Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. Loen enamasti diivanikesel lesides ja mul on seal kõrval mõned pisemad riiulid, aga isegi... Vaata lähemalt ›
97
Mõistagi on iga filmi valmimise taga suur meeskond ja kõvasti tööd. Loometööd teevad kõik asjaosalised, ka need, kes esmapilgul tunduvad vastutavat vaid n-ö tehnilise poole eest, näiteks operaatorid ja monteerijad. Kuidas nemad filmi süžee emotsionaalselt läbi elavad? Tallinna ülikooli BFMi vanemteadur ja soome filmitegija Pia Tikka on asunud koos kolleegidega uurima, mida tunnevad filmitegijad ise. 2024. aastast 2028. aastani kestvas projektis „Mõtted kaamera taga. Neurofenomenoloogiline lähenemine filmite Vaata lähemalt ›
38
Veidi-veidi pärast maipüha ja veidi-veidi enne suvesooja prognoose nägi Vanemuise kontserdimaja taas täissaali. Hooaja lõppkontserti saatis kodupubliku ees imponeeriv pingerohkus. Esimene märk algavast pingeliselt laetud kontserdist ilmutas end siis, kui kavalehe järjekorrast tuli tagasi pöörduda – viimane trükisoe voldik oli minu ees leidnud endale omaniku. Mis teha, soojendasin instinktiivselt üles soiku vajunud oskuse naabrilt piiluda. Alguse eel kostnud elevus mõjus südantsoojendava meenutusena äsja lõ Vaata lähemalt ›
0
„Kallis paps, palju õnne! See on olnud naljakas aasta. Sa said praegu 75, aga 25 aastat sind juba ei ole. Ja ometigi oled sa võinud tähistada vähemalt ühe suure teose esiettekannet, milleks on ballett „Sisalik“. Ma arvan, et sa rõõmustad, sest see oli sulle üks suur asi.“ Selliste sõnadega pöördus pianist Kadri-Ann Sumera lavalt oma isa Lepo Sumera poole. Helilooja 75. sünniaastapäeval kogunes Estonia kontserdisaali inimesi, kellest ilmselt paljusid oleks... Vaata lähemalt ›
32
Pean tunnistama, et mulle lihtsalt meeldib matemaatika, meeldib samamoodi nagu kirjandus või muusika – mõtled tema peale ja seest läheb soojaks, näole tuleb naeratus. Seda tunnet on sama raske jagada nagu rõõmuvärinaid või kergust, mida võivad tekitada klaverimäng või sinilillevaip kevadises metsas. Lihtsam on jagada tähelepanekuid ja mõttekesi – tervitusi matemaatikalt! Need tervitused tulevad seekord kolme pildina, kus lihtne ja keeruline on teineteisest sammu kaugusel ning nende eristamine õnnestub, kui. Vaata lähemalt ›
0
Naine, kes tegi tuleviku vaatamise masina – nii võiks rahvakeeli kokku võtta Donella Meadowsi elutöö. On üsna usutavalt vaetud, et Isaac Asimovi „Asumi“-sarja tulevikunägemisteaduse, psühhoajaloo looja Hari Seldoni prototüübiks oli Meadowsi õpetaja, arvutiinsener ja kuulus süsteemiteadlane Jay Forrester. Panen omalt poolt juurde, et geniaalse robotpsühholoogi doktor Susan Calvini tegelaskuju luues oli Asimovil silme ees Donella Meadows. Erinevalt külmhunnitust, sisimas krooniliselt õnnetust juhtivpsühholo Vaata lähemalt ›
39
Ülevaatenäitus on olemuselt keeruline žanr. Raske on võtta kogenud kunstniku loomingut ühe näitusega kokku või taandada seda mingile selgepiirilisele narratiivile. Pahatihti tehakse selliseid näitusi ka ilma kunstniku osaluseta, mistõttu on puhkudel, kus see niimoodi ei ole, huvitav vaadelda, millist lugu tahab autor ise oma retrospektiiviga rääkida. Just selline võimalus avaneb Haapsalu Linnagaleriis avatud Henriette Tugi-Nuusbergi 85. sünnipäeva tähistaval näitusel. Näituse läbiv teema on lootus: retrosp Vaata lähemalt ›
0
6. – 10. maini toimus New Yorgi Eesti Majas teist korda alternatiivne kunstimess „Esther“, mida korraldavad Margot Samel ja Olga Temnikova. New Yorgis tegutseva Sameli sõnul peegeldas „Esther II“ kunstivälja üldisemat aeglustumissoovi. Mis on „Esther“? Milles seisneb selle alternatiivsus teiste kunstimessidega võrreldes? Kunstimess toimub New Yorgi beaux–arts’i stiilis Eesti Majas. „Esther II“ toimus eelmisel nädalal „Frieze’iga“ paralleelselt, vastandudes sellega teadlikult. Erinevalt tavapärastest, komme Vaata lähemalt ›
