Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Haridusministeeriumis on valminud määruse eelnõu, kus sõnastatakse nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Sealt leiab palju tervitatavat. Näiteks öeldakse, et koolis tuleb kujundada keskkond, mis hoiab ja tugevdab õpilase tervist, seal peab olema koht rataste jaoks ning kooli maa-alal peab liiklemine olema korraldatud turvaliselt. Kuid eelnõu seletuskirjaga nõutakse muu hulgas sedagi, et kooliõue muru/hein jms peab olema mõistliku kõrgusega ja soovitavalt pügatud, et lapsed seal joostes ei komi Vaata lähemalt ›
0
Ilusal kevadisel laupäevaõhtul tõi Vambola Krigul Arvo Pärdi keskuses kuulajateni kava, mis koosnes ainult naisheliloojate teostest. Tänuväärne ettevõtmine. Erilist rõõmu valmistas aga see, et lavalt ei kõlanud „naismuusika“, vaid lihtsalt väga hea muusika. Kriguli oluline varjatud lavapartner oli sel kontserdil Tammo Sumera elektroonikal. Õhtu alustuseks kandis Vambola Krigul ette kaks Tatjana Kozlova-Johannese teost, kusjuures 2024. aastal valminud „nothing, nothing, nothing“ kõlas esiettekandes. Nimeta Vaata lähemalt ›
0
Mohammad Rasoulof paistab väsinud. Ma leian ta eest diivanisse vajununa, seltsiks ta tõlk. Ja väsinud pole ta mitte reisist festivalile „Viennale“ Austria pealinna Viini, vaid pikast reisist Euroopasse. Selle pidi ta ette võtma umbes aasta eest, 2024. aasta kevadel, jalgsi üle Iraani mägede vabaduse poole, ees ootamas tema uue filmi „Püha viigipuu seeme“* oodatud maailma esilinastus Cannes’is. Pole vist vaja hakata taas pajatama tema põgenemise lugu. Võimalus kohata sellist lavastajat... Vaata lähemalt ›
3
Tallinna tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori kohusetäitja, vanemteadur Alar Kuusik juhib elektroonikavaldkonna akadeemilist lipulaeva, kus peale alusteaduse on teenuste ja toodete turule toomise kaudu alati au sees hoitud ka ühiskonna teenimist. Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut tegeleb kognitiiv-, mõõteelektroonika ning sidevaldkonna teadus- ja õppetööga. Instituudi uurimis- ja arendustegevus on suunatud nii tööstuse vajadustele kui ka tulevikku vaatavatele te Vaata lähemalt ›
0
Viimaste põlvkondade puhul öeldakse mõnikord, et telefonikaamerate ja ühismeedia tõttu on nad veetnud terve oma elu avalikkuse ees. Nüüdseks hilisteismeline Roosi on olnud üle poole oma elust sõna otseses mõttes kaamera ees ja kinolinal: esmalt dokumentaalfilmis „Südamering“1 ja nüüd selle mõttelises jätkus, portreefilmis „Siit ta tuleb, Roosi“. Mõlema autor Margit Lillak on isegi dokumentalistiameti juurde kuuluvat muljetavaldavat järjepidevust arvestades panustanud oma tegelaste vaatlemisse jahmatavalt pi Vaata lähemalt ›
39
2000. aastate väikelinn, nätsupakid, Edelaraudtee ja „Jalgpall on parem kui seks“. Punastest tellistest postmodernistlik poehoone, mille asemel on nüüd ehk Coop. Tselluloositehase korsten, mis tossab tänaseni. On aasta 2025, viibin sõbraga kinosaalis. Apollos. „Päris punk tegelikult,“ teen nalja. Et pole Artis või vana hea Sõprus. Saal on tühjapoolne, reklaamid tõmbavad meid käima. „Mäletad, kunagi olid teisipäeviti ETVs väärtfilmid? Või ootasid sarja ühel kindlal kellaajal ja päeval.“ Nostalgiline ja isikl Vaata lähemalt ›
0
Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine vanus on 49 ja EKLi liikme keskmine vanus 60,6 aastat, on tegu ikkagi vaat et noortevalitsusega. Suures maailmas on asjad teisiti: maakera elaniku mediaanvanus on Worldometeri andmetel 30,9, aga riigijuhtide keskmine... Vaata lähemalt ›
69
Visuaalselt on Ivar Veermäe näitus päikeseloojangu toonis. See häälestab konfliktivabale ja rahulikule kohalolekule. Samal ajal tähendab päikeseloojang, et läheb järjest hämaramaks, Päikese mõju taandub. Hommikul on Päike muidugi tagasi, aga mis siis, kui hämardumine tuleb geoinseneride plaani rakendumisest ega olegi enam hommikuga tagasi pööratav? Selles vaates ei paista Veermäe sissevaade valgushulga piiramise tehnoloogiatesse enam kuigi muretu. Tehnoloogilised meetodid looduse mõjutamiseks võivad olla k Vaata lähemalt ›
5
Suurel reedel tulid dirigent Kaspar Männi juhatusel ettekandele Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, Benjamin Britteni „Sinfonia da requiem“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kõigi kolme teose loomist on mõjutanud valu lähedase kaotuse pärast, olgu see siis hingesugulane nagu Pärdi puhul või lihane sugulane – ema Brittenil ja isa Lloyd Webberil. Kontserdimulje võib kokku võtta ühe sõnaga: „suurepärane“. Fantastilist Britteni tõlgendust nautides käis mul äkki peast läbi mõte, kuivõrd hea... Vaata lähemalt ›
175
„Murda“ algab etenduskoodeksi murdmisega: autor-etendaja-maailmaehitaja Sigrid Savi lahkub saalist otse õue. Midagi on juhtunud, enne kui arugi olen saanud. Tean Savi võimeid, ta võib tagasi ronida nii akna kui ka lae kaudu, ilmuda hologrammina või jätta sootuks tulemata. Aga ei, tuleb siiski uksest. Lavaruum on määratud läbikäidavana: seal saab uidata, lahkuda ja naasta. See on ootamatu maailm, kus otsuseid võetakse vastu mänguga „Kivi-paber-käärid“ ning laulud lõpevad mõtteavaldusega is it love... Vaata lähemalt ›
0
Kõnnin mere ääres. Ühel pool kriiskavad kajakad, kümblevad luiged ja vesi sillerdab päikese käes. Pööran pead ja tähelepanu tõmbavad auklikud kruusateed, grafitiga märgistatud varemed ning autorehvid. See on Tallinn. Kauged rannad Tallinnal on mandri rannajoont (edaspidi rannajoon) kokku 46 kilomeetrit. Rannajoon saab läänes alguse Tiskrest veidi enne Tabasalu randa ning lõpeb idas Noa restoraniga ehk seal, kus Ranna tee keerab mere äärest Viimsi poole. Siin käsitlen konkreetsemalt lõiku Stroomi rannast... Vaata lähemalt ›
0
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli liivlastest palju arvukamalt. Hiljem hõlmas Liivimaa kubermang lõunapoolse Eesti ning suure osa Läti põhja- ja keskosast. Pikk ühine ajalugu kinnistus liivlaste kui siinmail kõige varem euroopalikud väärtused omaks võt Vaata lähemalt ›
0
Omaenda piiride või piiratuse tajumine võib olla keeruline, kuna piiritõmme on üürikesem, kui esmapilgul näib. Piir kui selline on laialivalguv, sattumuslik, ent ka turvaline, s.t turvatunnet kehtestav. Igasugune muutumine ja moondumine toimub aga paljuski just piiride vahealal, piire ületades, ning seda võib olla ootamatult raske, isegi ebameeldiv täheldada. Kõik meie ümber on pidevas muutumises (ja kadumises) nagu ka inimesed ise, ehkki seestpoolt vaadates oleme justkui kogu aeg samad – vähemasti... Vaata lähemalt ›
26
