Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Meie balletimaailm on kaotanud ühe oma legendaarsetest suurkujudest. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa. Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav, et ei jätnud ilmselt kedagi ükskõikseks. Öeldakse, et pole asendamatuid inimesi, aga Mai Murdmaa suhtes see kindlasti ei... Vaata lähemalt ›
0
Sõidan mina ühel kaunil sügispäeval maale, hea muusika mängib autos, juba kavandan oma peas, et mida kõike ma tegema hakkan, kui kohal olen. Kuis seda rahu naudin, oma valdused üle käin: õues istun, kaugusesse vaatan, hingan sisse karget kõdulõhna, sahistan lehtedes. Hoovi sõites aga kangestun. Muusika katkeb, peatan auto. Veski ees uksel tervitab mind lehma pea. Kolp, aga skalp on alles, võimsad sarved sirutumas. Veider tunne hiilib ligi. Lähen autost... Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud tunnustatud zooloog ja loomaökoloog emeriitprofessor Raivo Mänd. Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi, emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivole seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. Teade oli seda ootamatum, et eelmisel õhtul ei ennustanud reedel juhtuvat veel miski: Raivo oli kolleegide seltskonnas heatujuline ja teravmeelne, ikka täpselt selline, nagu olime teda aastakümneid Vaata lähemalt ›
0
Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! „Eesti lipp“, sõnad Martin Lipp, viis Enn Võrk Sinise füüsikalised omadused ja sinine värvus Nagu iga asja puhul peame alustama algusest. Ja mis see algus värvide puhul muud on kui nende teaduslik kirjeldus, milleni jõuti alles pärast Isaac Newtoni kuulsat katset 1660ndatel, kui tal õnnestus valgus klaasprismade abil esmalt lahutada spektri- ehk vikerkaarevärvideks ja... Vaata lähemalt ›
0
Sõjapidamise otsese ja kaudse keskkonnakahju ulatus on üleilmselt halvasti teada, sest seda enamasti ei mõõdeta. Vahetult Ukraina sõjaväljal on keskkonnakahjud ilmselged ja mõõtmatult suured, näiteks pinnase ja veekogude saastamine, plahvatamata lõhkekehad ja mürgised jäätmed, tammide hävitamine, metsade laastamine ning elurikkuse kadu. Ent paljud sõja mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele ulatuvad lahinguväljalt palju kaugemale, ei lõpe riigipiiridel ning võivad olla isegi üleilmsed. Ukraina sõda võib Vaata lähemalt ›
0
Minu õpetaja professor Jaan-Mati Punning on öelnud, et kõik loodusnähtused ja -protsessid on omavahel nii tihedalt seotud, et nende lahterdamine ja kitsaste piiride seadmine viib paratamatult liigse lihtsustamise ning naiivsete, isegi ohtlike ettekujutusteni. See mõte sobib hoiatama levinud müüdi eest, nagu oleks kliimamuutus meie ainus (või suurim) probleem ning selle lahendamiseks piisab atmosfääri süsihappegaasi hulga vähendamisest. Sellega püütakse Maa terviksüsteemi kogu selle keerukuses pressida ühe n Vaata lähemalt ›
0
1. Hiljuti käisin ühes koolis esinemas ning seal küsis keegi mu käest, millal lugesin viimati teost, mis mulle vastu hakkas. Kohe kargas pähe Graham Harmani „Neljatine objekt“. Ent nõudliku kirjasõna lugemisega on sageli nii, et selle käigus tekkiva vastupanu või vastuhaku jõud võib võitlevas lugejas midagi paigast nihutada, näiteks lükata tema mõtlemises mõne kinnise ukse irvakile. Üldjoontes olen harjunud pidama oma mõtlemist seosekeskseks, mistõttu kippusin tahes-tahtmata Harmani teose „objektide geograa Vaata lähemalt ›
