Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Alice Kase näitus „Sinine motiiv“ Vaala galeriis on salapäraselt kaunis ja samal ajal kaunis salapärane. Sinist on ja ei ole ka; võtmelised on tööd, millel on kujutatud sinist värvi tasapinda, millest on omakorda välja lõigatud sinised tilgad. On need pisarad? Kas need on üks ja seesama tasapind? Või on tegu ikkagi erinevate olukordadega? Näitusel näeb ka ülikonnas näota mehi, keda katavad roosad tupsud, suuri pabernukke, optilise illusioonina välja mängitud kangast... Vaata lähemalt ›
0
Berit Kaschani „Aprill“ mõjub kosutavalt. Kaschani eelmine luulekogu „Täna piisab vähesest“ lõpeb pausimotiiviga: „Jäta siis meelde: / See paus. / See näiline piir. / See aknalaud kahe maailma vahel. / See hetk enne suurt armastust.“1 Nüüdne luulekogu „Aprill“ algab justkui samast kohast, tähendusliku pausimotiiviga: „Mina olen paus enne puhangut“ („Aeg keerutab sõrmi mu juustes“, lk 5). (Taas)puhkemise võimalus, (kevadine) tärkamine, siiski elada tahtmise lootus ja võimalus on üks luulekogu teemaringe.... Vaata lähemalt ›
0
Jaanuari keskel hakati jälle rääkima kehvast seisust rahvastiku taastootmisel ja professor Raul Eamets küsis siis Vikerraadiole antud intervjuus muu hulgas: „Kui meil ei ole noormehi, keda saata kaitseväkke, siis kellele me neid relvi ostame ja valmistame?“ Minu töökaaslaste hulgas on koolis käivate poiste emasid, kellele Eametsa sõnum jõudis pärale hoopis teisiti, kui professor oli seda võib-olla tahtnud. Üks neist ütles professori ütluse kommentaariks kirglikult, et tema ei kasvata oma last... Vaata lähemalt ›
0
On raamatuid, mis püüavad maailma tervikuks kirjutada, näiteks entsüklopeediad, süsteemsed filosoofilised käsitlused, mudelid, mis ihkavad haarata kõik nähtused ühe mõiste alluvusse. Ja on ka hoopis teistsuguseid raamatuid, neid, mis meenutavad Pascali „Mõtteid“ või Walter Benjamini passaažimärkmeid, kus tervik ei sünni süsteemi rangusest, vaid sellest, kuidas lugeja õpib lünkade vahele sildu ehitama. Jüri Engelbrechti teos „Puuduvad leheküljed“ kuulub ilmse enesestmõistetavusega sellesse viimasesse kategoo Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud pikaaegne Ugala teatri näitleja Eili Sild-Torga. Eili Sild-Torga töötas Ugala teatris aastatel 1963–1980, kuhu jäid ka tema karjääri mitmed olulised osatäitmised nagu Loviisa rollid Hella Wuolijoe „Niskamäe noorperenaises“ (1975) ja „Niskamäe Hetas“ (1978) ning Nastasja Filippovna roll Fjodor Dostojevski „Idioodis“ (1976). Samuti Ropsi mängimine Boris Kaburi „Ropsis“ (1964), Leokadja Begbicki osatäitmine Bertolt Brechti „Mees on mehes“ jmt. Teatritöö kõrvalt jõudis ta mängida veel. Vaata lähemalt ›
0
Kui maailm ägab nagu ikka ülekohtu koorma all, siis vähemalt ühes, üleilmses mõttes mikroskoopilises osas on õiglus peaaegu et jalule seatud: pean silmas Cyrillus Kreegi loomingu esitamist. Kuna väga suur osa tema koorilaule on vaimuliku sisuga, jäid need Nõukogude ajal meie teise koorimuusika alustala Mart Saare loomingu varju ning leppida tuli vaid väga kitsa valikuga tema tohutust varamust. Ikka lauldi „Sirisege, sirbikesed“, „Maga, maga, Matsikene“, „Meie err“ ja näpuotsaga ka... Vaata lähemalt ›
0
Minus tärkab kahtluseiva, kui kellegi kohta öeldakse suurte sõnadega, et ta on aus või altruist, ligimesearmastaja või lihtsalt hea, isetu või ilusa hingega inimene. Ei taha kuidagi uskuda, et selline inimene olemas on. Aga Peeter oli. Naturaalselt. Ilma teeskluseta. Headus on su nimi, Peeter! Paaril korral olen näinud, kuidas sa proovisid kuri olla. See ei õnnestunud, sest sul puudus see iseloomujoon. Headust õhkavad ka sinu tegelased. Pole vahet, kas see... Vaata lähemalt ›
0
Mul on kopp täiesti ees kunstivaldkonna adumitest (seda sõna on kasutanud oma kolumnis TI tähenduses nt Tõnu Runnel*). Minu oletus on, et ligi 90 protsenti loovisikutest arvab sama (ülejäänud 10 protsendi puhul ei olegi ma kindel, kas tegu on ikkagi loovisikutega). Sekunditega ette antud juhiste järgi muusikat vormistava Suno stiil paneb oma üksluisusega kõhu valutama, kuid siin-seal on kuulda ilmselgelt sunolikke muusikapalu. Üks kord sellega katsetada on võib-olla isegi lõbus,... Vaata lähemalt ›
0
Üle poole sajandi valitsevad kasvatuses ja hariduses naised, aga „õigetest“ meestest on suurem põud kui kunagi. Iialgi pole meestel testosterooni olnud nii vähe kui praegu, ometi peetakse mehi just nüüd toksilisteks ja ohtlikeks. Meeste päralt on 80% või rohkem kõigist enesetappudest, tööõnnetustest, tappasaamistest, paadialustest ja vangikongidest. Räpase ja ohtliku töö teevad ära ruudulistes särkides vananevad mehed: künnavad ja kaevandavad, betoneerivad ja keevitavad, paigaldavad pakettaknaid ja kliimase Vaata lähemalt ›