Mu üleaedne on haruldaselt kena inimene. Patrioot, kes ei ole säästnud energiat ega raha, et oma valdustes paljudele pidutsemise ja meelelahutuse rõõmu pakkuda nagu parimate päevade Jay Gatsby. Ühesõnaga, rahva teenistuses ja palavalt armastatud, omamoodi sümboliks kujunenud. Mõne aja eest aga selgus, et ta tegevus enam oma maale ära ei mahtuvat ning minult küsimata on ta asunud minu kinnistule oma palee laiendust kavandama. Just sinna, kuhu olin vaevaga rajanud keskmise... Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia kunstiline juht Arvo Volmer on viimastel aastatel teatri repertuaari rikastanud rohkelt prantsuse muusikaga ja publikus on mul alati hea meel, kui avaneb võimalus tutvuda harvem esitatavate teostega. Vaikse nädala eel tähistas Estonia Maurice Raveli 150. sünniaastapäeva temale pühendatud kontserdiga, mille kava koosnes helilooja XX sajandi kolmel esimesel kümnendil valminud teostest. Kontserdikava kokkupanek on omaette kunst ning seekordne valik nägi vähemalt paberil igati põnev välja.. Vaata lähemalt ›
0
Haljastus läheb linnas kõigile korda. Pole kahtlust, et muidu kivises keskkonnas peab olema õiterohkeid aedu, hästi hooldatud muruplatse ja parke. Haljasalade vaoshoidmisega võtab inimene aga linnalooduselt ära võimaluse ökosüsteemina iseseisvalt toimida. Liigne usinus pole voorus. Üleilmset suunda metsikuma linnalooduse eelistamisel ei tohi karta ega taunida. See ei tähenda, et kõik rohealad peavad olema võsased, kolletunud ja porised. Leiduma peab kõike, nii kasitut kui ka lopsakat. Ehitusest või kivika Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi... Vaata lähemalt ›
29
Rahvusvahelises kaubanduses praegu toimuv näib tähendavat senisega võrreldes suurt muutust, mistõttu on kerkinud üles küsimused sellise arengusuuna taustast, paralleelidest ajaloos ning võimalikest tagajärgedest. Kuna seesuguse murranguga kaasnevad kohati dramaatilised sündmused, siis on need innustanud ajakirjandust ja ka poliitika- ja majandusteadlasi esitama tõlgendusi ning tulevikuväljavaateid. Siinkohal teen nendele arvamustele tuginedes mõningase kokkuvõtte. Hirschmani pikka aega eiratud seisukohad Mi Vaata lähemalt ›
0
Maailm on üha tehislikum, ja seda mitte üksnes väliselt, vaid ka selles, kuidas me kogeme, tõlgendame ja loome reaalsust. Virtuaalsed keskkonnad, masinõppe kujundatud infovoog ja algoritmiline suhtlus ei ole enam utoopia, vaid argipäev. Meie endi loodud tehislikus maailmas on oma koht tehisarul. Tehislikkuse teetähised Suhtumine tehisarusse on seotud inimmaailma tuumküsimuse, loodusliku ja tehislikuga. Kui on olemas looduslik, siis on olemas ka tehislik. Üks määratleb teist. Inimene koos tehnikaga loob tehi Vaata lähemalt ›
0
Sarja „Duod“ seekordne kontsert oli esinejatele eriline: flötist Tarmo Johannes ja kontrabassimängija Dario Calderone on olnud sõbrad üle kahekümne aasta, kuid astusid alles nüüd esimest korda koos lavale. Kahe sõbra ja kolleegi sõnadeta koosmäng oli ootamatult loomulik. Tajutav sidusus, inimlik mõistmine ja vaikiv teineteise kuulamine kumas läbi kogu nende muusikalise dialoogi, pakkudes kuulajale kohati midagi enamat kui pelgalt laitmatu esitus. Viie isikupärase teosega kavas said kokku rütmiline energia,. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 23:38
Viimane uuendus: 23:32.
Uudiste reiting uuendatud: 23:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne