – selle statistika põhjal õpetajate puudusest rääkida ei saa. Küll aga on esile kerkinud uus probleem: paljud õpetajad töötavad kvalifikatsioonita. Missugune peab olema õpetaja kvalifikatsioon? Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab: „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse n Vaata lähemalt ›
48
Kõik on ajutine, olgu selleks päikesejänku seinal, „Mona Lisa“, Egiptuse püramiidid või universumi laienemine ise. See omakorda tähendab aga, et absoluutselt kõike võib vaadelda kui teisenemist, üleminekut ühest olekust teise, ning oluline on siinkohal tõdeda, et ükski neist olekutest pole samuti päriselt püsiv. Iga hetk on pooleliolek, iselaadi vahepealsus, ning iga uus tegelikkus kätkeb eneses nihkeid, uusi vektoreid ja üleminekuid, isegi kui neid keegi parajasti ei näe. Need liikumised ja... Vaata lähemalt ›
65
Venemaalt Eestisse pagenud Armeenia juurtega Natalja Mirzojan valiti lühianimatsiooniga „Talv märtsis“ Cannes’i filmifestivali alaprogrammi „La Cinéf“. 20. mai esilinastuse eel rääkis lavastaja Eesti animatsioonist ja elust siin- ja sealpool idapiiri. See on esimene Eestis toodetud film, mis on jõudnud Cannes’i „La Cinéf’i“ programmi, aga sinu juured on mujal. Kuidas sa siia jõudsid? Ma olen pärit Armeeniast. Läksin 23aastasena Venemaale õppima ja jäin pärast sinna. Mõtlesin juba päris ammu Eestisse kolim Vaata lähemalt ›
83
„Veepidu“ on Justyna Mytniku täispikk mängufilmidebüüt, mis käsitleb teismelise tüdruku Klara (Julia Polaczek) vägistamiskogemust, selle järelkaja ja trauma läbitöötamist (või vähemalt selle algust). Film kulgeb läbi poolakate tähtpäevade alates kevade alguse tähistamisest kuni śmigus-dyngus’i veesõjani. Alustangi nende traditsioonide selgitamisest, sest olles ise Poolas üles kasvanud, saan oma kogemuste kaudu tutvustada filmi kultuuritausta. Filmi taust. Poolakatele on ülestõusmispühad – ühes vahetult eeln Vaata lähemalt ›
71
Mõistagi on iga filmi valmimise taga suur meeskond ja kõvasti tööd. Loometööd teevad kõik asjaosalised, ka need, kes esmapilgul tunduvad vastutavat vaid n-ö tehnilise poole eest, näiteks operaatorid ja monteerijad. Kuidas nemad filmi süžee emotsionaalselt läbi elavad? Tallinna ülikooli BFMi vanemteadur ja soome filmitegija Pia Tikka on asunud koos kolleegidega uurima, mida tunnevad filmitegijad ise. 2024. aastast 2028. aastani kestvas projektis „Mõtted kaamera taga. Neurofenomenoloogiline lähenemine filmite Vaata lähemalt ›
38
Veidi-veidi pärast maipüha ja veidi-veidi enne suvesooja prognoose nägi Vanemuise kontserdimaja taas täissaali. Hooaja lõppkontserti saatis kodupubliku ees imponeeriv pingerohkus. Esimene märk algavast pingeliselt laetud kontserdist ilmutas end siis, kui kavalehe järjekorrast tuli tagasi pöörduda – viimane trükisoe voldik oli minu ees leidnud endale omaniku. Mis teha, soojendasin instinktiivselt üles soiku vajunud oskuse naabrilt piiluda. Alguse eel kostnud elevus mõjus südantsoojendava meenutusena äsja lõ Vaata lähemalt ›
0
„Kallis paps, palju õnne! See on olnud naljakas aasta. Sa said praegu 75, aga 25 aastat sind juba ei ole. Ja ometigi oled sa võinud tähistada vähemalt ühe suure teose esiettekannet, milleks on ballett „Sisalik“. Ma arvan, et sa rõõmustad, sest see oli sulle üks suur asi.“ Selliste sõnadega pöördus pianist Kadri-Ann Sumera lavalt oma isa Lepo Sumera poole. Helilooja 75. sünniaastapäeval kogunes Estonia kontserdisaali inimesi, kellest ilmselt paljusid oleks... Vaata lähemalt ›
32
Pean tunnistama, et mulle lihtsalt meeldib matemaatika, meeldib samamoodi nagu kirjandus või muusika – mõtled tema peale ja seest läheb soojaks, näole tuleb naeratus. Seda tunnet on sama raske jagada nagu rõõmuvärinaid või kergust, mida võivad tekitada klaverimäng või sinilillevaip kevadises metsas. Lihtsam on jagada tähelepanekuid ja mõttekesi – tervitusi matemaatikalt! Need tervitused tulevad seekord kolme pildina, kus lihtne ja keeruline on teineteisest sammu kaugusel ning nende eristamine õnnestub, kui. Vaata lähemalt ›
0
Naine, kes tegi tuleviku vaatamise masina – nii võiks rahvakeeli kokku võtta Donella Meadowsi elutöö. On üsna usutavalt vaetud, et Isaac Asimovi „Asumi“-sarja tulevikunägemisteaduse, psühhoajaloo looja Hari Seldoni prototüübiks oli Meadowsi õpetaja, arvutiinsener ja kuulus süsteemiteadlane Jay Forrester. Panen omalt poolt juurde, et geniaalse robotpsühholoogi doktor Susan Calvini tegelaskuju luues oli Asimovil silme ees Donella Meadows. Erinevalt külmhunnitust, sisimas krooniliselt õnnetust juhtivpsühholo Vaata lähemalt ›
39
Ülevaatenäitus on olemuselt keeruline žanr. Raske on võtta kogenud kunstniku loomingut ühe näitusega kokku või taandada seda mingile selgepiirilisele narratiivile. Pahatihti tehakse selliseid näitusi ka ilma kunstniku osaluseta, mistõttu on puhkudel, kus see niimoodi ei ole, huvitav vaadelda, millist lugu tahab autor ise oma retrospektiiviga rääkida. Just selline võimalus avaneb Haapsalu Linnagaleriis avatud Henriette Tugi-Nuusbergi 85. sünnipäeva tähistaval näitusel. Näituse läbiv teema on lootus: retrosp Vaata lähemalt ›
0
6. – 10. maini toimus New Yorgi Eesti Majas teist korda alternatiivne kunstimess „Esther“, mida korraldavad Margot Samel ja Olga Temnikova. New Yorgis tegutseva Sameli sõnul peegeldas „Esther II“ kunstivälja üldisemat aeglustumissoovi. Mis on „Esther“? Milles seisneb selle alternatiivsus teiste kunstimessidega võrreldes? Kunstimess toimub New Yorgi beaux–arts’i stiilis Eesti Majas. „Esther II“ toimus eelmisel nädalal „Frieze’iga“ paralleelselt, vastandudes sellega teadlikult. Erinevalt tavapärastest, komme Vaata lähemalt ›
0
Neli aastat tagasi loodi Tallinna linnavalitsusse ruumiloome osakond. Nüüd on see muudetud peaarhitekti bürooks ning osakonda seni juhtinud Kaidi Põldoja lahkub ootamatult. Mis tehtud? Mis jäi pooleli? Milline linn võiks olla Tallinn? Nendele ja teistele küsimustele Põldoja nüüd vastabki. Sa oled kaua töötanud linnavalitsuse süsteemis, alguses Põhja-Tallinna arhitektina, siis peaarhitekti büroos, siis olid ruumiloome osakonna loomise juures ja neli aastat selle juht. Mis tunnetega lahkud? Nelja aastaga üles Vaata lähemalt ›
128
Kommenteerivad NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat Karolina Ullman ja patendibüroo Synest patendivolinik Anneli Kang: „Autoriõigus kaitseb autorit tema loodud teoste loata kopeerimise eest. Autoriõigusega on kaitstud Malle Leisi looming ja need õigused tekkisid tema teostele automaatselt nende loomisel. Kaubamärgi roll on aga aidata tarbijatel leida turult üles kindla ettevõtja tooted-teenused ja eristada neid teistest analoogsetest toodetest-teenustest. Ainuõiguse kasutada tähist kindlatel kaupadel või teen Vaata lähemalt ›
23
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 19:08
Viimane uuendus: 19:04.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)