0
Neli aastat tagasi loodi Tallinna linnavalitsusse ruumiloome osakond. Nüüd on see muudetud peaarhitekti bürooks ning osakonda seni juhtinud Kaidi Põldoja lahkub ootamatult. Mis tehtud? Mis jäi pooleli? Milline linn võiks olla Tallinn? Nendele ja teistele küsimustele Põldoja nüüd vastabki. Sa oled kaua töötanud linnavalitsuse süsteemis, alguses Põhja-Tallinna arhitektina, siis peaarhitekti büroos, siis olid ruumiloome osakonna loomise juures ja neli aastat selle juht. Mis tunnetega lahkud? Nelja aastaga üles Vaata lähemalt ›
128
Kommenteerivad NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat Karolina Ullman ja patendibüroo Synest patendivolinik Anneli Kang: „Autoriõigus kaitseb autorit tema loodud teoste loata kopeerimise eest. Autoriõigusega on kaitstud Malle Leisi looming ja need õigused tekkisid tema teostele automaatselt nende loomisel. Kaubamärgi roll on aga aidata tarbijatel leida turult üles kindla ettevõtja tooted-teenused ja eristada neid teistest analoogsetest toodetest-teenustest. Ainuõiguse kasutada tähist kindlatel kaupadel või teen Vaata lähemalt ›
23
Peenike võrk ühendab hunnikut vanu Sirpe „kunstiosakonnaga“. Osakondadeks kutsun ma meie raamatukogu teema või autorite järgi jagatud raamaturiiuleid. Mille tarvis ma Sirpe kogun? Ei teagi, harjumus, igaks juhuks. Sama küsimus on ka enamiku raamatute puhul: äkki keegi veel loeb? Ruumipuuduse tõttu seisavad need kahes reas ja kui mõni raamat on valesse kohta sattunud, on selle ülesleidmine aeganõudev. Kunsti- ja arhitektuuri-„osakonnas“ on hulk raamatuid topelt – ostsime Madisega, kellega juba üle... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusballeti kauaaegse esisolisti Sergei Upkini lahkumisõhtutel 25. ja 27. aprillil esietendus kaks uut lühiballetti: Igor Stravinski „Kaardimäng“ Sergei Upkini ja Tšaikovski muusikale seatud „Dirigent“ Triinu Upkini koreograafiaga. „Kaardimängu“ muusika kirjutas Stravinski 1936. aastal ja selle koreograaf oli George Balanchine. Kuuldavasti oli libreto sõnum selles, et ka kõige nõrgemad kaardid võivad võita tugevamaid. Upkini versioonis on peategelaseks Jokker, kes oma trikkidega pidevalt mängu sekku Vaata lähemalt ›
0
Kaks õde – üks tüüakas, turjakas, pikk ja laiaõlgne, õblukese varrega võililletups pikkade sõrmede vahel rõhutamas veelgi tema figuuri imposantsust, ning teine lühem, masaja keha ja moodsa, lühikeseks pöetud kuklaga poisipeaga – seisavad seljaga vaataja poole. Üks hoiab teisel küünarnukist kinni. Nad on suundumas kuhugi edasi, mujale, mingit oma asja ajama. Nad on koos tulnud ja koos nad lähevad. Ei huvita neid ei vaataja ega see, kas neid üleüldse vaadatakse.... Vaata lähemalt ›
0
„Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks“, Andrei Liimets vestles Natalja Mirzojaniga Triinu Aru, „Mis toimub filmitegija peas?“ Ardo Reinsalu, „Aeg pärast masinaid“ Juhan Aru, „Lihtne või keeruline?“ Mari-Epp Tirkkonen, „Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse“ Siim Lill, „„Hieronymuse“ sarja siiani parim aasta“ 2025. aasta parim noor arhitekt Merle Karro-Kalberg vestles Tallinna ruumiloomekeskuse endise juhi Kaidi Põldojaga Margit Mutso, „Ämblik all vasakus nurgas“ Vaata lähemalt ›
0
Eesti Filmi Instituudi tütarfirma Tallinnfilmi juhatuse liikmeks valiti pikaaegse kultuurivaldkonna juhtimiskogemusega Joonas Tartu, kes on varem juhtinud Rakvere teatrit ja Noorsooteatrit. „Tallinnfilmi juhi konkursile kandideeris 13 inimest nii filmi- kui ka teistest valdkondadest. Valituks osutus Joonas Tartu, kelle kasuks rääkisid tema tugevad juhiomadused, kogemus kultuuriasutuste juhtimisel ja oskus navigeerida keerukates ehitusprotsessides. Tema esmaseks ülesandeks saab filmilinnaku esimese etapi ehi Vaata lähemalt ›
