Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi poliitika vajab oma uut ideoloogilist keskteed, ehk kolmandat teed, mis ei ole praegune vasakpoolne rohe-woke-ideoloogia ega ka käremeelne parempopulism või rahvuskonservatism. Kahjuks pole põhivooluerakonnad (sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja mõõdukad konservatiivid) oma ülesannete kõrgusel ning neil napib ideid, kuidas käesoleva sajandi suurte väljakutsetega (globaliseerumine, kliimamuutus, tehnoloogiline üleminek ja sotsiaalse ebavõrdsuse suur kasv) tasakaalustatult toime tulla ning nende üm Vaata lähemalt ›
0
Kas eesti keel sureb välja? Millal? Paljud on seda kartnud, aga piisavalt paljud ka lootnud. Keeleteadus on aegade jooksul proovinud pakkuda mitmeid mudeleid tingimuste kohta, mis toovad kaasa või kiirendavad keelte surma. Pehmemalt öeldes näitavad, mil määral on keel ohustatud. Keskne küsimus on alati olnud see, kas keelt antakse põlvkondlikult edasi. Eesti keele kohta pole kuulda, et massid hakkavad kodus lastega inglise või vene keeles kõnelema. Teine tegur on kõnelejate... Vaata lähemalt ›
0
Kjell Westö viimatine eesti keelde jõudnud romaan „Videvik 41“ algab stseeniga rongist, milles on Helsingi teatritrupp alustanud sõitu Stockholmi poole, et anda mitmel pool Rootsis külalisetendusi. Kuu on jaanuar, aasta on 1940, Nõukogude Liit on 30. novembril 1939 Soomet rünnanud, sõda on kestnud viiskümmend ööpäeva. Näitlejanna Molly, üks romaani peategelastest, vaatab rongiaknalt oma näo peegeldust, mis on kahvatu ja murelik, aga püüab siis teha südame kõvaks, et pilku mitte kõrvale... Vaata lähemalt ›
44
Kodu peaks olema inimesele turvalisim koht. Kahjuks näitavad statistikaameti andmed, et Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes ja oma kodus. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna projektijuhi Jana Brunsi sõnul on 39% eestimaalastest kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh füüsilise jõuga ähvardamist) ja 9% seksuaalset väärkohtlemist.1 Naised on muidugi ohustatumad kui mehed, kuid ärgem unustagem ka mehi! Statistikaameti 2024. aasta uuring näitas, et ka iga kolmas Eesti mees on k Vaata lähemalt ›
0
Kolimise järel vajasin teise asjana raamaturiiulit. Esimene oli suur kapp plakatikogu jaoks. Raamatud peavad olema võimalikult nähtaval ja hõlpsasti leitavad. Seetõttu asuvad luuleraamatud ja eesti proosa esikus. Muu proosa on keelte kaupa tähestikulises järjekorras. Ärgu jumala eest arvatagu, et süsteem on kindel! Ma lihtsalt püüdlen korra poole. Kirjandusteadus, sotsiaalteadused ja kunst on omaette. Üks erand on kah: eraldi hoian kõiki Ilmar Laabaniga seotud trükiseid mis tahes keeles. Kas paberil raamat Vaata lähemalt ›
0
Karin Lutsu loomingut on viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt eksponeeritud isiku- ja naiskunstnike ülevaatenäitustel. Tema kõige tuntumaid teoseid 1920. aastate lõpust ja 1930. aastatest iseloomustab autobiograafilisus ning üldse naiste kujutamine laiemalt. Nii ongi tema loomingut käsitletud enamasti naiste emantsipatsiooni ja selle kultuurilise tähistaja nn uue naise diskursuse võtmes, millele annab tuge Lutsu enda positsioon 1930. aastate Eesti kunstielus. Ta oli tollase Eesti kunstielu tuntuim na Vaata lähemalt ›
0
Tambet Kaugema vestles Laur Kaunissaarega Merle Karro-Kalberg vestles linnaökoloogi Ingo Kowarikuga Tõnis Saarts, „XXI sajand ideoloogilise kesktee otsingul“ Peet Kask parteide rahastamisest Kristin Tõnisson lähisuhtevägivallast Holger Mölder, Barbi Pilvre, Andres Kõnno, „Enesemääratlus „eurooplane““ Tõnu Viik, „20 aastat Tallinna ülikooli loomisest“ Intervjuu „Camera Erotica“ kuraatorite Silvia Lorenzi ja Fidelia Regina Randmäega Carolina Pihelgas, „Et miski ei saaks meid lämmatada“ Vaata lähemalt ›
0
Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigiarhitekti ametikoht oluline samm targema ja paremini toimiva ruumiloomesüsteemi suunas. „Mul on väga hea meel, et uueks riigiarhitektiks valiti kogenud ja visioonikas valdkonna ekspert, kes aitab meil kujundada ja ellu viia tarka ruumiloomet, tänu millele saab Eestist tervikuna parem elupaik,“. Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 1. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Maasike Maasiku näitus ‘’ARMAS AEG!’’. Näitusele ARMAS AEG! olen valinud väikese osa oma gobeläänpõime tehnikas vaipadest, mille kohta võib öelda, et need kuuluvad minu pikaaegse kunstnikutöö lõpuetappi. Alustasin loometööga ja näitustel osalemisega umbes 60 aastat tagasi. Olen niinimetatud “kuldsete kuuekümnendate” laps. See oli aeg, kui tarbekunstinäitustel eksponeeritud gobeläänvaipa peeti kindlaks favoriidiks: formaadilt suur, käsit Vaata lähemalt ›
0
Ootused juhile: Sobiv kandidaat: Konkursil osaleja esitab EKI-le järgmised dokumendid: Kandidaadid saavad võimaluse esitada oma tegevusprogrammi asutuse töötajatele ning EKI teadus- ja haldusnõukogule. Valiku kandidaatide seast teeb haridus- ja teadusministrit nõustav teaduspoliitika komisjon. Dokumendid esitada digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 8. mail 2025 aadressil konkurss@eki.ee. Lisainfo:Tiina Laansalu5691 8747tiina.laansalu@eki.ee Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn Vaata lähemalt ›