0
1. Reedene klubiunenägu Saabumine kultuurivabrikusse sugereeris tänu dekoratsioonidele vaimukalt reaalsusest irdumist: värav ja sellest sissepääsuni viiv tunnellikult kitsas hooviosa olid looritatud tugevas tuules lehvivate läbipaistvate ja sädelevate kangastega, nii et kui siseneja selle juurde veel vaimusilmas voolavaid taustaharfihelisid mananuks, võinuks ta uskuda, et on sattunud mõnda 1990ndate sarja, kus sedalaadi audiovisuaalse kombinatsiooniga tähistatakse sisenemist unelmasse. 1990ndate telemaasti Vaata lähemalt ›
0
Lavastada eesti klassikat on suur ja ränk missioon. Suur, sest keegi peale meie seda ju ei tee. Ränk, sest klassika on tuntud, tihti juba koolist saati ja populaarset teost on tõlgendatud juba nii palju kordi, et uus tegija peab pingutama, veri ninast väljas. Kummardus Taska Filmile ja lavastaja Ergo Kullale, kes on julgenud võtta kätte eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida.... Vaata lähemalt ›
0
Eestis käiv vaidlus tehisaru üle näeb pealtnäha tehniline välja, aga tegelikult puudutab väga maiselt seda, kuidas me elame, õpime ja keda-mida usaldame. Lähtudes Charles Percy Snow kahe kultuuri metafoorist, siis ühel pool on nn lüürikud, kes näevad esmasena tehisaru riske – kallutatust, manipulatsioone, töökohtade kadu, kontrolli käest libisemist, intellektuaalomandi väära kasutamist. Teisel pool nn füüsikud, kes näevad tehisarus eelkõige tööriista ja võimalusi. Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehis Vaata lähemalt ›
0
Andres Rõigas kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö „Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga.“ Rõigas on töötanud Viljandi maavalitsuses ja juhtinud Halliste valda ning olnud aktiivselt abiks inimestele linnast maale kolimisel. Rääkisime teguritest, mis inimesed maale toovad, ning millist rolli mängivad seejuures maastik ja kultuuripärand ning otsustamisjulgus. Kõik Exceli tabelid näitavad, et suuremates linnades ja keskustes on elu palju kulutõhusam. Mil Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil kuulutati Tartus kirjandusmuuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“. Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormiteadlikult ning mõjusalt. Gustav Suitsu auhinnaga tunnustatakse autorit, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgel tasemel luulekogu, mis kannab Suitsu luulele omaseid väärtusi.. Vaata lähemalt ›
0
2023. aasta suvel paigaldati Pühajärve rannaparki kuus pinki. Toimunust ei peaks kirjutamagi, kui see poleks vallandanud intellektuaalomandi alase kohtuvaidluste jada, mis praeguseks on jõudnud finišisse ja sätib vähemalt mõneks ajaks suunda. Kahjuks disaineritele ja loojatele mitte just soodsalt. Vaidluse all oli Extery linnamööbli kollektsiooni Prima pink (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus) ja see, kas parki paigaldatud pingid on selle piraatkoopia. Asja otsustas lõpuks pingi kolmas jalg. Mööblitootja Vaata lähemalt ›
0
Pikaaegse kirjandusteadlasena defineerin (arvuti)mängu ennekõike ebalineaarse reaktiivse multimodaalse kirjandusena. See määratlus on rõhutatult kirjanduskeskne, olgugi et ilmselt leidub rohkem mänge, mille kirjanduslik ambitsioon ei ole märkimisväärselt suur. Teatud mängužanride puhul on labürintlik kirjanduslikkus aga põhiline ning neid teoseid kirjutavad just nimelt kirjanikud. Mida siis mängu kirjutades silmas pidada? Näiteks seda, et ebalineaarsus ja reaktiivsus käivad käsikäes. Ebalineaarsusega ürita Vaata lähemalt ›
0
Kuna tuntud eestlasi Jeffrey Epsteini kirjavahetusest ei leitud, on kurikuulsa finantspankuri seiklused siinses meedias vähe tähelepanu saanud. See on viga. Epsteini failid on parim võimalik õppematerjal kõigile, kes tahavad mõista meie ajastu rikaste ja võimukate inimeste mõtteilma. Neist meilidest leiab kõike inimlikku, ainult suure haardega: suhtenõuandeid ja alaväärsuskomplekse, totrat möödarääkimist ja filosoofilist mõttelendu, lastele koolikoha sebimist ja hilisõhtust vintis päi jauramist. Ennekõike. Vaata lähemalt ›
0
Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. Pärast glasnostit ja perestroikat laulis rahvas käsikäes tänavanurkadel isamaa-armastusest, ometi kui punkarid olid juba ammu (seadusevastas Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
100% 100 |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 03:27
Viimane uuendus: 02:26.
Uudiste reiting uuendatud: 03:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)