0
EMLi aastanäitus Rääkimata lood / Untold stories avatud kuni 25. mai 2025 Indiviidina on meil igal oma lugu jutustada. Kunstnikel on olnud kõikidel aegadel võimalus sublimeerida isiklik oma loomingusse, arendada välja teatud metakeel ja märgi-süsteem oma sõltumatu kunstniku-ego või -suveräänsuse viljelemiseks. Kollektiivsetest traumadest ja ajaloo valgetest laikudest on avalikus ruumis saanud täishäälel rääkida alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. Eestimaa on puhastumas punamonumentide saastast ja. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub kunstihuvilisi illustratsiooninäitusele „Väikesed lood igal pool“. Näitusel esitletakse Leedu kunstnike ja abikaasade Lina Dūdaitė ja Marius Jonutise loomingut, mis toob vaatajateni soojuse, elurõõmu ja fantaasiaga täidetud kujutlusmaailmad. Lina Dūdaitė on illustraator ja graafiline disainer, kes on lõpetanud Vilniuse Kunstiakadeemia. Tema tundlik ja poeetiline käekiri on ilmestanud paljusid lasteraamatuid. Dūdaitė looming sünnib armastusest raamatute ja lugude vastu, mi Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe mainumbris kuulutab Ivan Lavrentjev Eesti integratsioonipoliitika lõppenuks. Arno Lauk lööb häirekella seoses ettevõtjate eestvedamisel toimuva riigireformiga. Seekordseks persooniks on sotsiaalmeedia uurija Maria Murumaa-Mengel, kellega Helena Aadli kaardistab digisfääri tumedaid ja helgemaid nurgataguseid. Priit Liiviste kirjutab Shelton Sanist, Elle-Mari Talivee ja Taavi Talivee meriveiseliste väljasuremisest, Kaide Tammel riigi kaaperdamisest, Eiko Ojala visuaalsest kirjaoskusest ning Ann Vaid Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumis 16. mail avaneval Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni esmakordsel isikunäitusel Eestis näeb tema kuut mastaapset teost aastatest 2004–2025. Näitus „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ pakub sissevaadet tänapäeva rahvusvahelise kunstielu ühe huvitavama ja omanäolisema kunstniku loomingusse, mis on mõjutatud popmuusikast, uuemast ja vanemast kunstiajaloost ning kaudsemalt ka suurtest poliitilistest draamadest. Näituse kuraator on Anders Härm. Kumu suures saalis on eksponee Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Vikipeedia keeletoimetamistalgute parimad toimetajad. Stipendiumid anti üle 9. mail Tartus Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril. Talgute eesmärk on väärtustada keeletoimetaja tööd ja parandada keeleliselt Vikipeedia artikleid. Talgud kestsid detsembrist märtsini ja selle aja jooksul toimetasid 22 talgulist 218 Vikipeedia artiklit. Võitjate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist. Tublisid keeletoimetajaid tunnustati kokku 2750 euroga. Parimate keeleto Vaata lähemalt ›
0
Loengusari „Residentuu:r“ leidis tänavu aset üheksandat korda ja selles on praeguseks peale koostöö heliloojatega käsitletud teemasid, nagu tehisintellekt, muusikasalvestus ja muusikakriitika. Seekord keskenduti teemale „Pärimus ja inimpsüühika“, mida uuriti Liisa Hõbepapli muinasjutulist sümboolikat tõlgendava uue kammerooperi valmimisprotsessi kaudu. Teose valmimisega rööbiti peeti neli kohtumist, kus helilooja, esitajad ning kutsutud külalised tutvustasid teose teemasid. Kammerooperi aines on pärit eesti Vaata lähemalt ›
33
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 7 |
Õhtuleht
|
13% 3 |
ERR
|
12% 0 |
Delfi Sport
|
11% 6 |
Uued uudised
|
8% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.06.2025 03:54
Viimane uuendus: 03:36.
Uudiste reiting uuendatud: 03:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)