0
Minu esma- (ja kuni käesoleva aastani ka ainu-) kohtumine Ernst Jandliga leidis aset 1990ndatel, kui juhtusin lugema hilisema nobelisti Peter Handke näidendit „Kaspar“1. Raamat jättis sügava mulje ja oma osa selles oli ka Jandlil, täpsemalt, tema luuletusel, mis on näidendi moto. Teatud panuse andis ilmselt ka Handke pilt, kust paistis, et tegu on laheda (ja nagu praegu tundub, ennast „Muretu rännumehe“2 järgi stiliseerinud) mehega. Mis luuletusse puutub, siis see käib... Vaata lähemalt ›
0
Märt Väljataga, „Tõlgetest raamatuaastal“ Mihkel Kangur CO₂-le keskenduvast keskkonnapoliitikast Joonas Kiik, „Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega“ Karin Alliku vestlus varalahkunud näitleja Jörgen Liigiga Henri Hütt, Keithy Kuuspu, „Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel“ Kais Matteus kultuuripärandi hoidmisest Merle Karro-Kalberg vestles vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga Mari Uusküla, „Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris“ Külli Kangur, „U Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii showroomis on 30. juunini avatud ehtekunstnike kevad-suvine ühisnäitus „Looduse ülestõus: putukad ja lilled ehtekunstis“. Tegu on traditsioonilise kevadise üllatusnäitusega, kus eksponeeritakse kõige värskemat ehtekunsti. …*hetk enne vaikuse lõppemist*…Ja ilu sünnib. Keset pruuni muda lögast kõntsa: sumin, värin, idanemine, paljunemine, vohamine. See on looduse jõud, madalamal kui muru, juurdumas tumedates sügavustes, küündimas hella valguse sooja tolmnema. Ja seda ei ole võimalik hoida tagasi, ja Vaata lähemalt ›
0
„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
20. märtsil jõuab kinodesse Evar Anvelti esimene mängufilm „Midagi tõelist“, mis räägib sellest, mida on käsitlenud filmitegijad Alfred Hitchcockist tippaja Paul Thomas Andersonini: seksi tõttu väljapressimisest. Küsimuse peale, mis on raamatu tuum, vastas ekraniseeringu aluseks oleva samanimelise romaani autor ja filmi stsenarist Martin Algus: „Võib-olla see, et mõlemad peategelased Karl ja Leo otsivad turvatunnet.“1 On norm ja hälve kokkulepe? Ameeriklaste tervise arengu instituudi (NIH) 2020. aasta andme Vaata lähemalt ›
0
RainerSarneti „Hamlet“ on väljakutsuvalt mitmekesine, pakkudes visuaalset ja akustilist vaheldust ning loo jälgimise pidepunkte ka suurte tekstimassiivide suhtes ettevaatlikule teatrikülastajate. Kuidagi juhtus nii, et umbes nädal enne Eesti Draamateatri „Hamleti“ esietendust sattusin lugema Ivika Sillari artiklikogumikku „Ma käisin teatris“ (Eesti Teatriliit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, 2020), sealhulgas sajandivahetuse aegu Tallinna Linnateatris lavastatud „Hamletist“ pajatavat a Vaata lähemalt ›
0
„Ütlemata“ on lavastaja Mari-Liis Lille esimene koostöö Vanemuisega ning see lavastus on ka tähelepanuväärne täiendus selle teatri repertuaari. Sadamateatris on lühikese vahega välja tulnud kaks dokumentaallavastust: Piret Jaaksi kirjutatud ja Marta Aliide Jakovski lavastatud leinateemaline „Lõpp“ esietendus ülemöödunud hooajal ja on praeguseks oma lavatee lõpetanud ning justkui teatepulgana võtab repertuaaris nüüd „Ütlemata“ üle väärika, tõsise ja vajaliku dokumentaalteatri koha. Vanemuises pole dokumentaa Vaata lähemalt ›