0
29. aprillil kuulutati kirjanike liidu musta laega saalis välja esimese Eesti naiskirjanduse auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas romaaniga “Lõikejoon”. Auhinda annab välja Eesti naiskirjanduse selts ja selle suurus on 15 000 eurot. Naiskirjanduse auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult pro Vaata lähemalt ›
0
Tahate katkestada kõik sidemed oma minevikuga ja jäljetult kaduda? Jaapanis on see täiesti võimalik. Alustuseks piisab ühest telefonikõnest. Teile tullakse appi ja tehakse teist jōhatsu –haihtunud inimene. Oma auhinnatud filmis „Jōhatsu – nagu vits vette”, mis jõuab ekraanile Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas, käsitlevad selle fenomenaalse nähtuse eri aspekte Andreas Hartmann ja Arata Mori. Film jälgib seda kõigist kolmest – kadujate, nende abistajate ja endisesse ellu mahajäävate omaksete – Vaata lähemalt ›
32
Eesti Kultuurkapital ootab 20. maini taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks. Igal aastal antakse välja kuni 16 „Ela ja sära“ stipendiumi – igas Kultuurkapitali valdkonnas kaks. Stipendiumi suurus on 20 000 eurot aastas ning see makstakse välja neljas võrdses osas. Stipendiumile saavad kandideerida kõigi Kultuurkapitali valdkondade professionaalid. „Ela ja sära“ stipendiume määravad sihtkapitalid laekunud taotluste aluse Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale ja sotsiaaltöö preemiale. Mõlema preemia suurus on 7000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 19. maini aadressile vpinfo@vpk.ee. Noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas. Kandidaate saavad preemiale esitada nii tingim Vaata lähemalt ›
0
30. aprillist on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“, mis tähistab 45 aasta möödumist Tallinna olümpiaregatist. See on lugu ambitsioonikast etapist meie pealinna arengus – olümpiaehituse käigus kavandati üle 120 objekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi ideeks. Regatiks valmisid praegugi tuntud hooned: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elum Vaata lähemalt ›
0
Kui võtta üles puu, mis on maasse juured ajanud ja kanda see ühest kohast teise, ei kanna puu enam vilja. Ja kui ka kannab, siis ei ole vili nii hea, kui oli algses paigas. See on loodusseadus. Ma arvan, et kui ma oleksin oma kodumaalt lahkunud, siis oleks minuga sama lugu nagu selle puuga. Abbas Kiarostami Iraani lavastaja Mohammad Rasoulof on Iraani teokraatlikule võimuaparaadile närvidele käinud juba pikemat aega ja... Vaata lähemalt ›
0
Laval vahutab šokolaadilõhnaline veri, mis purskub lava kohale tõmmatud kliitoritest. Jah, piisab ühest pilgust ja pole mingit kahtlust – see on lavastus armastusest, millest on meil nii väga puudu, ja teineteisemõistmisest, mis on alla vandunud vastandumisihale. Üleüldse on viimasel ajal Eesti teatrites lavale jõudnud lausa uskumatult palju lavastusi armastusest: lihalikust ja ligimesearmastusest, aga ka laiemalt inimlikkusest, hellusest ja hoolimisest. Ilmne on soov teineteist taas leida, vabaneda äärmusl Vaata lähemalt ›
0
Raamaturiiul ei ole lihtsalt mööbliese. Kaugeltki mitte. Ta pole ka passiivne panipaik ega muuseum, kus kõik on korrektselt sildistatud ja tolmuvaba. Ei! Raamaturiiul, vähemalt see, mis minu toas asub, on elus organism, džungel, kus valitseb küll mingisugune kord, aga see kord ei allu mingilgi viisil inimese tahtmisele. Seal valitseb metsikus, mille seaduspärad tuleb alles avastada ning alles seejärel saab raamaturiiuli taltsutada filosoofia, huumori ja kerge resignatsiooniga. Nagu teadlasele kohane. Aja. Vaata lähemalt ›
0
Teater. Muusika. Kino märtsinumbris annab Pille-Triinu Maiste ülevaate1 kujutava kunsti (konkreetsemalt installatsioonide) ja teatri (lavastuslikkuse) teineteiseleidmisest ja vastastikusest nakatumisest ning toob nende kahe kultuurivaldkonna vahel pendeldavate sildloojatena välja teiste seas Ene-Liis Semperi ja Urmas Lüüsi. Ringo Ramuli (lavastaja), Priit Põldma (dramaturg) ja Arthur Arula (kunstnik) triost jääbki „Eetris“ selgelt domineerima Maiste kirjeldatud ja pigem kujutavale kunstile omane installatii Vaata lähemalt ›
0
Samm-sammult ekvaatori poole liikudes hakkavad interjöörides sagedamini silma kahhelplaadid. Need imbuvad salamisi peldikutest esikutesse, sealt edasi elutuppa-magamiskambritesse, tungivad ustest-akendest välja ja ronivad mööda seinu maja fassaadidele. Kellel on olnud Portugali asja, pole jätnud ahhetamast kirevate maalingutega seinte üle. Neid fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud sealseid interjööre viimased viis sajandit. XIX sajandil hakkasid need dikteerima juba Portuga Vaata lähemalt ›
103
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 22:14
Viimane uuendus: 22:04.
Uudiste reiting uuendatud: 22:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)