0
Kanuti gildi saali elunäinud laudpõrand ei ole seekord kaetud musta tantsupõrandaga, vaid on välja valgustatud kogu oma alastuses. Põrandalaudadel näeb täkkeid ja märke, mille on sinna jätnud eelmised etendused ja etendajad. Tühi lava, mille nelja külge paigutatud toolirida lubab aimata, et rekvisiitide, kostüümide ega pürotehnikaga seekord lavamaagiat looma ei hakata. Esimesena siseneb lavaruumi Liisbeth Horn, kes esitab pretensioonitult lühikese hüpleva sammurea. Hingan välja. Selge! Seekord ei taheta mid Vaata lähemalt ›
0
Maailm pole enam see mis Kristian Jaagu sündimise ajal 225 aastat tagasi. „Digiajastu kommunikatsioon on märksa killustunum. Suhtlus toimub eri platvormidel, tekstid jäävad järjest lühemaks, audiovisuaalsete vormide osakaal suureneb. Üks tekst ühele suurele homogeensele auditooriumile ei ole enam peamine viis suhtlemiseks. Täpselt nagu kirjasõna polnud talurahva ja külakogukonna jaoks nii igapäevane.“ Nii kirjutab Õigekirjagurmaani Instagrami lehe autor Kert Kask emakeelepäeval ERRi arvamusportaali loos „Na Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutasid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ja Eesti Kirjanike Liit välja parimad 2025. aastal ilmunud kirjandusteosed. Proosa Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ Luule Berit Kaschan, „Aprill“ Vabaauhind Lauri Sommer, „Sugupuu“ Näitekirjandus Urmas Vadi, „Sada grammi taevasina“ Lastekirjandus Hugo Vaher, „Nutivaba“ Artikliauhind Mirjam Parve, „Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest Miklós Radnóti hilisluule näitel“ Esseisti Vaata lähemalt ›
0
Seekordse raamatuaasta lõpuks ei ole ikka päris selge, mis keeltes olid 1525. aastal Lübeckis arestitud missaraamatu tekstid. Lübecki toomdekaani Johannes Brandese kirja pandud teate järgi oli seal osi in vulgari liuonico lettico ac estonico ehk liivi, läti ja eesti rahvakeeles. Kindel on, et selles raamatus oli mitu keelt Liivimaalt, mis on oma nime saanud liivlaste järgi. Kuna liivlased võtsid Liivimaal ristiusu vastu esimestena, võib arvata, et nende keelde jõudis missa... Vaata lähemalt ›
0
Keegi ei janune katkematult rahvale hea tegemise järele samaväärselt erakondade ja nende juhtidega. Mõne erakonna arvates on vaesed oma viletsuses küll ise süüdi, kuid sellest hoolimata vinnatakse inimesed erakondade üksmeelsel jõul vaesusest välja ka siis, kui mõni rumalusest vastu punnib. Mida lähemale jõuab järgmine valimispäev, seda tihedamas tempos ja konsensuslikumalt edeneb erakondlik heategevus. Aina odavamate või koguni „tasuta“ kaupade ja teenuste hulk kasvab ja erakonnad ei peatu enne, kui viiman Vaata lähemalt ›
0
Detsembris tuli teade, et Iisraelil lubatakse osaleda 2026. aasta Eurovisioni lauluvõistlusel hoolimata mitme riigi hoiatustest sel juhul võistlust boikoteerida. Saksamaa, kes oma sihtturu mastaabi ja rahalise panuse poolest on üks mõjukamaid Euroopa Ringhäälingute Liidu (European Broadcasting Union, EBU) liikmeid, oli juba varem teada andnud, et ei osale üritusel, kui Iisrael kõrvale jäetakse. Riikide rahvusringhäälingud peegeldavad oma valitsuste poliitilisi seisukohti, seega EBU otsus ei saanudki väga te Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 01:41
Viimane uuendus: 01:36.
Uudiste reiting uuendatud: 01:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)